Foto: Pixabay

Jahedad ilmad koos eriolukorraga võivad hiliskevadel tuua korterivarguste laine, hoiatab turvafirma varavastaste kuritegude analüüsi põhjal. Ka kindlustusettevõte ennustab kriisi jätkudes just korterivarguste kasvu.

„Märtsis kasvab tavaliselt suvilavarguste hulk hüppeliselt, sest inimestel on argitarbed ja tehnika juba suvilas, aga ise elavad veel poole kohaga linnas,” selgitas turvaekspert ja Rapid Security juhataja Vallo Põldma. „Tänavu oli sellist pendeldamist vähem ja inimesed eelistavad ilmselt esimestel soojadel nädalatel ühekorraga maakodudesse sisse kolida.”

Põldma kinnitusel võib see aga tähendada hulga linnakorterite äkilist tühjaksjäämist, mis ilmselt ahvatleb korterivargaid. „Linnast välja kolimise aegu on korterivarguste kõrghooaeg nagunii, äkiline tühjenemine võib seda tänavu võimendada,” täpsustas ta.

Suvilavarguste kõrghooaeg saabub tavaliselt juunis-juulis, kui vargad ei sihi tühje suvilaid, vaid üritavad pererahva magades või eemal viibides hoovist või lukustamata uksest-aknast kaasa haarata rahakotte, olmeelektroonikat või väiksemat tehnikat.

Põldma rõhutas – mõistagi enda erialast ja leivaandjast lähtuvalt –, et valvekoera järel on tõhusaim kaitse murdvaraste vastu nähtav ja toimiv videovalvesüsteem. „Murdvargad valivad ohvreid – üle 98% sisse murtud korteritest on ilma videovalve või signalisatsioonita,” sõnas ta.

Turvafirma analüüsi aluseks on politsei- ja piirivalveameti andmed varavastaste süütegude kohta.

Kindlustusfirma: kuritegevust hoogustab ka tööpuudus
Kindlustusseltsi Ergo varakahjude osakonna juht Erko Makienko märkis, et Eesti elu on viimase 30 aastaga muutunud märkimisväärselt turvalisemaks. „Koroonakriisi jätkudes kerkib esile kahjuks vägagi reaalne oht, et suureneva tööpuuduse tõttu hakkab kasvama ka kuritegevus, eeskätt vargused,” hoiatas ta. „See nõuab meilt kõigilt taas suuremat tähelepanelikkust ja ettevaatlikkust.”

Koroonakriisi mõju kuritegevuse statistikale on tema sõnul siiani olnud tagasihoidlik: politsei andmetel pole varavastaste kuritegude arv tõusnud, sest inimeste liikumine on piiratud ja tänavatel rohkem politseipatrulle. Ka kindlustusfirma varakahjude arv on seni püsinud stabiilsena. Töötuse määra vaadates ja tuginedes eelmiste kriiside kogemusele, on Makienko sõnul siiski väga tõenäoline, et kriisi jätkudes hoogustub ka kuritegevus.

„Praegune olukord ei ole küll üks-ühele võrreldav eelmise majanduskriisi või 90ndate algusajaga, mil kuritegevus vohas jõuliselt, kuid varasemate kriiside kogemusest tasub õppida,” sõnas ta. „On võimalik, et töötuse kasv ja sotsiaalne ebavõrdsus toovad esile vanad tuttavad kuritegevuse liigid nagu vargused, röövimised, kelmused ja väljapressimised. See tabab meid siis, kui majanduslanguse mõjud on inimestele päriselt kohale jõudnud ja osal elanikkonnast rahavarud otsas.”

Kindlustusfirma esindaja sõnas, et igaüks peaks tegema endast oleneva, et võimalikke vargusi ennetada. Näiteks kui veel hetk tagasi jätsid julgemad meist oma koduukse lukustamata või jalgratta ööseks hoovi, siis edaspidi tuleks kindlasti veenduda, et uks oleks lukus, ratas turvaliselt hoiustatud ning aias seisev grill ei ahvatleks kutsumata külalisi.

„Kui inimesed on läinud ajutiselt maale elama, seisavad paljud linnakodud tühjana ja võivad seega sattuda potentsiaalseteks vargusobjektideks,” märkis Makienko. „Või siis vastupidi – pika isolatsiooni tõttu on jäänud talumajad ja suvilad valveta, meelitades sinna kutsumata külalisi.”
 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 23/04/2020 09:52:38