Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Nutikas seto päästab maailma keskkonnavaenulikust mullikilest

Lambavillast pakend hoiab õrnad saadetised terved, kuid on mullikilest palju keskkonnasäästlikum. Foto: tootja

Euroopa suurima roheidufirmade konkursi PowerUp! Eesti finaali võitis keskkonnasäästliku pakkematerjali tootja Woola, mis on registreeritud firma ühe looja kodukanti Setomaal ja valmistub plõksuvat mullikilet asendama loodusliku lambavillaga.

Woola pälvis konkursil seitsme finalisti seas nii publiku lemmiku kui ka aasta idufirma tiitli ning esindab Eestit juunis toimuval rahvusvahelisel lõppvõistlusel. 2019. aasta lõpus loodud idufirma toodab lambavilla jääkidest pakkematerjali.

Žürii liikme, BaltCap Growth Fundi partneri Heidi Kakko sõnul sai võitja valikul otsustavaks uudne ja nutikas lähenemine mastaapse probleemi lahendamisele. „Kasutades lambavilla, millest 90% ei leia tänapäeval maailmas kasutust, suudab Woola vähendada keskkonda koormavate pakkekile jäätmete probleemi,” sõnas ta. „Villast pressitud pakkematerjali võrreldaval hinnatasemel praegusega võtab turg kindlasti hea meelega vastu.”

Kohaliku finaali ning publiku lemmiku tiitli võidu eest sai Woola auhinnaks Amazon Web Servicesilt (AWS) 15 000 dollari ulatuses krediiti AWS Activate’i programmis osalemiseks ning ärilise toetuse saamiseks. Eesti vooru võitjana pääseb Woola edasi rahvusvahelisele lõppvõistlusele, kus 65 000-eurose auhinnafondi ning võimalike investeeringute nimel asuvad omavahel võistlema finalistid 14 Euroopa riigist.

OÜ Woola registreeriti ametlikult alles tänavu märtsi algul ning ettevõtte otsustati sisse kirjutada ühe juhatuse liikme Anna-Liisa Palatu kodukanti ‒ Kagu-Eestisse omaaegsesse Värska ja nüüdsesse Setomaa valda.

„See oli selline strateegiline valik registreerida ettevõte Värska kanti, kuna ma olen ise sealt pärit ja see tundus lihtsalt loogiline,” selgitas Palatu LõunaLehele. „Et põhimõtteliselt siis maksutuluga mingil määral toetada Värska kogukonda.”

Palatu tõdes, et Värska kandis kasvanuna on ta „paberite järgi seto”, aga sisuliselt tegutseb Woola siiski Tallinnas. Ka lambavillast pakendite tehas on kavas sügisel avada Põhja-Eestis – kindlasti küll maapiirkonnas, mitte tootmiseks kallis Tallinnas.

„Meil oli endal e-pood, kus müüsime riideid, ja sealt nägime, kui palju tekib igasugust plastprügi, mis kaasneb e-poest tellimuste tegemisega,” kirjeldas Palatu idee sündi. „See hakkas häirima. Tahtsime lahendust leida ja proovisime mitmeid variante. Tegime Omnivaga koostööd, leidsime, et kurja juur on pehmendatud pakendis, mullikiles. Lambavillamõte tuli üsna juhuslikult. Saime teada, et 90% lambavillast visatakse Eestis ära, ja tundus hea mõte, mida proovida. Selgus, et vill on väga hea variant pakitäitematerjaliks, sel on looduslikult väga head omadused.”

LõunaLeht pidi ikkagi provotseerima: mullikilet on ju lastel tore plõksutada.

„Jah, see plõksutamine on küll tore, aga probleem on keskkonnakahjulikkuses,” vastas Woola asutaja. „96% kilest läheb kohe pärast kasutust lihtsalt prügisse. Ja see praktiliselt ei kõdunegi, see võtab sajandeid. Ja kui vaadata, kuidas e-kaubandus kasvab, siis tuli otsida keskkonnasäästlikku varianti.”

Anna-Liisa Palatu kinnitas, et suurte kiletootjate mahtude ja käibe kiuste tuleb lambavillast pakendi hind konkurentsivõimeline. Tootmise alguses on selle hind küll 15‒20% mullikilest kallim, kuid tootmise automatiseerimise järel langeb loodushoidliku pakendi hind märgatavalt. Roheidufirma peamiseks trumbiks on see, et toormaterjali lambavilla on võimalik soetada väga odavalt. Toorme hankimisel tehakse koostööd Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liiduga ning nii on küllalt tõenäoline, et tulevikus rändavad õrnad saadetised teele ka Kagu-Eesti lammaste villa sisse pakituna.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 07/05/2020 10:02:11

Lisa kommentaar