Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Distantsõpe tugevdab õpilaste iseseisvust, aga on kõigile keeruline

Foto: Pixabay

Omavalitsuse osakonnajuhatajana töötav pereema, kutseõpetaja ja põhikooli juht kirjeldavad, millega nad on distantsõppe ajal kokku puutunud, ja tõdevad, et piirangute lõppu ootavad nii õpilased, õpetajad kui ka vanemad.

Peres oli esimene koduõppenädal probleemseim
Helen Metsma ja Uuno Riiviku peres kasvab kaks last. Helen töötab Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhatajana, abikaasa Uuno käib iga päev tööl väljaspool kodu. Tütar Liisi lõpetab kaheksandat klassi ja poeg Juss gümnaasiumi.

„Mõlemad lapsed on õppetööga peamiselt ise hakkama saanud, nad on küsinud üksikuid asju ja tundub, et küsimused vanematele tekivad siis, kui nad on väsinud ega viitsi enam õppematerjalidest vastuseid otsida,” kõneles pereema. Ta täpsustas, et ilmselt küsivad lapsed lootuses, et ehk saab vanematelt kiiremini ja kergema vaevaga vastused teada.

„Liisi on sagedamini nõu küsinud ja ta leidis ka, et raskemates ainetes võiks enam videotunde olla,” edastas pereema.

Ainetest on pere lapsed vanematelt enam nõu küsinud vene keele kohta.

Helen Metsma sõnul olid esimesed koduõppepäevad kõige keerulisemad, sest kodus pidi äkki olema üks töökoht ja kaks õpikohta. Kindlaks tuli teha, kas kõigil on vajalik aparatuur, kas need töötavad vajalikes õpikeskkondades, milliseks kujuneb päevakava, kuidas lapsed saavad koolitööga õpetaja otsese juhendamiseta hakkama.

Tagantjärele tundub pereemale, et nii lastel kui ka temal kulus alguses ülesannete täitmiseks kauem aega. Lisandus ka ärevus eriolukorra kehtestamise pärast, teadmatus tuleviku suhtes ja hirm võimaliku haigestumise ees.

„Esimesel nädalal tundus, et õpetajad hindasid distantsõpet sarnaselt koolitundidega: nad andsid lastele ülesanded, mis olid justkui tunni materjal, ja siis lisaks kodune töö. Lapsed olid stressis ja kõikide ülesannete täitmine võttis väga kaua aega, sest ülesanded olid ju kõikides ainetes. Edaspidi olukord leevenes, ei teagi, kas õpetajad andsid vähem ülesandeid või said lapsed osavamaks,” meenutas Helen Metsma. Ta lisas, et hea oli näha, et lapsed alustasid kohe hommikul n-ö tundides olemist, mis näitab nende kohusetundlikkust.

Distantsõppele tagasi vaadates leidis Metsma, et olukord on õpetanud nii temale kui ka eakaaslastele, 50. eluaastates inimestele, kes kõik on harjunud inimestega suhtlema silmast silma, et palju asju saab arvuti vahendusel ära ajada ehk õpetanud digimaailma võimaluste suuremat kasutamist.

„Lastele, kes võib-olla eelistasid varem arvutit isiklikule suhtlusele, on eriolukord õpetanud teistega suhtlemise ja sõprade olemasolu olulisust,” märkis ta. Tema sõnul on kodus sagedane jututeema soov näha sõpru ja nendega suhelda.

Ema on tähele pannud, et Liisile on distantsõppe aeg õpetanud oma aega paremini planeerima. „Jussile teeb muret see, et nii eesti keele kui ka matemaatika lõpueksamiks ettevalmistuseks jääb mõlema eel vaid kaks nädalat. Distantsõppe järel jääb sellest väheks ning seetõttu võivad ka eksamitulemused kannatada,” kõneles pereema.

Plussiks peab ta sedagi, et pere on teinud koduümbruses palju rohkem tööd kui eelmistel aastatel samal ajal. Ta ei taha mõeldagi sellele, kui väsitav oleks eriolukord perele korteris. Ehkki elatakse oma majas, on olukord, kus pere on päevast päeva koos ja igaühel on kogu aeg ühed ja samad tegevused, ikkagi väsitav.

„Väsitavalt on mõjunud ka teadmatus, kui kaua eriolukord kestab. Selle lõpp on nüüd teada, kuid 18. maist ei kao kõik piirangud,” lausus Helen Metsma. Ta loodab, et sellel kuupäeval taastub sotsiaalosakonnas tavapärane töörütm ja kodukontoris olnud töötajad saavad töökohale naasta.

Kutsehariduses oli üleminek lihtsam, kuid kõiki oskusi on raske õppida
„Kutsehariduskeskuse eelis oli see, et juba mitu aastat on meie õpiülesanded ja õppematerjalid olnud Moodle õpikeskkonnas, korrigeerisime neid vastavalt distantsõppe vajadusele ning tänu sellele ei olnud järsk üleminek meie kooli õpilastele ja õpetajatele ehmatuseks,” edastas Viibeke Turba, Võrumaa kutsehariduskeskuse kutseõpetaja.

Ta annab karjääriõpetuse tunde tulevastele tisleritele, mehhatroonikutele, keevitajatele ja arvutispetsialistidele, enesetundmise ja suhtlemise tunde abikokkadele ning avaliku esinemise ja ürituste korraldamise tunde majutuse korraldajatele.

Turba täpsustas, et tunni alguseks edastab ta õpilastele, millises virtuaalkeskkonnas toimub suhtlus ja muu vajaliku. „Õpetaja ülesanne on tunniplaani järgi õppetöö läbi viia, õpilaste ülesanne on õpitu omandada ja hiljem tõestada, et õpitulemus on saavutatud,” toonitas ta ja lisas, et kõikide tundide eesmärk on õpiväljundi saavutamine ehk oma eriala tundmine. Õpetaja antud ülesanne ja õppematerjalid peavad olema sellised, mis aitavad õpiväljundit saavutada.

„Kutseõpetajale on distantsõppes toredaim see, et õpilased igatsevad meiega otsesuhtluse ja koolitundide järele. Nad on öelnud, et ei oleks iial uskunud, et hakkavad koolitunde taga igatsema, ning nad on muutunud avatumaks,” rääkis Turba. Ta lisas, et ka temal on distantsõppe ajal tekkinud motivatsioon uute digilahenduste otsimiseks, seda enam, et neid saab edaspidigi õppetöös kasutada.

Distantsõppe ajal on tekkinud tihedam side õpilaste vanematega, sest viimased huvituvad laste õpitulemustest. Iga päev on mõni lapsevanem helistanud ja osa neist on tunnistanud, et ei saa kõigist koolitükkidest arugi.

Turba sõnul on töös suureks toeks nii kooli juhtkonna toetus kui ka kolleegide omavaheline suhtlus telefonitsi, skaibis või meilitsi. Õpetajad küsivad üksteiselt nõu ja arutavad, mida saab paremini teha.

Ta nimetas miinustena asjaolu, et puudub nii praktiliste tundide kui ka tulemuste kontrollimise võimalus. „Annan ülesande, mille tulemused, nagu laua katmine, salvrätikute voltimine, õpilane kas pildistab või filmib ja saadab mulle, kuid nende valmistatud toidu maitset õpetaja tunda ei saa,” tõi ta näiteks.

Suhtlemist ja avalikku esinemist on samuti raske distantsilt õpetada, sest puudub kuulaja ehk siis tulevane klient ning õpilased ei saa esinemisnärvi tunnetada.

Eriolukorra ajal on pea võimatu leida ka toitlustusteeninduse õpilastele praktikakohti, sest söögikohad on suletud. „See on hetkeline raskus, millega saame koos hakkama,” on Turba optimistlik.

Ikka tuleb ette, et mõni õpilane ei saa ettenähtud ajal kõike ära õppida ja võtab hiljem ühendust. Ühel ei jagu kodus arvuteid, teisel läks eelmise tööga kauem ja nii nad küsivadki hiljem. „Praegu ei ole kindlasti see aeg, kus saan öelda, et minu tööpäev on läbi, sest õpetajana pean kõiki õpilasi toetama,” märkis Turba.

Ta on ka ise läinud nädalate jooksul uusi oskusi omandanud ning võib tänu õppevideole sõnagi lausumata tundi anda.

„Igatsen oma õpilasi, kuid olen ka õnnelik ja uhke, et enamik neist on olnud sel ajal ütlemata tublid, ja tänu virtuaalsele suhtlusele olen oma kursuse õpilastega iga päev kontaktis,” kõneles Viibeke Turba.

Keeruliste nädalate järel oodatakse Tilsis kooli uste avamist
Kõike lennult haaravatele õpilastele ei ole distantsõpe ilmselt probleemiks ja nad saavad asjadega iseseisvalt hakkama. Kuid paraku ei ole kõik võrdsete võimetega. „Osa õpilasi vajab juhendamist, sest neil on kodus raske oma töödega hakkama saada, eriti reaalainetes ja võõrkeeltes,” edastas Liina Vagula, Tilsi põhikooli direktori kohusetäitja.

Tehniliste vahendite abil suhtlemine on õpilastel üsna selge, kuigi alguses oli vaja selgitada, kuidas telefoniga tehtud pilti õpetajale saata ning milline keskkond sobib õpetajaga suhtlemiseks.
Koduõppe esimestel päevadel oli mõnedel lastel mureks nii aja planeerimine kui ka arvuti jagamine mitme pereliikme vahel. Eriti peredes, kus lapsi on rohkem. See piiras videotundide korraldamist.

„Kui koduõpe oli mõni nädal kestnud, tekkis osal õpilastel tüdimus ning motivatsioon langes,” sõnas Vagula. Ta lisas, et siis mõtlesid õpetajad, kuidas õppimist nii korraldada, et õpilased ja vanemad suure koormuse all kokku ei variseks. Sealtmaalt on õpetajad palju suhelnud nii kirja kui ka telefoni teel õpilaste ja vanematega.

Õpetajad on püüdnud aineid lõimida ja anda töid, mida saab pikema aja jooksul teha. Õppetööd on püütud korraldada nii, et kõik tunnid ei ole arvutipõhised, ning õpetajad on leidnud uusi keskkondi.

Vagula sõnul on enamik lastest üsna hästi iseseisva õppimisega hakkama saanud, selle taga on ka nii vanemate kui ka õpetajate tugi. Mõnel õpilasel on raskusi tööjuhenditest arusaamisega, kuid vanemate abiga on asjast üle saadud.

„Tore on kolleegidelt kuulda, et algklasside õpilased helistavad oma õpetajale, et oma lugemispala ette lugeda,” tõi Vagula näite.

Õigel ajal tööd teinud õpilased on ka aja planeerimisega algusest peale hakkama saanud. „Tihedad päevad on praegu neil õpilastel, kes alguses võtsid asja rahulikult ning mõtlesid, et küll jõuab koolitöid teha. Nüüd peavad nad topelttööd tegema: igapäevased koolitükid ja varem tegemata tööd,” kõneles Vagula. Ta lisas, et klassijuhatajad ja tugispetsialistid toetavad neid järelejõudmisel.

Direktori kt sõnul on osa vanematest tunnistanud, et neil on last raske juhendada. „See on mõistetav, sest näiteks kolmanda kooliastme õppeainete sisu ongi üsna keeruline ning kõik vanemad ei oska last aidata.” Kui lapsel jääb lünk sisse või ülesanded tegemata, langeb tal motivatsioon ning tagasi reele saada ei ole kerge. „Siin ongi vaja õpetajaga silmast silma suhelda,” märkis ta.

Õpetajad vajasid kohanemiseks samuti aega, sest õpetajaks olemise kõrval tuli leida aega nii endale kui ka perele. Nende tööaeg on muutunud kaootilisemaks: õpilaste tööd laekuvad postkasti erineval ajal, õpilased ja vanemad helistavad õpetajatele erineval ajal ning õpilastega tuleb palju individuaalselt suhelda. Palju aega kulub õpilaste töödele tagasiside andmisele.

Koolis on kokku lepitud, et järgmise päeva tööd pannakse üles eelmise päeva õhtul, mis tähendab, et õpetaja peab ka õhtul arvuti taha istuma.

Liina Vagula loodab, et koolimaja uksed lubatakse enne suvevaheaega avada. „See on vajalik eriti laste pärast, kellel on kodus õppimine vaevaline ja kes vajavad pidevat individuaalset juhendamist ning motiveerimist.” Paljud lapsed igatsevad kooli ja õpetajad klassis tundide andmist, märkis ta.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 30/04/2020 09:14:35

Lisa kommentaar