ETTEVAATUST: eriolukord hoogustas petturite tegevust, eriti aktiivsed on kelmid internetis

Erinevad asutused ja ametkonnad hoiatavad kelmide eest, kes pakuvad petlikku võimalust investeerimiseks, kasutavad ära heauskseid uusi tuttavaid, müüvad olematut kaupa ning meelitavad inimesi küberpettuse lõksu.

Märtsis sai politsei mitu teadet inimestelt, kes olid vastu võtnud investeerimispakkumise või saatnud raha uuele internetituttavale ja seeläbi petta saanud.

PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre sõnul ei ole oht internetis kuriteo ohvriks sattuda kadunud. „Inimesed ei lase end petta koroonaviirusega seotud pakkumistega, kuid kelmide vanad sisse töötatud skeemid töötavad jätkuvalt. Näiteks pakutakse võimalust investeerida ning petetakse välja väga suurtes summades raha,“ sõnas Tambre.

Märtsis sai politsei mitmeid vihjeid koroonaviirusega seotud võimalike pettuste kohta, kus inimesed andsid teada internetis levivatest kahtlastest pakkumistest. Näiteks e-poed, mis pakkusid müügiks isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendeid või koroonateste, mis on praegu raskesti kättesaadavad. Samuti ilmus turule mitmeid inimesi, kes pakkusid näiteks desinfitseerimisteenust, ilma, et neil oleks selle valdkonnas varasem kogemus. „Jälgime hoolega internetis ilmuvaid reklaame ning kahtluse korral võtame pakkujaga ühendust. On tähtis, et inimesi lihtsa tulu teenimise eesmärgil ära ei kasutataks,“ sõnas Tambre ning lisas, et inimesed peavad suhtuma kriitiliselt kõigisse koroonaviirusega seotud pakkumistesse.

Möödunud kuul sai politsei mitu teadet, kus inimestega võeti telefoni teel ühendust ja pakuti kõrge tootlusega investeerimisvõimalust. Kelmid lubavad, et rikkaks saab juba paari päevaga ja suurema vaevata. Inimesel palutakse arvutisse laadida kaugjuhtimisprogramm AnyDesk või TeamViewer ning kelm võtab üle arvutipildi ja saab ligipääsu inimese pangakontole, millelt hakkab ülekandeid tegema.

30. märtsil pöördus politseisse 27-aastane mees, kes registreeris end 10. märtsil kauplemisplatvormil ja paigaldas arvutisse AnyDesk programmi. Käis väidetav kauplemine krüptorahaga, raha välja võtta mees ei saanud. Kahju on üle 8500 euro.

27. märtsil pöördus politseisse 58-aastane kodanik, kes registreeris end jaanuari lõpus kauplemisplatvormil, et kaubelda valuutaturgudel ja saada suurt kasumit. Inimesed, kellega ta suhtles, palusid tal paigaldada arvutisse AnyDesk programmi. Mees kandis üle 35 000 eurot, raha välja võtta ei saa ja nõutakse raha juurde.

Kelmid jätavad mulje, et „investeeritud“ raha kasvab kiirelt ja julgustavad muudkui juurde kandma. „Kelmid manipuleerivad inimestega, et saada nende usaldus ja neid võimalikult kaua konksu otsas hoida. Eesmärk on ühelt inimeselt võimalikult palju raha kätte saada,“ kirjeldas kriminaalbüroo juht. Võrreldes varasemate aastatega pannakse toime vähem armupettusi, kuid ka need toimuvad just usalduse arvelt.

Näiteks pöördus 27. märtsil politseisse inimene, kes tutvus märtsi alguses Facebooki vahendusel inimesega, kes tutvustas end eesti nimega Inglismaal elava mehena. Mees väitis, et tahab Eestisse saata paki ja palus kannatanul selle eest esiti tasuda. Kannatanu maksis 1650 eurot.

Ära usu võõraid
Swedbank teatas, et riigis kehtestatud eriolukord võib panga klientidele tuua kaasa riski sattuda petiste ohvriks. Seepärast soovitatatakse olla tähelepanelikud ja ettevaatlikud, sest petised võivad tekkinud olukorda ära kasutada. „Pangatoiminguid peaksid tegema inimesed ikka ise või paluma abi väga usaldusväärselt lähedaselt. Oleme näinud, kuidas liiga kergemeelselt tuttavat usaldades on püütud klienti ära kasutada, proovides aktiveerida uut pangakaarti või survestades klienti hoiuseid katkestama, pärast mida vabaneks hoiusumma kliendi kontole. On olnud ka juhtumeid, mil klient on paha aimamata tulnud esindusse üldvolitust tegema nn heategijatele või ootamatult tekkinud sugulastele,“ ütles panga riskijuht Raul Vahtra.

Pank tuletas meelde, et võõraste kätte ei tohi anda oma pangakaarti ja PIN-koode ega võimaldada neile ligipääsu oma internetipanka. Samuti ei tohi appi tulnud võõrastega jagada isiklikku infot ega lasta end mõjutada nende poolt pakutavatest võimalikest teenustest. Juhul kui midagi kahtlast on juhtunud, tasub ühendust võtta oma kodupangaga.

Lisaks ettevaatlikkusele pangatoimingute tegemisel tavakanalites (sularahaautomaadid, pangaesindus), peab tähelepanelik olema ka internetis erinevate teenuste kasutamisel, sest tõenäoliselt võib suureneda ka internetipettuste hulk. Eriolukorra ajal on suurenenud internetis ostlemine. Et veenduda soodsat kaupa müüva e-poe usaldusväärsuses, tasub teha eelnevalt taustatööd. Esmalt tasub kindlaks teha, kes on müüja ja kas ta ka reaalselt kaupa müüb. E-poe kodulehel peavad olema märgitud kaupmehe olulisemad kontaktandmed. Kui neid avalikustatud ei ole, on võimalike pretensioonide lahendamine võimatu ning seetõttu võiks kohe sellise müüja või teenusepakkuja kaupadest ja teenustest loobuda.

Küberpätid ründavad vähekogenud netikasutajaid
Hüppeliselt tõusnud e-õppele suundund õpilaste ja kodukontoris töötavate inimeste arv on tunduvalt aktiivsemalt muutnud ka küberkurjategijad, kes kasutavad võimalust jõuda nüüd inimesteni, kellel on digimaailmas tegutsemise ja sealsete turvariskide osas vähem kogemusi.

Nii politsei kui ka riigi infosüsteemi ameti küberintsidentide käsitlemise osakond CERT-EE on viimase paari nädala jooksul teavitanud mitmetest nendeni jõudnud küberpettuste juhtumitest, mis kasutavad ära just koroonaviirusest tekkinud situatsiooni ning üritavad lõksu meelitada eriolukorrast mures inimesi või lihtsalt kübermaailma riskidest vähem teadlikke.

Näiteks andis CERT-EE teada, et libakirjana levis e-kiri, mis matkis terviseameti ametlikku teadet ning ja sisaldas linki pahavarale. Kodus töötavatele inimestele on levitatud kaugtöölahenduse varjus pahavara linke. Heatahtlikelt inimestelt küsitakse annetusi viiruse vastu võitlemiseks, kuid tegelikult soovitakse sellega lihtsalt ligi pääseda inimeste andmetele. Hulgaliselt saavad inimesed telefonikõnesid, millega soovitakse samuti ligi pääseda pangaandmetele.

Küberturvalisuse tagamiseks soovitatakse kasutada kaheastmelist autentimist ja viirusetõrjetarkvara, teha ära kõik tarkvarauuendused ning mitte avada linke ja manuseid meilides, mida pole saada tahetud ega oodatud. Kindlasti ei tasu avaldada oma pangakaardi detaile ega teavet enda rahalise olukorra kohta.

Kui pakkumine on liiga hea, et olla tõsi, siis on ilmselt tegu pettusega.

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 09/04/2020 09:27:57