Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Ilmatargad saabunud kevadest: ilm on omadega sassis!

Tavaliselt aprillis ja mais õitsevad sinililled näitasid end tänavu märtsis ja mõnel pool varemgi. Ilmatargad aga leiavad, et soojale talvele järgneb pigem jahe kevad. Foto: Vidrik Võsoberg

Kagu-Eesti ilmavaatlejad nendivad, et kevadise ilmaprognoosi tegemiseks on looduses vähe kindlaid märke ning neidki ei saa kindla tõe pähe võtta. Ühes on nad aga kindlad: soojade riiete kappi panekuga ei maksa kiirustada.

Võrumaal Raiste külas elav ilmavaatleja Peedu Palm tõdes kevadisel pööripäeval tagasi möödunud talvele vaadates, et tema end sügisese prognoosi eest väga kiita ei saa. Palm ootas enda sõnul üsna sagedaste suladega talve, aga mitte nii sooja. „Ma lootsin, et talve teises pooles teeb ikka talve, aga noh, need neli päeva veebruari lõpus, need vast väga arvesse ei lähe,” tõdes ilmavaatleja.

Äsja alanud kevade kohta märkis Palm, et väga kindlaid ilmamärke pole, mõni üksik siiski.

„See, et praegu on tuul muutliku suunaga ja nõrk ning pöörab põhja ja kirdesse, näitab, et kevadel saame omajagu jahedust,” ütles ta siiski. „Soojaperioode ei välista, aga mul on küll selline tunne, et kevad tuleb normilähedane ja keskmiste temperatuuridega. Ja mõned perioodid kindlasti ka jahedamad.”

Et teie arvates öökülmad niipea ära ei lõppe?

„Oo jaa, kindlasti,” oli Peedu Palm veendunud. „Põllupidajatel tuleb üpris raske see asi. See külm, mis on märtsi lõpus, ei tee ju midagi, see on kõik loogiline. Aga kui jüripäeva ajaks uuesti jahedamaks läheb ja ikka öösiti viie-kuuekraadilist külma teeb, see on juba halvem variant. See tundub mulle praegu reaalne olevat, et kui nüüd (vestlus toimus 20. märtsil – toim) teeb nädalakese miinuskraade, siis on loogiline, et ka järgmine tsükkel tulebki umbes kuu aja pärast. Talvel oli selline rütm soojaperioodidega. Nüüd ma vaatan, et kevadel võib tulla selline rütm külmaperioodidega.”

Palm ei välistanud, et tegelikult võib ka tänavu tulla samasugust kevadist kuumust nagu 2007. aasta pronkssõdurimäsu ja aprillirahutuste aegu. Aga toonagi tulid aprilli lõpp ja mai algus jahedad ning maikuus pudistas lundki. Nii leiab ilmavaatleja, et kui sooja kevadet antaksegi, siis pärast seda tuleb taas jahedust.

„Suvi võib tulla vihmasem kui eelmistel aastatel,” vaatas Palm veidi kaugemasse tulevikku. „Kevad tuleb jahe ja kuivapoolne, aga suvel, mul on selline tunne, võib jaanipäevast alates tulla vihmaperiood. Küll ei tea, kui pikaks see kujuneb.”

Põlvamaa loodusõpetaja, jahimees ja linnu-uurija Arvi Lepisk teatas esialgu kategooriliselt, et temaga pole enam mõtet ilmajuttu ajada.

„Ilm on nii sassis, et kui vanasti olid kindlad märgid, mis looduses [ilma] näitasid, siis nüüd enam mitte,” sõnas loodusvaatleja selgituseks. „Ja kevadet, suve on üldse raske ennustada, talve natuke kergem.”

„No seda jah sügisel näitas, et korralikku talve ei tule,” jäi mees siiski mõtisklema. „Aga et ta nii vesine tuli, seda ei oleks osanud arvata. Ennustati nii ja naa, mõnel läks täppi kah. Mina ei oleks seda osanud ennustada, et nii lumeta ja nii soe talv tuleb, aga kevad-suvi on veel hullem. Need märgid on nii vastukäivad, et uskumatu.”

Pinnimise peale ütles Räpina loodusemees siiski oma arvamuse, kui mitte prognoosi kevade kohta välja.

„No igatahes enne maikuud siit küll midagi head loota ei ole,” märkis Arvi Lepisk. „Selles mõttes, et ikka saad juba särgiga käia või hakata põllutöid tegema. Ega et on ikka jah, jahedapoolne. Aga ma ei julge enam midagi ütelda, sest need asjad enam ei lähe, nagu nad varasemalt olid, märgid varem ikka näitasid, aga nüüd on need kõik sassis.”

 

 

Autor: Vidrik Võsoberg, vidrik@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 26/03/2020 10:12:23

Lisa kommentaar