Küsitlus

Kas Veriora tragöödia ohvrid jõid sinu arvates lahustit meelega või kogemata?

Ilm täna
Võru
11°
Põlva
10°
Otepää
11°
Tartu
11°
Antsla
10°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
11°
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
13°
Tartu
14°
Antsla
13°
Valga
14°
Räpina
14°
Tõrva
14°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
13°
Tõrva
13°

15 levinud müüti metsamajandamisest

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Foto: LL arhiiv

Riigimetsa majandamise keskus lükkab ümber levinumaid metsamajandamisega seotud müüte.

Mets saab kohe otsa
Pool ehk 51,4% Eesti maismaast on metsaga kaetud. Alates 1942. aastast on metsamaa pindala kasvanud ligi miljoni hektari võrra.

RMK hallata on omakorda ligi pool (46%) Eesti metsamaast ehk 1 029 902 hektarit. Sellest range kaitse all on 29,2% (300 220 ha), majanduspiirangutega 7,1% (73 419 ha) ja majandatavat metsa 63,7% (656 263 ha). Seega pindalaliselt on kaitse all iga kolmas hektar, mis kokku teeb Hiiumaa pluss Saaremaa suuruse ala.

Aastate jooksul on kasvanud nii RMK hallatava metsamaa pindala kui ka rangelt kaitstava metsa (mets, mida üldse ei majandata) osakaal. 2007. aastaga võrreldes on rangelt kaitstava metsa pindala riigimetsas kasvanud 2,4 korda.

Riigimetsas toimub uuendusraie mahu arvutus pindala järgi. Arvutatakse nn arvestuslank, mis on aasta uuendusraiete optimaalne pindala. Arvutusi tehakse selleks ettenähtud valemite abil ja seda eraldi kõikide põhiliste puuliikide kohta.

Riigimetsas lubatud uuendusraie iga-aastase pindala kinnitab keskkonnaminister. Arvestuslanki on riigimetsa puhul kasutatud kogu Eesti riigimetsa ajaloo jooksul, seega juba sada aastat.

Kui raiume riigimetsi senisel põhimõttel ja kaitstavate metsade pindala jääb samaks ning need arenevad omasoodu, siis arvutused näitavad, et 200 aasta pärast on meil kõige enam puutumatuid loodusmetsi ning ühtlaselt kõigis vanustes alla 100-aastaseid metsi.

Vana mets on juba otsa saanud
39% Eesti metsadest on üle 60 aasta vanad. Eesti metsa vanus peegeldab seejuures Eesti ajalugu. Tänaseks raieküpseks ehk 60-100-aastaseks saanud metsade sünd langeb kokku esimese Eesti Vabariigi tekkega ja kasvanud raiemahu, II maailmasõja, küüditamiste ja peremeheta jäänud maade metsastumisega.

Metsa vanust tasub aga hinnata puuliigiti, sest puude iga on erinev. Kui näiteks 70-aastane männik on parimas keskeas, siis sama vana kaasik ja kuusik on juba küps, haavik vana ja hall-lepik juba haruldaselt vana.

Riigimetsa männikutest enamik on 60-100-aastased. Üle 100-aastaseid männikuid on 27,5% ja üle 120-aastased 13,3%. Üle 10% männikutest on 140-aastased ja vanemad. Kaasikuid on enim 60 –80 vanuseklassis, 13,4% kaasikutest on üle 80-aastased. Kõige ühtlasema vanuselise jaotusega on kuusikud.

Riigimetsa küpsetest metsadest on üle poole kaitse all, koguni 57%. See peaks hajutama kartused, nagu saaksid vanad metsad RMK metsast viimseni raiutud.

Metsi polegi vaja üldse majandada
Mets saab ilma inimeseta hakkama, aga inimene metsata mitte. Eesti rahvas vajab puitu kütteks, ehituseks, mööbliks, paberiks ja paljuks muuks. Puidu kasutamine on seejuures tänases kliimakriisi kontekstis vägagi tervitatav – puud seovad kasvades süsinikku ja puit pakub materjalina arvestatavat alternatiivi nii plastile, terasele, betoonile kui ka mitmesugustele naftasaadustele.

Selleks, et puitu kasutada, tuleb metsi majandada. Muul viisil puidust tooteid valmistada ei saa. Eestis on nii metsandus kui ka metsateadus pikkade traditsioonidega ning metsatöid teevad õppinud inimesed. Riigimetsas ilma vastava hariduseta töid teha ei tohigi. Samuti on Eestis metsandus seaduslikul tasandil reguleeritud selliselt, et oleks tagatud metsade uuenemine ja jätkusuutlik kasutamine.

Metsa raiutakse liiga palju
Praeguse metsanduse arengukava järgi on hinnatud raiemahuks, mis tagab Eestis metsa kestmise pikema aja jooksul, 12-15 miljonit tihumeetrit aastas. Sellist raiemahtu ei ole kunagi saavutatud. Eesti aastane raiemaht on püsinud aastaid 10 miljoni tihumeetri juures, jõudes mullu 12 miljoni tihumeetrini. Kui tänane raiemaht 12 miljonit jagada 600 000 Eesti leibkonna vahel, teeb see 20 tihumeetrit iga leibkonna peale. Kas seda on palju?

RMK ei ole nõus väitega, et raiutakse liiga palju. Metsapoliitikaga kokkulepitud võimalikke raiemahte ei ole ületatud. Metsapoliitika aga arvestab meie metsade jätkusuutlikkuse vajadusega.

Ka kliimamuutustega kohanemise arengukava elluviimise käigus keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud raport „Mets ja kliimamuutused“ peab Eesti senist raiemahtu jätkusuutlikuks.

Aastaseks keskmiseks raiemahuks pakub raport 10-12 miljonit tihumeetrit, arvestades seejuures süsinikubilanssi, metsatööstuse varustatust puiduga, metsa tagavara ja vanuselise jaotuse muutusi. Uuendusraiete maht raieringi jooksul võiks olla keskmiselt 8-9 miljonit tihumeetrit aastas.

Riigimetsa on miljon hektarit ja raiemaht on viimastel aastatel püsinud 3,8 ja 4 miljoni tihumeetri vahel. Võrdluseks, et kui 1925. aastal oli riigimetsa ligi 700 000 hektarit, siis raiuti neis 3 miljonit tihumeetrit.

Siin ja täna seda konkreetset metsa ei tohi raiuda
Metsa raiutakse siis, kui seda on ühiskondliku kokkuleppe (metsaseaduse) alusel kõige mõistlikum puiduna kasutusele võtta, et siis uus metsapõlv uuesti kasvama panna.

Raieid planeeritakse vastavalt metsa vanusele ja kohalikele tingimustele. Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb. Iga metsa aeg saab ükskord otsa, ka nende, mis asuvad asulate läheduses ja mis on justkui alati muutumatul kujul olemas olnud. Mets vananeb ja muutub meie tahtest hoolimata, seda ei ole võimalik konservina säilitada.

Riigimetsas planeeritakse raied vastavalt metsa vanusele ja eesmärgiga tagada nende ühtlasem vanuseline jagunemine. Riigimetsa aastase uuendusraie mahu kinnitab keskkonnaminister arvestades metsa olemit, mitte riigieelarve rahavajadust.

RMK teeb liiga palju lageraiet
Kui me võtame metsast puidu kasutusele, siis peame vastavalt metsaseadusele metsa uuendama – kindlustama, et samal kohal hakkaks kasvama tulevikus meile samasugust väärtust andev mets. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused.

RMK ei ole ka turberaie vastu. Kui turberaiega on võimalik metsa uuendada, siis me seda ka teeme. Kahjuks on see võimalik ainult liivastes palu- ja nõmmemännikutes. Riigimetsas on selliseid kasvukohatüüpe umbes 6%. Mujal ei anna turberaie soovitud tulemust, sest männi- ja kuusetaimedele ei jagu vana metsa varjus piisavalt valgust ja toitaineid.

Lihtne on nõuda lageraie keelamist, kuid väga raske on sundida kuuse- ja männitaimi kasvama kehvades valgustingimustes. Võttes metsast valikraiega ainult palgipuu välja ja jättes uuenemise looduse kanda, ei ole see tulevaste põlvede seisukohalt vastutustundlik käitumine. Meie eesmärk on tagada, et ka tulevikus kasvaksid meil terved ja tugevad metsad, mistõttu on selle saavutamiseks vajalik raieliik teisejärguline. Hästi maastikku planeeritud lageraie võib ka silmale vaadata talutav olla.

Puidu eest saadud rahast pole mingit kasu
Puidu müügist saadud tulust osa läheb dividendidena riigieelarvesse ja ülejäänud investeerime tagasi metsa: taimekasvatuseks, noore metsa hoolduseks, looduskaitsetöödeks, puhkevõimaluste arendamiseks ning metsateede ehitamiseks ja hooldamiseks. Samuti metsateaduse arengusse.

RMK paneb kasvama puupõllud
98% Eesti metsadest on poollooduslikud. Mingil hetkel on puit kasutusele võetud ja uued puud kasvama pandud või alad jäetud/jäänud looduslikult uuenema. Istutatud puudele on loodus omalt poolt lisanud teisigi liike ja nii on kujunenud enamus meie metsi. Ka need metsad, mille raiumise vastu täna ollakse. Ometigi on need alad kujunenud metsaks, mitte puupõlluks. Samamoodi kasvab tänapäeval istutatud noortest puudest samaväärne mets.

Harvesterid ja teised suured metsatöömasinad on kurjast
Tänapäevased metsatöömasinad on töötegijale turvalised ja loodud metsatöö lihtsustamiseks. Riigimetsas tohivad tööd teha kindlatele kriteeriumidele vastavad masinad ja väljaõppinud masinajuhid, see on sisse kirjutatud ka hanketingimustesse.

Harvester on ka kõige kuluefektiivsem töövahend. Tõenäoliselt ei ole paljud nõus maksma oma küttepuu eest oluliselt kõrgemat hinda selle nimel, et töö teeks ühe inimese ja harvesteri asemel ära 30 saemeest, kes kõik soovivad selle eest palka saada. Harvester teeb ära ka kogu arvepidamise ja andmete edastamise infosüsteemidesse.

Raiutakse ka rangelt kaitstavatel looduskaitsealadel
Looduskaitsealade sihtkaitsevööndites ja teistel rangelt kaitstavatel metsamaadel tavapärast metsa majandamist ei toimu. Seal tehakse vastavalt vajadusele kaitsealuste liikide ning elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks vajalikke looduskaitsetöid. Kaitsealade piiranguvööndites tehakse metsamajanduslikke töid vastavalt kaitse-eeskirjades kehtestatud nõuetele.

Metsade majandamine mõjub elurikkusele hukatuslikult
Elurikkus ja loomad-linnud saaksid inimeseta hakkama, kuid inimene ilma puiduta mitte. Mis hinnaga ja milliseid kompromisse tehes me puidu kasutusele võtame, on ühiskondliku kokkuleppe küsimus.

Täna omame me metsades samuti elurikkust, nii neid liike, kes armastavad noort metsa (isegi lageraielanki) kui ka keskealist metsa, lehtpuumetsa, segametsa, vana metsa jne. Samaväärse elurikkusega metsa soovime endast jätta ka tulevastele põlvedele. Selleks kasutame metsas toimuvatele looduslikele protsessidele võimalikult sarnaseid metsamajanduslikke võtteid. Samuti lähtume sellest, mis on tehniliselt võimalik, majanduslikult läbiviidav ja ökoloogiliselt põhjendatud.

Kuigi lageraielanki nähakse metsa lõpuna ja metsaliikide täieliku hävinguna, loob see siiski eluvõimaluse paljudele taime- ja loomaliikidele. Raiejärgselt muutub ala valgusküllasemaks, toitainerikkamaks ja niiskemaks – kõik vajalikud muutused.

Lageraielangil välja kujunevad kooslused olenevad metsa kasvukohatüübist ja mulla viljakusest. Männimetsast võib mustika asemel leida pohla. Männikute raiesmikel saavad kasvuhoo sisse ka kanarbik ja põdrakanep, kevadeti võib sealt leida kogritsaid. Lagedatel aladel kasvavad õitsvad taimed pakuvad elupaika päevaliblikatele. Inimesele pakub langile tekkiv liigirikkus aga marjade, ravimtaimede ja ürtide kõrval ka mett. Nooremas metsas käivad toitu noolimas põdrad, metskitsed ja hirved. Samuti on see lindude pesitsemispaigaks. Inimene saab noppida sealt marju ja seeni.

RMK ei kaasa kogukondi
Huvigruppide kaasamiseks oleme määranud alad, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi (KAH). Need on eelkõige metsad, mida kohalikud kogukonnad sageli külastavad. Nendel aladel töid planeerides teavitame eelnevalt kogukondi. Teavitamise ja infovahetuse käigus selgitame välja, kas neil aladel on vaja rakendada tavapärasest erinevaid majandamisvõtteid.

RMK metsaülemad on tänaseks korraldanud üle Eesti 106 raieid tutvustavat koosolekut ja see tava jätkub. Kogukondadega on arutatud kokku 750 raielangi üle ja lisatingimusi on kokku lepitud 300-l juhul. Arusaam, et RMK ei kaasa kogukondi, on tekkinud viie koosoleku pealt, mida on kajastatud meedias ja kus kogukond ei ole leppinud metsa uuendamisviisiga.

Me ei saa lähtuda asjaolust, et puiduna kasutust väärivad metsad piltlikult öeldes „kellegi tagaaias” tuleks jätta uuendamata, sest see ei meeldi kellelegi. Oma töödega inimeste silma alt kaugemale minemine, et kõik paistaks hästi, oleks enese ja avalikkuse petmine. Me selgitame ja põhjendame, miks just nüüd ja miks just niimoodi on õige seda metsa uuendada.

RMK rikub säästva metsamajanduse nõudeid
Kuigi meedias kõlavad väited, et RMK rikub säästva metsanduse sertifikaatide nõudeid ja ei arvesta metsi majandades loodusväärtusi, siis nii see pole. RMK metsade majandamist hinnatakse iga-aastaste rahvusvaheliste audititega ning mitte kordagi ei ole leitud ühtki sellist mittevastavust, millega kaasneks sertifikaadi peatamine või tühistamine.

Kliimamuutused ja metsamajandus on seotud vaid raietegevuse ettekäändeks
Tänapäeva ühiskond vajab toimimiseks suurtes kogustes nii toorainet kui ka energiat ning praegune majanduslik heaolu ja areng põhinevad peamiselt fossiilsete ehk taastumatute ressursside intensiivsel kasutamisel. Samas, arvestades nende ressursside piiratust ja kasutamise kahjulikku mõju keskkonnale ja kliimale, pööratakse üha suuremat tähelepanu taastuvate loodusvarade kasutamisele. Selles osas on metsal ja puidul tulevikuühiskonnas täita väga vastutusrikas roll.

Juba praegu pakub puit nii plastile, terasele, betoonile kui ka mitmesugustele naftasaadustele arvestatavat alternatiivi. See suurendab metsanduse tähtsust, kuid ühtlasi toob endaga kaasa vajaduse majandada metsi veelgi efektiivsemalt, aga samas jätkusuutlikult ning säästlikult.

Eestis on metsa tagavara suuresti tänu metsamajandusele viimase 60 aasta jooksul oluliselt suurenenud. Istutamine ja noore metsa hooldamine aitavad suurendada süsiniku sidumist metsades ja on kliimamuutuste leevendamisel tänuväärne samm.

Peamine soovitus metsakasvatajale, kes tahab metsavaru suurendada, on kiirelt ja efektiivselt raiesmik uuendada, sest süsinikku seob rohkem just kasvav mets.

Eesti saaks hästi hakkama ilma metsasektorita
Metsa- ja puidusektor annab otseselt tööd peaaegu 30 000 inimesele ning kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor peaaegu 59 000 töökohta. Metsa- ja puidusektoril on oluline panus maapiirkondade toimetulekusse. Eriti märkimisväärne on see Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti tööhõives, moodustades vastavalt viiendiku ja 15,4% kogu regiooni tööhõivest.

Kogu metsa- ja puidusektori hinnanguline kogulisandväärtus on 1,947 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 11,2% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest.

 

Autor: RMK
Viimati muudetud: 06/08/2020 10:35:59

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247