Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kallis staadion ehmatas vallarahvast

Kooli taha ehitatakse 300-meetrise jooksuringiga staadion. Foto: Vidrik Võsoberg

Põlvamaal Räpinas kritiseeritakse vallajuhte, kes nõustusid ettepanekuga maksta kooli juurde rajatava staadioni eest 1,2 miljonit eurot. Hanke väljakuulutamisel tehti märgatav möödapanek, kui hinnati staadioni maksumuseks pool miljonit eurot väiksem summa. Sealjuures on Räpinas praegu staadion juba tegelikult olemas.

„Lugupeetud Räpina elanikud!” pöördus hiljuti kohaliku sotsiaalmeediagrupi kasutajate poole kohalik inimene Külli. „Kas teate, et volikogu kiitis heaks koolistaadioni ehitamise pea kaks korda suurema summa eest, kui eeldatavaks maksumuseks oli? Nüüd on summaks 1,2 miljonit eurot, just 1 2 0 0 0 0 0 eurot meie raha, mis suurenes poole miljoni võrra, et ehitada parkla ja välitreeninguala ja muid ilustusi.”

Külli märkis veel, et näiteks välitreeninguala on Helmi mäe juures juba olemas. Lisaks pole tema sõnul ei projektis ega hankes kirjas kooli drenaažisüsteemi ehitamist ning niiskusprobleemi lahendamiseks mõeldud raha võetakse ära ka järgmisel aastal.

„Volinikele esitatud eelnõus oli kirjas, et staadioni ehituse käigus lahendatakse ka gümnaasiumihoone drenaažiprobleemid, seega võib staadioni ehituseks kasutada ka investeeringute kavas gümnaasiumihoonele selleks 2021. a investeeringute kavas planeeritud 150 000 eurot,” teatas vallakodanik.

Staadioni ehitamiseks kuulutatud riigihange lõppes juulis ning odavaim pakkumine oli koos käibemaksuga ligi 1,2 miljonit eurot. Varem hinnati staadioni eeldatavaks maksumuseks 700 000 eurot ning tänavuses eelarves on selleks olemas 580 000. Kokku kutsuti volikogu erakorraline istung ja seal anti vallavalitsusele volitused suuremate summade kasutamiseks.

„Ehitusprojekt kajastab staadioni ehitamist, multifunktsionaalse spordiväljaku ehitamist, välitreeninguala ehitamist, korvpalliväljaku ehitamist, sõiduautode parkla ehitamist ning Kooli tn 5 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrasside ning drenaažitorustiku ehitamist,” kirjutati eelnõu seletuskirjas. „Projektiga lahendatakse kinnistuga seotud probleemid, mis otseselt ei ole staadioni ehitamisega seotud (sademevee äravool, parkimine, kinnistusisesed teed). Vallavalitsus hindas projekti eeldatavaks maksumuseks 700 000 eurot. Riigihankele esitati seitse pakkumust, mis kõik ületavad tunduvalt eeldatavat maksumust: 1 156 162 eurost 1 559 798 euroni käibemaksuga.”

„2021. a investeeringute kavas on staadioni ehituseks planeeritud 150 000 eurot,” selgitati eelnõus. „Kuna staadioni ehituse käigus lahendatakse ka ühisgümnaasiumi hoone drenaažiprobleemid, võib staadioni ehituseks kasutada ka investeeringute kavas ühisgümnaasiumi hoonele selleks 2021. a investeeringute kavas planeeritud 150 000 eurot.”

Veel märgiti eelnõus, et lisakulud kaetakse tänavuse teise lisaeelarvega ja tuleva aasta kulud investeeringute kava ja aastaeelarvega. Puudujääv osa saamiseks tuleb ilmselt võtta laenu.

„Staadionit ei ole olemas, vaid on mingisugune väga amortiseerunud ja vana staadion, kuhu on koolimajast 600 meetrit maad,” põhjendas Räpina vallavolikogu esimees ja omaaegne vallavanem Teet Helm, miks on vaja ehitada uus staadion, kui staadion on jalutuskäigu kaugusel koolist juba olemas.

Helm märkis, et uue staadioni ehitamise vajalikkust on Räpinas vaetud juba üle kümne aasta. Üks argumente on näiteks olnud see, et 45-minutilise kehalise kasvatuse tunni jooksul peavad lapsed jõudma koolist staadionile ja tagasi – sealjuures üle riikliku tugimaantee. Kooli lähedale rajatava staadioni kõrval on aga ka noortekeskus ja eeldatavasti saab selle kasutus olema märksa suurem kui vana staadioni kasutus. Seda enam, et koolis ja tennisemajas on riietumis- ning ka pesemisvõimalused.

Volikogu esimees avaldas ka lootust ja ambitsiooni, et uue staadioni ehitus aitaks pikapeale taastada Räpina kui omaaegse edukate noorte kergejõustiklaste kodu mainet.

Helm tunnistas, et esialgses 700 000-euroses maksumuskalkulatsioonis olid mõned asjaolud arvesse võtmata, näiteks mullatööde ohtrus reljeefsel alal.

„Eks tuleb projekti kohendada ja kindlasti lahendada ka sademeveeprobleem. Seda on praeguses projektis vaja natuke ümber teha, aga see mahub ka üldmaksumuse sisse,” sõnas volikogu esimees, kelle sõnul on oluline tõik, et kui vald ei tegutse piisavalt kiiresti, siis jäädakse ilma riiklikest investeeringutoetustest.

Seletuskirjas öeldakse, et osa projektist tuleb ilmselt tasuda laenurahaga. Kas praeguses olukorras on mõistlik valla võlakoormust suurendada?

„Valla laenukoormus on neis piirides, kus seda on võimalik suurendada,” vastas Teet Helm. „Ja kui panna kaalukausile, kas teha või tegemata jätta, siis üks variant on ka laenu võtta.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 13/08/2020 08:25:31

Lisa kommentaar