Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kas võlg pole võõra oma? Linn tõstab laenukoorma 10 200 000 peale

Laenuraha tahab Võru linn muuhulgas kasutada tänavate põhjalikuks remondiks. Foto: LLi arhiiv

Viiendik, kuuendik, veerand tuludest – nii suur on LõunaLehe küsitletud omavalitsuste laenukoormus. Kuid märkimisväärne erand on Võru linn, kus uue priske laenu võtmise järel on tublisti üle poole aastaeelarvest võlakoormaga kaetud. Linnapea aga kinnitab: praegu on hea võimalus kasutada paljudeks hädavajalikeks tegemisteks investeeringutoetusi ja oma panuse andmiseks on laenuraha vajalik.

Võru linnavolikogu andis augustikuu istungil linnavalitsusele loa võtta lähiaastatel Kubija tervisekeskuse arendamiseks 120 000 eurot investeerimislaenu. Lisaks lubatakse linnavalitsusel võtta lähemaks kümneks aastaks laenu kuni 2 606 000 eurot, seda erinevateks investeeringuteks – tänavate rekonstrueerimisest kuni Võru Vee aktsiate soetamiseni välja.

LõunaLeheni on jõudnud varasemaid suurlaenusid mäletavate linlaste kõhklevat muret: ega Võru end liialt võlakoormasse mata?

„Peale laenuvõtmist jääb linna laenukoormuseks aasta lõpus kokku 10,2 miljonit eurot, mis moodustab 56% põhitegevuse tuludest,” iseloomustas olukorda Võru linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Kerstin Tammjärv.

Tema sõnul on 2020. aastaks lubatud netovõla koormuse piirmäär 80% põhitegevuse tuludest. Teisisõnu, vajaduse korral võiks Võru märksa julgemaltki laenu võtta.

Ka Põlva valla netovõlakoormuse piirmäär on tänavu 80%, aga laenukoormus moodustab aasta alguse seisuga 15,7% tuludest ehk kolm ja pool korda vähem kui Võrul. Praegu on Põlval 6,4 miljoni eest laene, aasta lõpuks makstakse 280 000 ära ja laenujääk saab olema 6,1 miljonit.

„Tõenäoliselt me tänavu laenu juurde ei võta, aga see sõltub sellest, kuidas edeneb hangete läbiviimine ja täitmine,” edastas Põlva valla avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa.

Kanepi ehitab laenuga kooli ja külamaja
Kanepi valla laenukoormus on praeguse seisuga pisut üle miljoni euro ehk 20% põhitegevuse tuludest – lubatud on 80%. Valla finantsnõunik Kaida Vool ütles, et tänavu on võetud 600 000 eurot laenu, sellest suurem osa Kanepi gümnaasiumi rekonstrueerimiseks. Volikogu on lubanud vallavalitsusel laenata kuni 1,1 miljonit, teine laenuosa on planeeritud Valgjärve külamaja ehitamiseks.

Võru linnaga piirneval Võru vallal on 2,8 miljoni euro eest laenusid ehk 16% tuludest. Vallavanem Kalmer Puusepa sõnul pole plaanis tänavu laenu juurde võtta.

Ka Otepää vald ei kavatse valla finantsjuhi Kadri Vaksa sõnul tänavu 2,7 miljoni euro suurust laenukoormat kasvatada. Otepää võiks laenata kuni 60% tuludest ehk kuni 5,8 miljonit eurot, kuid praegu moodustab laenukoormus 26% tuludest – siiski üle kahe korra vähem kui lähitulevikus Võru linnal.

Miks aga on Võru linnal siiski vaja 2,6 miljonit eurot juurde laenata?

„Selleks, et teha väga olulisi investeeringuid, millest enamik on seotud ka toetusrahaga,” põhjendas Võru linnapea Anti Allas. „Et toetused suudaksime ka vastu võtta, tuleb laenu võtta. Linna eluga tuleb edasi minna, teha investeeringuid, mida linnarahvas vajab.”

Allas tõi näiteid objektidest, mille puhul on hea võimalus kasutada toetusraha, aga mis sestap vajavad laenuraha abil ka linna panust: Vilja tänava remont, Päkapiku lasteaia renoveerimine, Vabaduse silla renoveerimine jne.

„Kes praegu need toetusvõimalused maha magavad, neil on tulevikus keerulisem pakkuda häid avalikke teenuseid,” selgitas Võru linnapea. „Omavalitsuste rahastamine on praegu selles suhtes tagasihoidlik, et suudame küll otsekulud ära katta, aga investeeringute puhul sõltume väga palju toetusvahenditest. Mitte keegi ei annaks mulle kui linnapeale andeks, kui ma nüüd neid otsuseid ei teeks.”

Hea võimalus kasutada toetusi
Allas kinnitas, et linna laenukoormus on täiesti normi piires ja ka tulevatel aastatel saab edukalt investeerida – õigupoolest on juba järgmisel aastal tulemas veelgi suuremaid töid kui tänavu. Näiteks kaovad Tallinna maanteelt linnapea sõnul „tere tulemast hüpped”.

„Linn elab elu peale ja need kõik on kodanike soovitud investeeringud,” sõnas Anti Allas. „Praegu on haruldane võimalus kasutada maksimaalselt ära toetusfondide vahendeid, seda aega ei tohi maha magada. Kui tulevikus neid enam pole, tuleb kõik teha oma rahaga.”

LõunaLeht tõi siiski välja mitmete naaberomavalitsuste kaks kuni neli korda väiksema laenukoormuse. Võru linnapea pareeris, et Võru on maakonnakeskus ning kannab väiksemate omavalitsustega võrreldes vastutust kaunis suure piirkonna ees.

„Pea kogu maakond ja ka naabermaakonnad käivad siin teenuseid tarbimas,” nentis Allas. „Meil on vaja korralikke teid, et keskkond oleks ettevõtjatele atraktiivne. Seda olukorda ei tule kunagi, et laenurahast hakkame igapäevaseid kulutusi katma – me teeme hädavajalikke investeeringuid, mis toetavad toetusraha maaletoomist.”


Laenurahaga toetatavad investeeringud Võrus
- tänavate rekonstrueerimine ja bussipeatuste rajamine;
- sademeveesüsteemide rajamine;
- mänguväljakute rekonstrueerimine ja ehitus;
- korterite remont;
- spordirajatiste projekteerimine ja ehitus (Andsumäe väike hüppemägi, siseskatepark);
- kalmistu kontori soojussõlme ehitus;
- Kubija rekreatsioonikeskuse arendamine;
- Kreutzwaldi 16 spordihoone osaline rekonstrueerimine;
- purskkaevude rekonstrueerimine ja ehitus;
- Tamula matkaraja rekonstrueerimine;
- raamatukogu hoone energiatõhususe suurendamise projekteerimine;
- Pargikodu hoone tuletõkkesektsioonide rajamine;
- Võru Kesklinna Kooli täiendavad ehitustööd;
- linna taristu rajamiseks vajaliku maa soetus;
- Võru Lasteaed Punamütsike rekonstrueerimise projekteerimine;
- esmatasandi tervisekeskuse rajamine;
- Võru Lasteaed Päkapikk rekonstrueerimine;
- Võru Vesi AS aktsiate soetamine.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 05/09/2020 07:59:55

Lisa kommentaar