Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Vaarikad annavad tänavu head saaki

Vaarika saagikus sõltub väga palju sordist. Foto: Pixabay

Räpina aianduskooli õppemajandi juhataja Urmas Roht ütles, et tänavu on neil kasvatatav „Novokitaivska” vaarikasort saagirohke ja mahlane. Tal on plaanis vaarikatealust pinda laiendada.

Läinud nädala algusest algas Räpina aianduskooli õppemajandi maal vaarikate korjamine. „Soovijad saavad tasu eest endale vaarikaid veel tuleval nädalal korjata ning õpilasmalev alustas selle nädala teisipäevast vaarikate korjamist koolile,” selgitas kooli õppemajandi juhataja Urmas Roht.

Ta täpsustas, et koolil on vaarikate, Venemaalt pärit sordi „Novokitaivska” all praegu vaid pool hektarit. „„Novokitaivska” annab head saaki, on vastupidav ja haiguskindlam,” iseloomustas ta ja lisas, et marju on hea korjata, sest varred on pikad ja neil on vähe ogasid.

Vaarikas on tänavu saagikas, hästi küpsenud ning mahlane. „Kui tuleb nüüd sajuperiood, nagu sünoptikud ennustavad, siis osa marju kahjuks rikneb, aga see on paratamatus,” märkis Roht.

Inimesed on juba aastaid saanud omale tasu eest aiandist marju korjata ja õppemajandi juhataja ei näe põhjust seda tava muuta. Malevlased korjavad marju koolile, vaarikate kõrval ka sõstraid.

„Vaarikad ja vähesel määral ka kultuurmustikad viin Simuna külmkuivatustehasesse Lääne-Virumaale,” ütles Roht. Ta selgitas, et seal külmkuivatatakse marjad ning kilost marjadest jääb protsessi
lõpuks järele ligi 100 grammi.

„Marjade aroom ja kõik kasulikud elemendid jäävad neisse alles ning külmkuivatatud marjad pannakse 50 grammi kaupa kotikestesse,” rääkis Roht. Ta lisas, et neid marju on võimalik hoida toidukapis, kuid peale koti avamist on mõttekas need ruttu ära süüa, sest õhuniiskusega kokkupuude ei mõju nende säilivusele hästi.

Külmkuivatada saab hästi vaarikaid ja maasikaid, kuid kultuurmustikad tuleb enne viilutada, sest neil on tugev kest.

Roht meenutas, et juuli teisel esmaspäeval, kui vaarikate korjamine algas, oli endale marjade korjajaid sadakond ehk varasemate aastatega võrreldes palju rohkem. „Koroonal oli sellele ilmselt oma mõju,” oletas ta.

Rohu sõnul on vaarikad ühed parimad keedumoosimarjad, kuna neid sobib keeta nii eraldi kui ka koos mustikate, mustade sõstarde ja tikritega.

„Soovime vaarikatealuse pinna umbes hektarini viia, laiendame „Tulameeni” sordiga,” märkis õppemajandi juhataja. Ta on mõelnud ka sordile „Glen Ample”, kuid see on haigustele vastuvõtlikum, see-eest säilivad marjad jälle hästi.

Taasviljuvat sorti „Polka” Räpinas katsetatud ei ole, kuna see on üsna kapriisne ja talveõrn. „Meie sügisilmad on väga tujukad ja saak võib hoopiski hävida,” ütles Roht. „Polka” peaks tema sõnul andma mitu saaki, kuid Eestis on esmane saak pea olematu, ning kui meil on suve lõpp ja sügise algus vesised, kipuvad „Polka” marjad hallitama.

Tänavu kestab vaarikate korjamine veel järgmise nädala lõpuni, siis on selleks suveks vaarikasaagiga ühel pool. Kui on nii palju korjajaid, ei jätku marju kõigile, aga marjakorjajad on arusaaja rahvas.

Õppemajand on üks osa aianduskoolist ja majandi teenitud tulu läheb Rohu sõnul aianduskooli, eeskätt õppemajandi arendamisse. Õppemajandi põhiülesanne on olla õpilastele praktikabaasiks, kus õpitakse erinevate taimerühmade kasvatamist, nende agrotehnikat, viljapuude silmastamist, viljade korjamist ja hoiustamist ning palju muudki.
 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 23/07/2020 10:26:43

Lisa kommentaar