Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

KIRI TOIMETUSELE: see kutsuv kaheliitrine ehk Kuda elad, Village People Rappin?

Kõneldakse, et kohalikud parmud sumisevad ikka kodukaupluse taga, koos oma kalli kaheliitrisega. Meie village’s küll seda häda ei ole, sest Räpinas kauplustetaguseid ju netu. Eks see toimub siis nende ees. Vaat selline action kajastabki kõige ehedamalt meie elu-olu. Ja on ju sumisejad need meie õnnetud töötud, kel põle midagi targemat teha ning kel pole ka mingisugust võimalust, et kuhugi asjalikumalt minna. Samuti põle ju neile organiseeritud mingit töölis-värki, mis omal ajal küll toimis.

Vaat ega ei vänta küll vana kokkupandava jalgrattaga 40 kilti kuhugi Himmastesse-Mammastesse, eriti kui väljas on jaanuarikuu. Võib-olla oleks see võimalik näiteks võrriga, kui topid selga kolm kampsunit ja puhvaika, aga siiski ... on’s see siis 21. sajand? Vaevalt küll. Ka ei saa kihutada mingi raudelukaga Valgast läbi Räpina Tallinna. Ja siis ajab veel tööpakkuja silmad (telefonis kurgumandlid) punni üllatusest, kui kuuleb et sul polegi oma autot. „Kuda nii?! Siis jääb küll diil ära.” Mingi kohalikuga, kes käib samasse kohta, koopereeruda on kah lubamatu, sest seda varianti ei saa ju usaldada. Oma kodutrepi kõrvalt ei leia aga midagi (ehk vaid võõrast koerasitta, mis just tuju rõõmsamaks ei tee).

Niisiis tekibki juurde õnnetuid töötuid või elik kinnistuvad „vanad tegijad” oma kaheliitristega.

Suurlinnas elaks muidugist ära, kui saaks kuhugi kangi alla ööbimiskoha. Sääl võid olla kasvõi kojamees ning selle ametiga teenid ikka oma kaheliitrise välja. Taolisi professioone aga meie village’s ei vajata. Vot kui kahju!

Niimuudu tekivadki paljudel meie töötutel suitsiidimõtted, mis aga kahjuks jäävad tavaliselt teostamata, kuna tüübil puudub piisav söakus-julgus (selline nigu „harakirilastel” on) või lakutakse end nii segi, et siis juba puudub ettevõtmiseks vajalik adekvaatsus.

Ja loomulikult: kui minagi istun mõne „kutsuva tulukese” kõrvale, siis pole ju viisakas pakutavast lonksust ära öelda, eriti veel, kui see „vend” on sinu kunagine klassivend. Muidugi tõused sa ka tema 10-palli süsteemis esikohastki kõrgemale, kui sul on hoopis endal midagi pakkuda.

Aga homme võib-olla kutsub ehitusjärgus oleva maja peremees mind koos minu pohmakaga oma vundamenti kraapima. Saan ehk kümneka päeva eest – see on ju tubli! Või tasutakse hoopis natuuras – asi seegi.

Kalli heategija töötukassa pakutav igakuine toetus ehk 195 euri on ju kah tore, aga kuidagi vähevõitu on seda. Mõnikord on vaja ikka midagi priskemat. Veider tundub see, et mõni töötu tüüp pole veel rahul 400-eurose toetusega. Milline oleks siis küll veel minutaoliste õnnetute suhtumine? Ega’s midagi. hoiame oma mulgu kinni, muidu ... kes teab mis. Hõiskame ikka rõõmust, et sedagi on (kasvatame ju niigi kardulaid).

Vaat selline ongi siis see eluke meie Village People Rappinis. Kurb vaid, et meil pole organiseeritud kuritegevust: see annaks küll ju korralikult paljudele tööd ja leiba.

Elame veel, Rappin!

(Kurat, mingi peni luusib jälle mu trepi pääl. Just välistrepi kõrval).


* Loo autor (nimi muudetud) on pikaajaline töötu ja alkoholiga sõbrustaja. Village tähendab inglise keeles küla ja village people külarahvast, sama nime kannab 1970ndatel USAs loodud diskoansambel. Rappin on Räpina vanaaegne nimi.

 

Autor: ELDUR*
Viimati muudetud: 10/09/2020 10:07:41

Lisa kommentaar