Küsitlus

Kas sa kasutad autoga sõites navigatsiooniseadmeid?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
10°
Põlva
Otepää
Tartu
10°
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Politsei hoiatab end telefonitsi politseinike ja pangatöötajatena esitlevate kelmide eest

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Mesimagus või muretsevalt kaasatundlik jutt võib panga või politsei kõnekeskuse asemel tulla hoopiski petukõnekeskusest. Foto: Pixabay

Politsei sai teate kelmusest, mille toimepanemiseks esitles pettur end telefonivestluses ohvrile politseinikuna. Lisaks langes just Valgamaal üks naine pangatöötajana esinenud petturi ohvriks.

Septembri alguses teatati politseile, et Narva elanikuga võeti ühendust telefoni teel numbrilt +3726310310, vene keelt kõnelev helistaja tutvustas end Swedbanki töötajana ja uuris, kas inimene on kuulnud pangaga seotud kelmustest. Helistaja üritas naist veenda sisenema oma e-panka veendumaks, et tema kontol on kõik korras. Naine keeldus ja lõpetas kõne, kuid paarikümne minuti möödudes helistati talle näiliselt politsei infotelefoni numbrilt 612 3000. Helistaja tutvustas end politseinikuna ning palus, et naine teeks pangast helistajaga koostööd. Samal päeval saigi naine uue kõne end panga töötajana esitlenud kelmilt, sisenes helistaja palvel e-panka ja kannatas enam kui 4800 eurot kahju.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse selgitas, et number 612 3000 on politsei infotelefon, millega võetakse klientide kõnesid vastu, kuid politsei inimestele sellelt numbrilt ei helista. „Politsei ei helista kunagi inimesele palvega logida internetipanka ega küsi inimese andmeid, mis annavad ligipääsu tema pangakontole. Võõralt inimeselt kõne saades, vaatamata sellele kas inimene väidab, et helistab politseist või pangast, tuleb seda infot alati kontrollida ja olla ettevaatlik. Kindlasti ei tohiks alluda telefoni teel antavatele korraldustele ja oma andmeid helistajale edastada,“ rääkis Juuse. Ta lisas, et kui inimene kahtleb, kas tõesti oli helistajaks politseinik, tuleks politseile sellest teada anda numbril 112.

„Me teeme pankadega koostööd selliste kelmuste ennetamiseks ja avastamiseks, kuid selle koostöö raames ei jaga me teineteisega klientide isikuandmeid, need on mõlemalt poolt kaitstud. Pank võib soovitada oma kliendil politseisse pöörduda ja vastupidi, kuid meie poole pöördunud inimeste andmeid me ise pangale ei väljasta,“ selgitas Juuse. Ta kinnitas, et olukord, kus politsei võtab panga palvel inimesega ühendust, on välistatud.

Kelmid kasutavad helistamiseks internetipõhiseid numbreid, mida nad pidevalt muudavad. „Internetkõnede puhul on paraku võimalik genereerida erinevaid numbreid ja ka suunakoodi saab helistaja ise valida. Teadlikult valitakse Eesti numbreid, sest need tekitavad suuremat usaldust helistaja vastu ja inimesed võtavad kõne vastu julgemalt kui mõne välismaise numbri puhul. Internetipõhine kõne toimib sarnaselt tavalise telefonikõnega, välja arvatud, et tagasi helistades selgub, et numbrit ei ole olemas või vastab kõnele numbri tegelik omanik, kes eelnevast vestlusest teadlik ei ole. Tagasi helistamine on üks võimalus kontrollida, kas helistaja on ikka see, kelleks ta end väidab olema,“ selgitas Juuse.

„Mida teadlikumaks muutuvad inimesed erinevate kelmuste skeemide osas, seda kavalamaks lähevad ka kurjategijad, kes hakkavad otsima uusi võimalusi inimesi petta ja võtavad kasutusele uusi legende. Praegusel juhul on kelmidel õnnestunud tekitada usaldus end politseinikuna tutvustades ja raha välja petta, kuid selliselt võidakse ära kasutada ka erinevate ettevõtete ja teiste riigiasutuste numbreid, kelle suhtes inimestel on kõrge usaldus ja nii ka suurem oht petta saada,“ tõdes Juuse. „Igal juhul peab sellise kõne saades olema äärmiselt kriitiline. Võõra helistaja palvel ei tohi logida oma internetipanka ega väljastada andmeid, mis annavad ligipääsu arvutile või pangakontole. Kõne tuleks katkestada ja sellest politseile teada anda.“

Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Priit Heinsoo sõnas, et praegu menetletakse antud juhtumit sarnaselt nende juhtumitega, kui kõne on tulnud väidetavalt pangatöötajalt ja kokku põrkuvad virtuaalsus ja reaalsus – toimingud tehakse virtuaalselt, aga tagajärjed on reaalsed. „Küll aga on sellisel kujul petukõne äärmiselt küüniline ja alatu võte kasutada ära inimeste usaldust organisatsiooni vastu, kellele on seadusega pandud ülesanne vastutada riigi inimeste turvalisuse eest ja kes selle usalduse igati ära teeninud on,“ ütles Heinsoo.

Praegu on politseile teada üks selline juhtum, kus näiliselt politsei infotelefonilt on kõne laekunud. Politsei palub kõigil inimestel, kellele on numbrilt 612 3000 helistatud, sellest teada anda ka juhul, kui kahju ei kannatatud.

„Tere, helistan pangast”
Politsei poole pöördus Valgamaal elav 62-aastane naine, kellelt oli pangatöötajana esinenud kelm välja petnud enam kui 6000 eurot.

„Sündmused said alguse juba augustikuu lõpus, mil Valgamaal elavale naisele helistas vene keeles rääkinud ning end Swedbanki turvatöötajana esitlenud inimene. Kuivõrd telefoni kõne saabus naise kodupangale vägagi sarnaselt numbrilt, võttis naine kõne vastu ning astus end turvatöötajana esitlenud inimesega vestlusesse,“ kirjeldas Valga politseiuurija Tiit Melts.

Politseiuurija sõnul oli turvatöötaja naisele selgitanud, et viimase aja kelmuste valguses ning inimeste heaolu huvides kontrollivad nad oma klientide internetibroneeringuid. „Valgas elavalt naiselt uuriti, kas ta on viimasel ajal käinud Leedus, sest väidetavasti olla naise kontolt broneeritud 150 eurot just ühele Leedu arveldusarve numbrile. Kui naine seepeale turvatöötajale eitava vastuse andis, hakkas viimane naiselt selle tehingu tühistamiseks kasutajatunnuseid ning autentimise paroole küsima. Paraku jäi naine telefonikõnes kõlanud juttu uskuma, lubas oma arvutisse paigaldada nõutava programmi ning sisestas mitmel korral helistaja nõudmisel ülekannete tegemiseks oma Smart-ID paroole,“ vahendas Melts.

Meltsi sõnul kandis heauskne naine kelmi mahitusel ühe telefonikõne jooksul erinevatele kontodele üle ühtekokku 9300 eurot. „Mõistes lõpuks, et asi ei ole ikka õige, katkestas naine kõne ning võttis ühendust oma kodupanga klienditoega, mille abil õnnestus viimane veel broneeringu staadiumis 3000-eurone makse tagasi kutsuda. Järgnevalt pöördus naine abi saamiseks politseisse, kuna oli kelmi tegevuse läbi kaotanud 6300 eurot,“ ütles juhtivuurija Melts.

Ehkki inimeste teadlikkus taolisest skeemist on tõusnud ning suurem jagu inimestest katkestavad taolised kõned kiirelt ära, tuletab politseiuurija meelde, et oma rahaasjades ei tohi kunagi valvsust kaotada, sest ainuüksi möödunud paari kuu jooksul on enam kui poolsada eestimaalast kelmide käe läbi kannatanud varalist kahju summas üle 200 000 euro. „Oluline teada ja meeles pidada sedagi, et pangatöötaja ei küsi telefonikõnes selliseid andmeid ega logi ühegi kliendi eest kaugteel tema internetipanka ning sellise info küsimine peaks kohe andma signaali, et tegemist on kelmiga,“ rõhutas Melts.

Ta lisas, et Smart-ID ja Mobiil-ID puhul sisestage kood oma seadmes ainult juhul, kui olete ise alustanud mõnda toimingut või tehingut. „Mõnel varasemal juhtumil on inimest välja aidanud ka kontrollküsimus – palve vestelda eesti keeles, kõigile on teada, et meie pankade töötajad valdavad reeglina mitu keelt ja vabandus, et keegi teenindab ainult vene keeles, ei tundu kuigi veenev,“ loetles politseinik võimalusi kelmi üle kavaldada.


Oma vara hoidmise eesmärgil jälgi lihtsaid nõuandeid:

* Ära edasta võõrastele andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
* Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud tausta.
* Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
* Kui saad kahtlase kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 612 3000 või edasta info läbi kodulehe https://cyber.politsei.ee/.
* Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 17/09/2020 09:25:41

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247