Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Vallajuhid andsid tungiva soovituse palkade poolitamiseks

Räpina lasteaia Vikerkaar töötajate palku ootab 1. maist kuni 20-protsendiline palgakärbe. Foto: Vidrik Võsoberg

Räpina vallas tekitab pingeid vallavalitsuse soovitus – mis küll kõlas pigem korraldusena – vähendada allasutustes ehk näiteks kultuurimajades, koolides ja lasteaedades töötajate töökoormust ja palku kuni 50% ehk poole võrra.

Räpina vallavalitsus kogunes aprilli keskel vallavanem Enel Liini juhtimisel istungile, et arutada valla koolieelsete lasteasutuste (lasteaiad), haridusasutuste (koolid) ja kultuuriasutuste (nt rahvamajad, muuseumid) töötajate töökoormuse ning töötasu küsimust. Märgiti, et seoses eriolukorraga on lasteaedade õpetajate ja abipersonali ning koolide abipersonali töökoormus vähenenud. Kultuuriüritusi ei saa korraldada ja muuseumid on suletud. Heakorra- ja asendustööde nimekiri on ammendumas.

„Töömahud on vähenenud ning sellest tulenevalt pole põhjendatud töötasu maksmine täiskoha eest,” sedastab istungi protokoll. „Lisaks oleks see ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes oma igapäevast tööd jätkata saavad. Arvestades maksulaekumiste väga tõenäolist vähenemist käesoleval aastal, on tarvis saavutada kokkuhoid, et vältida aasta lõpus raskemaid tagajärgi ning töökohtade koondamisi.”

Nii otsustas vallavalitsus teha nimetatud allasutustele ettepaneku vähendada 1. maist töökoormust ja töötasu. Kultuuriasutustele otsustati teha konkreetne ettepanek koormuse ja palga vähendamiseks poolele töökohale.

„Korraldus kehtib eriolukorra piirangute vähenemiseni või eriolukorra lõpuni,” on veel protokollis kirjas. „Kokkuleppel asutuse juhiga on töötajatel võimalik välja võtta korraline puhkus. Võimaluse korral on tööle käimise asemel eelistatud töö korraldamine kodukontorist. Töökoormuse arvestamisel soovitab omavalitsus lähtuda tegelikust tööajast ning hoolitseda selle eest, et inimestel säiliksid sotsiaalsed garantiid.”

Räpina lasteaia Vikerkaar töötajad reageerisid soovitustele vastupöördumisega, milles kirjeldasid oma tööd, tegemisi ja plaane nii valverühmas kui kaugtööl ning avaldasid soovi kaugtööd jätkata. Lasteaiatöötajad leidsid, et ei pea õigeks välja võtta korralist puhkust, sest eriolukord ei ole puhkusega kuidagi võrreldav – sotsiaalne suhtlus, liikumine jms on keelatud.

Lasteaiatöötajad juhtisid tähelepanu töölepingu seaduse paragrahvile 35, milles öeldakse, et „tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud”. Ning lubasid vajaduse korral lapsevanemate töö kergendamiseks loobuda planeeritud kollektiivpuhkusest.

Vallavanem Liini vastuskiri pöördumisele oli küllalt kriitilise tooniga. Liin kirjutas, et lasteaiatöötajate ülevaade kaugtööpäevade tööst on „väga põgus”; kollektiivpuhkusest ei saa nad loobuda, sest seda otsustab üleüldse vallavalitsus, ning et töölepinguseaduse paragrahv praeguses olukorras ei kehti. „Antud olukorras kehtib § 37, mil tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd,” märkis vallavanem.

Vallavanem märkis, et ei saa pidada reaalseks seda, et kõikvõimalike kirjalike tööde (nt arengutabelid) tegemiseks kulub mitu kuud. „Samuti tekib küsimus, millega on tegelenud kaugtööd teinud lasteaiaõpetajad, kui praeguse hetkeni on tegemata õppeaasta analüüs, täitmata vaatluskaardid, laste arengutabelid jms,” kritiseeris Enel Liin.

Ta lisas, et kui kaugtöö jätkub, on tööandjal õigus nõuda tehtud töö kohta täpset aruannet ning mõned tööandjad on rakendanud kaugtöö tegijate suhtes ka tööülesannete täitmise jälgimist interneti vahendusel.

Opositsioon päris aru
Räpina vallavolikogu opositsionäärid Kaido Palu ja Andri Võsokovski (SDE) esitasid vallavalitsusele palkade vähendamise teemal arupärimise ja soovisid oma küsimustele vastuseid läinudnädalasel volikogu istungil.

Sealhulgas uuriti, milline on otsuste õiguslik alus, miks pole kaalutud töötukassa hüvitiste kasutamist, kas ja millist asendustööd on inimestele pakutud ja miks ei kasutata riigi toetust lasteaiaõpetajate palga hüvitamiseks.

Muu hulgas vastas Enel Liin vallavolinikele, et paljud töötajad ei olnud väljaspool oma asutust nõus tööd vastu võtma; töötukassa töötasu hüvitis ei ole mõeldud kohaliku omavalitsuse allasutuste toetamiseks ning ka riigi toetuse suurused polnud eelmise nädala kolmapäeva seisuga veel teada.

Vallavanem: kas Palul häbi pole?
Palu tunnistas, et vähemalt osale küsimustele andis vallavanem ammendava vastuse, kuid tõi veel välja hulga omapoolset kriitikat, eeskätt demokraatia osas.

„Olgugi et tegu on kriisiga, tuleks teha mõistlikult koostööd volikoguga,” sõnas opositsionäär. „Sisuliselt on need otsused tehtud Eneli ja tema kaasvõitlejate ringis. Demokraatias tuleb panna pead kokku ja leida lahendusi juhuks, kui meil tulevikus peaks minema kitsaks – praegu ei ole ju majanduslikku krahhi tekkinud, me valmistame end selleks ette. Aga meie volikogus oleme olnud statisti rollis.”

Lisaks tõi Palu välja, et vallavalitsuse istungi protokollis on kirjas teha ettepanekud vähendada töötasusid. „Aga kui vaatame asutusele saadetud kirja, siis pole seal enam soovitus asutuse juhile, vaid juba, et tuleb ellu viia,” kritiseeris vallavolinik. „Enam ei ole, et teen ettepaneku, ettepanekust on saanud käsk.”

„Vallavalitsus on ju tööorgan, kes peab kiirelt reageerima ja võtma vastu otsused, kui on näha inimeste ebavõrdne kohtlemine või ka reaalselt eriolukorrast tingitud tööde vähenemine,” kommenteeris vallavanem demokraatia puudumise küsimust. „Kõik ettevõtjad on ju asunud ka oma töötajaid ja nende tööpanust kaardistama. Minu arvates oleks imelik, kui omavalitsus ei vaataks, kuidas on töötajad hetkel koormatud. Volikogu kaasatakse kindlasti sellisel juhul, kui hakatakse tegema negatiivset lisaeelarvet, aga antud juhul ma kriitikaga ei nõustu, ja ma ütleks, et praegu me ju tegeleme sellega, et tulekahju ei tekiks. Pärast on põlenud maja palju raskem üles ehitada, pigem teatud otsused varakult vastu võtta. Otsustamine on otsustamatusest alati etem olnud, mis siis, et vahel ei lähe kõik nii, nagu loodame. Eesmärk on, et aasta lõpus on kõigil töökoht alles.”

„Ma ikkagi rõhutan, et praegu on kõik allasutused viisakalt palutud kaardistama oma töötajate tööd,” jätkas vallavanem Liin. „On palutud võimaluse korral leida uut tööd. On pakutud näiteks hooldekodus tööd, aga enamik inimesi ei ole neid lisatöid vastu võtnud. See töötaolek või osaline töökoormuse langus on praegu kestnud ju juba poolteist kuud. See on ebaõiglane nende suhtes, kes praegu näiteks töötavad hooldekodus täistöökoormusel, ka vallavalitsuses on töökoormus suurenenud. Rääkimata ka Räpina haiglast näiteks. Meie näeme täispilti ja kes tahavad kriitikat teha, saavad seda ikka teha ja võivad teha, aga kriitika peab olema objektiivne ja arvestama kõiki asjaolusid.”

Opositsiooni esindaja leidis ka, et palkade kallale minek on vastuolus riigi saadetud juhendiga, milles öeldaks, et vajaduse korral saab haridustöötajate palkade toetamiseks lisaraha. Palu hindas, et ju siis ei looda Räpina vald seda raha saada.

Vallavanem Enel Liin sõnas, et töötukassa toetus ei laiene kohalikule omavalitsusele ja allasutustele, riigi soovitused ongi soovituslikud ja tema usub lisaraha andmise lubadust siis, kui raha on laekunud. Praegu on tema sõnul aga linnade-valdade liit välja arvestanud, et omavalitsuste puudujääk saab kõigest hoolimata olema umbes 60 miljonit eurot – ja sealjuures on meil veel teadmata, mis meie majandusest saab.

Liin lisas, et kui riik oma lubadused täidab, siis hüvitab vald oma töötajatele töötasu aasta lõpus. Ning palgakärped ei lähe käiku, kui eriolukorda pärast 17. maid pikemaks perioodiks ei pikendata.

Vallavanem täpsustas hiljem, et teisipäeval laekus info: toetusfondi raha on ainult 188 000 eurot, mis tähendab, et ilmselt peabki Räpina hakkama koostama negatiivset lisaeelarvet.

„See võiks olla Räpina kogukondlik kokkulepe. Leiame asendustööd igale töötajale, aga me ei võta miinimumpalgast poolt ära ja ei sea inimest ja tema perekonda majanduslikult väga keerulisse olukorda,” hindas Kaido Palu olukorda. „Minu meelest siin Räpina vallavalitsus teeb inimestele lihtsalt liiga.”

Ta tõi näiteks olukorra, kus vähendatud palgaga töötaja peab leidma endale järjekordse uue lisatöö, ja küsis, kuidas aitab selline olukord kaasa viiruse leviku piiramisele.

„Häbi pole niimoodi rääkida endisel vallavanemal või?” oponeeris Enel Liin, viidates sellele, et Palu on ise olnud poolteist aastat Räpina valla juht. „Oleks ju võinud siis neile väiksema palgaga inimestele tähelepanu pöörata.”

Naabruses palgakärpeplaane pole
Räpina loo valguses uuris LõunaLeht Võru linnavalitsusest ja Põlva vallavalitsusest, kas omavalitsus on seoses kriisiga arutanud enda või allasutuste töötajate palkade vähendamist või seda mingil määral juba ellugi viinud?

„Vabariigi valitsuselt tulevate signaalide valguses seda tõsiselt arutatud pole, kuigi on töötajaid, kes hetkel üldse tööd teha ei saa,” vastas Põlva valla avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa. „Tõenäoliselt tõusetub teema tugevamalt sügisel, kui eriolukorra tegelikud kulud-tulud selgeks saavad.”

„Võru linn ei ole palku kärpinud,” teatas Marianne Mett Võru linnavalitsusest. „Seni on olnud valitsuse selge sõnum, et esimeses järgus palku mitte kärpima hakata. Ühe näitena võime tuua näiteks õpetajate ja lasteaiaõpetajate palgad. Õpetajate miinimumpalga määrab riik ja omavalitsuse poolt makstavad lasteaiaõpetajate töötasud on sellega omavahel seotud. Kui me hakkame omal algatusel näiteks lasteaiaõpetajate palku vähendama, siis jääme ilma suurest osast riigi palgatoetusest.”

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 30/04/2020 09:48:18

Lisa kommentaar