Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

„Kui sulle aia taha tuleb mingi parkla, mingi kuradi möll hakkab pihta seal!”

Idüllilisest Salme tänavast kukesammu kaugusele tahetakse teha parklat ja poe laiendust. Foto: Vidrik Võsoberg

Võrus Räpina maantee lähistel Salme ja Olevi tänaval elavad inimesed naudivad oma majakestes ja aedades rahulikku äärelinnaelu, kuid rahu ei pruugi neile jätkuda kauaks: kaubanduskett tahab laiendada lähedal asuvat Rimi poodi ja parklat. Naabreid hirmutab lisaks õdusa elu kadumisele võimalus, et uus parkla hakkab nende krunte uputama – ja kirsiks tordil on kartus, et laienemisluba antakse koroonakriisi varjus nii ära, et nemad kaasa rääkida ei saagi.

2007. aastal kirjutas LõunaLeht artiklis „Võru linna saab arendada vaid üks „semu“”, et Võrus Räpina maantee lähedale poe ehitamise soovile eitava vastuse saanud Haapsalu suurettevõtja Arne Veske oli linnavolikogu käitumisest nördinud.

„Linnaametnikud võiksid ka oma kabinettidest välja tulla ja minna vaatama, mis seis seal Säästumarketi-tagusel platsil on. Kes see tahab sinna eramaja teha? Normaalses linnas ei tehta sellisesse kohta kahekorruselise poekese ehitamise takistamiseks midagi! Reas on Statoil, Säästumarket, edasi pidi tulema Lidl, sinna nagu saab ehitada, aga minu maale ei saa?” väljendas Veske toona arusaamatust.

„Sinna ei tuleks ju ei kasiino, ei bordell, ma tegelen tehnika ja mööbliga. Pind praegu väike, ostsime selle krundi, et rajada uus kauplusehoone. Inimene, kelle käest ostsin, kinnitas, et linnavalitsus oli nõus sinna autopoe rajamisega,” selgitas mees.

„Nüüd lükati minu planeering tagasi ilma igasuguse põhjenduseta. Aga jään paremaid aegu ootama, kaklema ei hakka. Mulle on Võru telgitaguseid selgitatud. Mind poliitika ei huvita, ei maksa kellelegi altkäemaksu ega küsi kelleltki altkäemaksu,” oli Veske resoluutne.

Nagu selgus 13 aastat hiljem, võitles kinnisvaraarendaja Meelis Munski toona tõepoolest isiklikult teiste arenduste vastu. Salme tänaval elav autokaupmees Ivo Ossis meenutab, kuidas ehitusärimees käis tema kodurajoonis inimestelt praeguse Rimi taha kaupluse ehitamise vastu allkirju kogumas. Ning Haapsalu ärimehe kauplus jäigi toona sündimata.

Rimi tahab laieneda
Tänavu veebruaris kirjutas LõunaLeht: Rimi kavatseb lammutada Võru linnas Räpina maanteel asuva väiksema Rimi kaupluse ja ehitada selle asemel suurema, üle 2000 m² kaubanduspinnaga hoone, samuti suurema parkla. Kaubandusketi esindaja hindas, et projektist uue poe valmimiseni võib võtta kolm kuni viis aastat sõltuvalt nii Rimi kui Võru linna heakskiitudest.

Rimi kinnisvarapoolega tegelev tütarettevõte Kinnisvaravalduse AS esitas Võru linnavalitsusele mullu suvel ettepaneku algatada Rimiga külgnevate hoonestamata ja kasutuseta kinnistute detailplaneering, et muuta nende sihtotstarvet. Kinnistute Räpina mnt 4, 6, 6a, 6b ja T3 maa-ala suurus on kokku natuke alla 0,6 hektari. Detailplaneeringu eelnõu seletuskirjas seisab, et lisaks kaupluse ümberehitamisele on plaanis likvideerida olemasolev 29 parkimiskohaga parkla, selle asemele kavandatakse hoone ning kaubaautode laadimisala. Seletuskirja järgi ei põhjusta maakasutuse juhtotstarbe muutmine olulist linnaruumilist mõju.

Lühidalt: elamumaast tahetakse teha ärimaad, nagu ka 2007. aastal.

Naabrid ei ole nõus
Juba 20 aastat Salme tänaval kodu omanud Ivo Ossis pöördus mullu sügisel oma Salme ja Olevi tänaval elavate naabrite poole, milles muu hulgas avaldas muret, et uue parkla ehitamiseks on vaja maapinda kõvasti täita ja nii valitseb oht, et see tuleb naaberkruntidest kõrgemale ja sademevesi hakkab neile voolama. Mees pakkus naabritele arvamuse avaldamiseks välja variandid: anda vaikiv nõusolek muu hulgas oma privaatsuse häirimiseks, öelda kindel „ei” ning rohelust ja linnulaulu edasi nautida, küsida Rimilt ebamugavuste ja elukvaliteedi langemise eest kompensatsiooni või esitada parkla ehitamiseks oma tingimused.

Detsembriks oli Ossis saanud naabritelt vastukaja ning pöördus nelja kinnistuomaniku nimel linnavalitsuse poole.

„Naaberkruntide omanikena ei ole me nimetatud muutusega (elamumaa muutmine ärimaaks, kaupluse ja parkla ehitamine – toim) nõus,” teatasid elanikud. „Elamurajooni kinnisvara soetades olime arvestanud sellega, et elame rahulikus keskkonnas ning tööstus- ja äritegevust meie elamute ümbruses ei toimu.”

Kirjas märgiti, et sihtotstarbe muutmisel langeb müra ja heitgaaside koguse suurenemise tõttu piirkonna inimeste elukvaliteet, ning tõsteti esile ka võimaliku liigkõrge parkla teema.

„Pöördume siinkohal teie poole palvega väljatoodud maaüksuste sihtotstarvet mitte muuta, et säilitada praegune rahulik elamute piirkond,” teatasid Salme ja Olevi tänava nelja kinnistu omanikud.

Koroona tuli peale
Võru linnavolikogu pidi planeeringu koostamise algatamist arutama 12. veebruaril, kuid punkt jäeti päevakorrast välja, sest eelnõu oli veel toores. Rimi tahtis teenindustranspordimaad juurde saada, aga see ei ühti Võru linna ühistranspordi korraldusega, märkis Jüri Miks majanduskomisjonist. Leiti, et Rimiga tuleb veel pidada läbirääkimisi – ja märgiti ära ka ülaltoodud kodanike pöördumine.

9. märtsil kirjutas linnavalitsuse planeerija-projektijuht Valdeko Lukken maaomanikele, et nende pöördumisega seoses „kutsub Võru linnavalitsus /.../ koosolekule, et ühiselt leida kõiki osapooli rahuldav lahendus Rimi kauplusele, parklale ja ümbritsevale alale”. Koosolek pidi toimuma 16. märtsil.

Võrus vallandunud koroonakriisi tõttu teatas Lukken saatuslikul 13. märtsil, et koosolek lükkub määramata ajaks edasi.

Aga 23. aprillil oli juba uus jutt. „Anname teada, et seoses riikliku eriolukorraga jätame ära varasemalt kavandatud detailplaneeringu algatamise eelse koosoleku,” kirjutas Lukken. „Eriolukorra kestel on keelatud kõik avalikud kogunemised.”

15. mail uuris Ossis Lukkenilt kirjalikult, millal koosolek siis lõpuks toimub. Sellele kirjale jäi aga vastus saamata.

13. mail oli aga linnavolikogu teinud otsuse, mis naabritele tuli ootamatult. Nimelt otsustas volikogu nimetatud detailplaneeringu algatada ja naabrid tunnevad, et kuna nendega pole asja arutatud, siis ei pruugi linn nende seisukohtadega arvestada.

Naabrid mures
Aprillis oli linnavalitsuse planeerimisametnik naabreid lohutanud. „Kinnitame, et planeerimisprotsessi kaasatakse planeeringuala piirinaabrid ja kõik teised huvitatud osapooled,” kirjutas Lukken toona. „Planeerimine on avalik protsess ja planeeringulahendus peab olema vastuvõetav planeeringuala naabritele ning avalikkusele.”

Ivo Ossise jaoks pole see piisavalt veenev. Kui temalt küsida, kuidas ta asjast aru saab ehk kas tal kui naabril on planeeringu menetlemise käigus siiski võimalik kaasa rääkida, kehitab mees kahtlevalt õlgu.

„Mulle tundub, et tahetakse kangesti ... ei tea, kes keda määrinud on või ...” ohkab Ossis. „Ühte toidupoodi Võrru hädasti vaja, neid on niigi vähe. Rimil on ju olemas Maksimarketi kõrval see pood, pluss see pood on olemas ja nad tahavad seda suuremaks veel teha.”

„Sihukest jama meile ikkagi vaja ei ole,” on mees poe ja parkla vastu. „Esiteks hea rahulik koht, ööbikud laulavad. Kui sulle aia taha tuleb mingi parkla, mingi kuradi möll hakkab pihta seal, kõigil on aiamaad ja värgid. Kui seal seda pinda veel meeter tõstetakse, nagu plaanis on, siis on ... parkla meeter kõrgemal kui ümbritsevad krundid. See on jumala nonsenss.”

Ossis meenutab, kuidas 13 aastat tagasi samasse kanti ärihoone ehitamata jäi.

„Kui 2007 ei läinud sama asi läbi, miks ta siis 2020 peaks läbi minema? Mis siis nagu muutunud on?” küsib ta.

LõunaLeht oponeerib, et kuna kogu planeeritava ala pindala on 0,6 hektarit, siis mingit hiigelsuurt kauplust ja parklat naabrid väga kartma ei pea.

„No aga me oleme ostnud endale majad, oleme arvestanud sellega, et seal on elamumaa,” vastab Ossis. „Et sinna midagi ehitama ei hakata, mingit tööstust ei tule, ja nüüd linn teeb siis ümber. Sinu aia taha tuleb parkla, mis on meeter kõrgemal kui sinu aed. Lastakse nagu sujuvalt üle meid, mul on selline tunne.”

„Läksin juba hooga linnavalitsusse koosolekule, vaatan ‒ uks kinni,” on mees eeskätt pahur, et naabrid pole seni saanud sõna sekka öelda. „Ja nüüd järsku jäi koosolek üldse ära ja eelmisel kolmapäeval, kui see volikogu istung oli, siis planeering algatati juba.”

Naabrid on mõelnud nüüdseks sellelegi, et esitada linnavalitsusele ühine vaie ja hiljem vajaduse korral otsus halduskohtus vaidlustada.

Linn: naabrid ei pea kartma
Võru linnavalitsuse esindaja Marianne Mett selgitas, et enne detailplaneeringu algatamist toimus mullu 17. oktoobril koosolek, milles tutvustati naabreid planeeringuga kavandatavatest tegevustest ja kuulati naabrite ettepanekuid. Koosoleku ettepanekud said protokolli kirja ja need lisatakse detailplaneeringu lähtetingimustesse. Koosolekule olid kutsutud kõik naaberkinnistute esindajad ja Rimi Foodsi esindaja, kes tutvustas enda esialgseid mõtteid ja plaani laiendada poe müügipinda ning kõrvalkruntidele parkimisala välja ehitada.

„Koosolekul osalenud naabritega mingeid pretensioone ei olnud,” kinnitas Mett. „Kinnistute omanike ühine huvi oli planeeringuga lahendada liigniiskuse küsimus ka nende kruntidel, mis Rimi Foodsi esindajad ka endale märkmena kirja panid.”

Vahemärkusena: Ossis selgitab algset pretensioonide puudumist eestlasliku temperamendiga. Alles koju jõudnuna hakkasid algul leplikud naabrid tema sõnul aru saama, millisesse olukorda on satutud.

„Naabrid, kes koosolekul ei osalenud, esitasid mõni aeg hiljem linnavalitsusse pöördumise, kus pidasid võimalikku Rimi parkla laiendust naaberkrundil nende elukeskkonda riivavaks,” jätkas Mett. „Kokku oli lepitud ka teine koosolek linnavalitsuses nende inimestega, kes pöördumise esitasid ja esimesel koosolekul ei osalenud. Koroonakriisi tõttu olime sunnitud koosoleku ära jätma ja saatsime asjaosalistele kirja, et detailplaneering ongi protsess, kus on võimalik kõigil oma sõna sekka öelda ning arendaja ja linnavalitsusega koostöös lahendusi leida.”

Linnavalitsuse esindaja kinnitas, et liigniiskuse küsimus peab saama lahenduse ning linnapea Anti Allas on isiklikult korduvalt Rimi esindajatele selgitanud, et leida tuleb kõigile sobivad lahendused.

Mett rahustas naabreid: planeeringu koostamisel võetakse nii nende pöördumine kui muud seisukohad kindlasti arvesse. Kui valmib detailplaneeringu eskiis, siis korraldatakse selle üle arutelu, mille käigus saab kõik murekohad selgeks rääkida.

„Planeeringu algatamine ei tähenda, et planeering jõuab kehtestamiseni,” märkis Võru kõneisik. „Planeerimismenetlus on avalik protsess ja selle käigus on võimalik kõigil osalistel oma arvamust avaldada. Planeeringuga tuleb leida kõigile sobiv lahendus. Kui osalised mõistliku aja jooksul kokkuleppele ei jõua, peab linnavolikogu otsustama, kas esitatud ettepanekud või vastuväited on põhjendatud. Vastavalt sellele tuleb planeering kas kehtestada, kehtestada muudatustega või jätta kehtestamata.”

Marianne Mett ütles 2007. aasta olukorra kohta, et toonane arendaja soovis kruntidele ehitusõigust ärihoone rajamiseks. Põhiliselt naabritelt laekunud ühispöördumise tõttu ei toetanud linnavolikogu majanduskomisjon detailplaneeringu algatamist ning volikogu jättis selle algatamata.

„2020 algatatud planeeringu erinevus on, et erinevalt 2007. aastast soovitakse alale ärimaa sihtotstarvet, kuid mitte ehitusõigust hoone rajamiseks,” selgitas Mett vahet toonase ja nüüdse vahel. „Alale kavandatakse olemasolevat hoonestatud kinnistut teenindavat parklat.”

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/05/2020 08:42:37

Lisa kommentaar