Foto: Pixabay

Tänavune kevad ei hellitanud avamaal kasvavaid kurgitaimi soojusega. Suuremal pinnal kurkide kasvatajatel selgub saagikus võrreldes varasemate aastatega alles tuleva kuu keskel, kui kurgipeenardelt ei ole enam midagi korjata. Perenaised eelistavad kurke marineerida, kuna need maitsevad neile hapendatutest enam.

„Kurgihooaeg kestab meil vähemalt augusti keskpaigani,” ütles Jaan Veski, Kanari-Jakobi talu peremees Põlva vallast. Talus kasvatatakse kurke kahel hektaril, praegu korjatakse päevas poolteist tonni. „Ukrainast saabuvalt lennukilt meie kedagi ei oota,” andis Veski selgelt mõista, et neil korjavad kurke kohalikud inimesed.

15 aastat kurke kasvatanud Veskil on leping AS Salvestiga, kuhu tema põllult korjatud kurgid viiakse. Ta kasvatab avamaakurki „Alpaka”. „Kevad oli heitlik ning kurgitaimed ei saanud piisavalt sooja,” ütles Veski ja lisas, et selle tõttu sai kurke korjama hakata kümme päeva hiljem kui varasematel aastatel.

Mõistagi olid alguses kõik kurgitaimed katteloori all ning põllul on kastmissüsteem, mis on põuasemal perioodil lausa hädavajalik. Sellistel päevadel tuleb lausa iga päev kasta. Veski nimetas saagikuse poolest tänavust keskmiseks aastaks.

Võru vallas samuti AS Salvestile kurke kasvatav Triinu (nimi muudetud – toim) ütles, et tal on kurkide all 0,7 hektarit. Ta kasvatab „Dirigenti”, mille seemned ostab Baltic Agrost.

„Kevad oli raske, sest öösiti oli madalamates kohtades kolm kuni seitse kraadi sooja ning igaks ööks tuli katteloor peale tõmmata,” rääkis Triinu. Kaheksandat aastat kurke kasvatav naine märkis, et ei mäleta nii külmi öid, lisaks tuli 14. juulil rahet, mis samuti tegi kurkidele liiga.

Ta oletas, et saak võib mullusega võrreldes kehvem tulla just jaheda kevade tõttu. Saagi korjavad nad põllult oma perega. Triinu sõnul ei ole kurke tänavu nii palju müügil kui varasematel aastatel ning nende kilohind on poodides kõrgem kui varem.

Kuival ajal kastab ta kurke ülepäeviti: „Üle ka ei tohi kasta, sest siis lähevad kurgid mädanema.” Perenaisena eelistab Triinu talveks kurke marineerida, sest oskab seda kõige paremini.

Võrus elav Merike on oma ja laste peredele kurke kasvatanud ligi 20 aastat. „Kurke olen kogu aeg avamaal kasvatanud, sest kasvuhoones teeb karilane taimedele liiga,” ütles ta. Lemmiksort on „Adam”, sest selle sordi kurgid on väikesed ja tumerohelised. „Meile meeldib nii selle kurgi välimus, maitse kui seegi, et „Adam” ei kasva ruttu ka üle.”

Jahe kevad venitas istutamist
Paraku ei ole ta tänavu veel saaki saanudki, sest istutas taimed avamaale jaheda ilma tõttu läinud kevadest hiljem ja ta ei kasuta katteloori. „Kasvatan alati ise seemnetest taimed, kuid tänavu tuli teist korda külvata, sest esimesed ei tulnud üles,” meenutas ta.

Enda ja laste peredele Merike marineerib talveks kurgid, kuid abikaasa tarvis hapendab, ehk kõigile vastavalt maitsele. Kurkide marineerimiseks on tal klassikaline retsept: kaks supilusikatäit soola, sama palju suhkrut ja äädikat ehk 2 + 2 + 2 liitri vee kohta, lisaks pipart ja vürtsi.

Räpina vallas elav Signe on üle 30 aasta endale kurke kasvatanud, kuna eelistab süüa isekasvatatud kurke. Tänavu sai ta esimesed kurgid kasvuhoonest enne jaanipäeva.

„Kasvuhoones kasvanud kurgitaimed annavad suurema saagi kui avamaa omad, sest panin alati ööseks kasvuhoone uksed kinni ja nii ei saanud jahedad ööd kurkidele liiga teha,” rääkis Signe, kes eelistab sorte „Dirigent” ja „Dolomiit”. Mõlema sordi kurgid on lühikesed, maitsvad ja neid on hea purkidesse panna. Temagi eelistab marineeritud kurke.

Signe meenutas, et Nõukogude ajal kasvatas ta kurke avamaal: „Seemnete valik oli siis väga väike, näiteks mõruainevabade kurkide seemneid ei olnud üldse müügil.”

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 23/07/2020 11:04:11