Küsitlus

Kas sul on tänavu maasikad varutud?

Ilm täna
Võru
Põlva
10°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
Valga
11°
Räpina
Tõrva
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
19°
Tartu
20°
Antsla
19°
Valga
19°
Räpina
20°
Tõrva
19°
Võru
21°
Põlva
20°
Otepää
20°
Tartu
21°
Antsla
20°
Valga
21°
Räpina
20°
Tõrva
20°

RUTH ANNUS: muudatused välismaalaste seaduses kaitsevad Eesti elanikke

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Eriolukorra ajal on palju räägitud võõrtööjõust – kes, kui kaua ja millal Eestis praegusel ajal töötada võib. Maikuus jõustus COVID-19 kobareelnõuga algatatud seadustepakett, millega hakkasid kehtima ka lühiajaliselt siin töötavaid võõrtöölisi puudutavad muudatused. Välismaalaste seaduse muudatuste peamine eesmärk on kaitsta Eesti elanikke tööjõuturul.

Välismaalaste seadus reguleerib kolmandate riikide kodanike Eestis ajutist viibimist, elamist ja töötamist. Seega puudutavad kehtima hakanud muudatused vaid võõrtöölisi ehk neid välismaalasi, kes on kolmandate riikide kodanikud, ei ole Eesti püsielanikud ja töötavad siin lühiajaliselt. Euroopa liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Šveitsi Konföderatsiooni riikide kodanike Eestis töötamise regulatsioon ei ole muutunud.

Erisus põllumajandussektoris
Kehtiva välismaalaste Eestis töötamise reeglistiku eesmärk on Eesti tööjõuturu kaitse. Seetõttu näeb seadus ette, et lühiajaliselt saavad võõrtöölised Eestis töötada üldtingimustel maksimaalselt kas 12 kuud 15 kuu jooksul või hooajatöödel 9 kuud 12 kuu jooksul. Võõrtöölise lühiajalise töötamise peab tööandja registreerima politsei- ja piirivalveametis (PPA).

Kuna koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piiriülese liikumise piirangute tõttu ei saanud tööandjad arvestada lisanduvate töökätega, kehtestati seadusemuudatusega soodsam erisus põllumajandussektorile. Põllumajandussektoris tegutsevad tööandjad saavad kasutada tööjõuna kuni 31. juulini neid välismaalasi, kes viibisid Eestis 17. märtsi seisuga, mil piiriülese liikumise piirangud kehtestati. Neid võõrtöölisi saab põllumajandusse palgata ka siis, kui nende maksimaalne Eestis töötamise aeg on läbi saanud või saamas. Põllumajanduses kasutatakse sageli hooajatööd, kus ei kehti nõue maksta vähemalt eelmise aasta Eesti keskmist palka. Samadel tingimustel võib kuni 31. juulini palgata põllumajandusse ka võõrtöölisi. Võõrtööliste palkamise peab tööandja nii nagu tavaliseltki registreerima PPAs. Pärast juuli lõppu on neil võõrtöölistel kuni 31. augustini aega, et korraldada oma Eestist lahkumine.

Võõrtöölistel, kelle maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg on täis ja kes ei jätka töötamist põllumajanduses, tuleb esimesel võimalusel Eestist lahkuda. Koju saamiseks on mõistlik küsida abi oma saatkonnalt. Ka senised tööandjad saavad pärast töösuhete lõpetamist aidata kaasa välismaalaste koduriiki naasmisele.

Kohanemine on juba käimas
Põllumajandussektori erisuse näol on tegemist üleminekuperioodiga, et võimaldada tööandjatel uue olukorraga kohaneda ja leida Eesti elanike seast sobivad töötajad. Töötute arv on eriolukorra ajal kasvanud ligikaudu 14 000 inimese võrra – kokku on Eestis töötuid üle 50 000. Ajal, mil üha rohkem meie inimesi kaotab töö, on riigi kohustus toetada Eesti elanikke ja luua neile võimalused vabadele töökohtadele asumiseks.

Mitmed põllumajandusettevõtted on meedias kinnitanud, et üle pika aja on neil vabadele kohtadele hulgaliselt kandidaate. Ilmselt on nüüdseks paljud kuulnud iluteenindajast, kelle ammune soov oli proovida lüpsjatööd ning kes üsna eriolukorra alguses lüpsjana tööle asus. Samuti läksid ajutiselt talutöödele appi kaks välismaal muusikat õppinud tudengit, kes tulid pandeemia ajaks tagasi Eestisse ja kandideerisid kodukandis kohalikku farmi tööle.

Need pole kindlasti ainukesed näited. Eesti inimene on tark ja kohanemisvõimeline – olen kindel, et praeguses olukorras leiavad tööandjad ja tööotsijad teineteist järjest paremini üles ning Eesti inimesed hakkavad põllumajanduses töötamist enam hindama.

Töötamise eesmärgil Eestis viibimine eeldab töötamist
Välismaalaste seaduse muudatus näeb ka ette, et töötamise eesmärgil pikaajalise viisaga või viisavabalt Eestis viibiv kolmanda riigi kodanik peab töö kaotamisel leidma mõistliku aja jooksul kas uue töö või Eestist lahkuma. See muudatus on kehtestatud püsivalt ega sõltu eriolukorra lõppemisest. Muudatuse eesmärk on tagada, et Eestis töö kaotanud ajutiselt viibivad välismaalased pöörduksid tagasi oma koduriiki ega jääks sihitult Schengeni alale. Ilma seadusliku sissetulekuta jäädes on oht, et välismaalased võivad jääda hiljem ebaseaduslikult Eestisse, liikuda edasi teistesse Euroopa liidu riikidesse või panna toime muid õigusrikkumisi. Seetõttu on tööta jäänud välismaalasel kõige mõistlikum koduriiki tagasi pöörduda.

Viisat ei tunnistata kehtetuks üleöö, vaid välismaalasele antakse mõistlik ajaperiood, et leida endale uus tööandja või korraldada oma Eestist lahkumine. Mõistlikuks üleminekuperioodiks võib pidada hinnanguliselt ühte kuud, kuid PPA hindab iga üksikjuhtu eraldi.

Välismaalaste seaduse muudatuste eesmärk on suunata tööandjaid eelistama tööjõuturul Eesti elanikke ja tagada tööta jäänud välismaalaste tagasipöördumine oma koduriiki.

 

Autor: RUTH ANNUS, Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhtaja
Viimati muudetud: 04/06/2020 09:51:50

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247