Võrumaa Arenduskeskus, Valgamaa Arenguagentuur ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit saatsid koos Tartu linnapea Urmas Klaasi, Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse, Haapsalu linnapea Urmas Suklese, Pärnu-, Tartu- ja Viljandimaa omavalitsuste liitude ning Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskusega vabariigi valitsusele pöördumise sooviga vaadata üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sihtasutuse KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt välja töötatud abipakett turismisektori toetamiseks. 

Pöördumises soovitakse üle vaadata majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sihtasutuse KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt välja töötatud abipakett turismisektori toetamiseks.

Pöördumise ajendiks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 15. aprillil edastatud pressiteade, milles teatati, et Eesti turismi kriisitoetuse summa on 25 miljonit eurot ning et selle 25 miljoni sees on eraldi määratud 1 miljon eurot Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu ning Manija turismiettevõtjate abistamiseks. Samuti on määratud eraldi abi 1 miljoni euro ulatuses Ida-Virumaal tegutsevatele turismiettevõtjatele.

Lisaks, nagu pressiteates seisab, ei ole nii saartel kui Ida-Virumaal tegutsevatele ettevõtjatele suunatud toetused otseselt piiratud nendele piirkondadele määratud toetussummaga. See tähendab, et juhul kui saartelt või Ida-Virust tuleb toetusetaotlusi üle 1 miljoni euro, siis kandideerivad ülejäänud taotlused toetusele samadel alustel teiste taotlejatega mujalt Eesti piirkondadest.

Ühispöördumise teinute hinnangul jagatakse antud otsusega Eesti kui turismisihtkoht eristuvateks piirkondadeks: muust Eestist eraldi piirkonnana määratletakse Eesti saared ja Ida-Virumaa, kellele mõlemale reserveeritakse ja garanteeritakse turismi kriistoetuse paketist juba enne taotluste esitamist miljon eurot. Sellise sammuga seatakse need regioonid ja nende regioonide turismiettevõtjad mujal Eesti tegutsevate turismiettevõtjatega võrreldes eelisolukorda.

Allakirjutanud on seisukohal, et käesolevas kriisis on turismisihtkoht Eesti tervikuna ja et piirkondlik eristamine ei kohtle Eesti turismiettevõtjaid võrdselt. Eriolukord on kehtestatud üle terve Eesti ja turismiettevõtjatel ei ole – sõltumata oma asukohast – täna võimalik teenuseid täismahus osutada. „Oleme seisukohal, et mainitud erisuse loomine ei järgi võrdse kohtlemise printsiipi, pole aus ülejäänud Eesti piirkondade suhtes ega ole ka kuidagi põhjendatud. Soovime saarte ja Ida-Virumaa eristuva piirkondade eraldiste tühistamist,“ seisab vabariigi valitsusele saadetud pöördumises.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/04/2020 09:39:41