Ettevõtja: riik jagab katteta lubadusi!

Cista juht Vahur Käärik. Foto: LLi arhiiv

Põlvamaa pakenditootja Cista juht Vahur Käärik kritiseeris sel nädalal emotsionaalselt riigi suutlikkust koroonakriisi ohjamisel ning elu korraldamisel. Valka tööliste Eestisse saamine kujunes korralikuks kadalipuks ja ettevõtte lähitulevikul lasuvad praeguse seisuga tumedad pilved.

Kas tahad kirjutada, kuidas peaminister meil annab katteta lubadusi ja [Mart] Helme siseministeerium ei ole tasemel?

Kuidas siis niis?
Vaata praegu on lugu sedamoodi, et meil on kuus inimest, kes elavad Valkas ja käivad meile tööle. Peaminister eile (esmaspäeval – toim) pressikonverentsil kõmistas rusikaga rinna peale ja ütles, et nende inimeste liikumine, kes elavad Valkas ja käivad Eestis ettevõtetesse tööle , nende piiriületus ei ole takistatud.

Täna hommikul (teisipäeval – toim) 7.30 uudistes Juhan Kilumets (ERRi uudistediktor – toim) hüüdis maha, et nii lihtsalt see asi ei käi. Selleks tuleb teha taotlus.

Mina alustasin täna kell 9 uurimisega, kuhu ja kellele tuleb taotlus esitada. Esiteks siseministeeriumi ükski number ei vastanud. Peaministri sekretär isiklikult andis mulle siseministeeriumi sekretäri kantseleinumbri. Seal vastab automaat rõõmsalt, et ei ole kasutusel. Politseiameti 612 3000 ei vasta. Helistasin sellele, nagu Helme ütles, et „1 kõne 24/7”, ehk see 1247. Sealt tüdruk ütles, et tema ei tea mitte midagi. Andis välisministeeriumi telefoninumbri. Helistasin välisministeeriumi numbrile. Seal toredad poisid ütlesid, et „oi jeesusmariia, mitte midagi ei tea, meil on ka ainult prefektuuride avalikud numbrid, mis ka ei vasta”. Lõpuks enne kümmet ma sain kätte Lõuna prefektuuri tüdruku, kes oli, nagu öeldakse, sõbralik ja tasemel. Kes siiski ei teadnud ka mitte midagi. Ütles, et tema nägi ka hommikul uudistest seda asja. Ja ütles, et anna mulle tund aega aega, ma tegelen sellega. Ja lõpptulemus on see, et ta helistas mulle tagasi: võta ühendust Valga linnavalitsusega. Mina helistasin Valka linnavalitsusse, aselinnapeale. Tema ütles, et „jaa, me teame, jah, me hoolitseme selle eest, et meie kodanikud saaksid tööle, tehke see nimekiri”. Aga Eesti pool otsustab, kas saab või ei saa üle. Vaat niisugune tsirkus käib!

Täpsustan: pöördusite Valka linnavalitsusse?
Läti poolele jah. Rääkisin aselinnapeaga ja nüüd me koostame selle nimekirja inimestest, kes seal elavad ja meil tööl käivad.

Ühesõnaga, segadust kui palju?
Jah. Ja kusjuures Helmel siseministeeriumis see on täiesti korraldamata. Ja kui ma nüüd, nagu öeldakse, tahan suu väga täis võtta, siis ma ütleks, et peaminister jagab katteta lubadusi. Või kui tema on tasemel, siis ei ole Helme tasemel. Suure sõnaga sooja auru liigutama on nad kõik küll kõvad, takistusi seadma.

Et siis need kuus Läti poole inimest ei ole teile täna tööle jõudnud?
No muidugi, nad ei saa üle piiri ju. Eile veel käisid, lubati, sest eile oli piir lahti, aga tekkis juba probleeme, öeldi, et vaata, et õhtuks koju jõuad. Või jääte Eestisse. Meil on muidugi pakkumine, et korter, nad võiksid olla siin. Aga inimestel on kõigil loomad ja lapsed. Vaat, niisugune jant!

See jutt saab kirja pandud, sest siin on mõttekohta nii mõnelegi, riigile eeskätt.
Jah, aga kannata natukene, sest Helme on pika vihaga vanamees. Asi tal siis teha telefoniõigusest lähtuv kõne Valga piirile ja meie inimesed ei saa üle. See oht on meil Eesti ametnike seas ka täiesti olemas.

No vast ikka ei lähe asi nii kaugele, sellise isikliku kiusu peale. Te olete Kagu-Eesti ettevõtte juht, kes juhib tähelepanu sellele, et riik jagab lubadusi natuke liiga ennatlikult, endal pole vastavad skeemid ette valmistatud.
Noh, sa oskad seda ilusti ümmarguselt ütelda muidugi. Ei no tegelikult ega ma ei karda. Olen hullematki näinud ja ametnikunahku ma ei salli ka, kui nad seanahka veavad.

Vaat niisugune paha lugu rääkida. Suurte silmadega ma vaatasin ise seda pressikonverentsi: deklameerida nad oskavad. Aga nendele suurtele ilusatele sõnadele tegusid ei järgne. Mul on meeles see Helme plära, kui ta ütles (Käärik deklameerib pühaliku tooniga – toim): „1 kõne: 24/7!” Ma tegin vähemalt 11 kõnet.

No loodame, et asi on ikkagi niimoodi, et sätitakse paika ja inimestele jõuab informatsioon kohale ja on selline „anna aega atra seada” periood.
Lugu on sedamoodi, et kevad tuleb, Wuhan (viitab koroonaviirusele päritoluprovintsi kaudu Hiinas – toim) saab kolme nädala pärast läbi. Ja siis, kui nad lõpuks nii kaugele jõuavad, oma määruseid kirjutavad, helistavad ja ütlevad, ausalt öeldes ma ütleks, et lakkuge panni. Seda ei ole ju vaja enam.

Meil on vaja – meil jääb tootmine seisma! Nüüd ma loen lehest, kuidas töötukassa hakkab ajutisi töökohti looma. No mismoodi? Väljaõpetatud inimesed, luuaga õue pühkima paneme või? See meede või samm iseenesest, mis võetakse, on formaalselt tore, aga reaalselt ta majandust ei aita.

Noh, jah. Eks siin lähemal ajal tuleb ikkagi päris palju igasugust jama, igasugustes valdkondades.
Ja tulebki. Ja näiteks esimene jama on, kui mul saab raha otsa, 20. on käibemaksu maksmise kuupäev. Kui ma lasen selle üle rahapuudusel, siis esmaspäeval on mul viivis arvel. Kust kohast siis tuleb see abi ettevõtlusele? Poolteist miljardit lubatakse laenu võtta. Aga kellele raha läheb? Tervishoiuasutuste toetamiseks. Ettevõtlusele ei tule kopika eest tuge ja abi.

Kes selle nimel tegutsevad ja hoolitsevad, et ka järgnevatel päevadel või kuudel oleks võimalik maksta käibemaksu ja sotsmaksu ja piim ka poodi jõuaks ... Me kõik siin ütleme, et piim otsa ei saa, aga kui talumees Musting ütleb, et vaata, lehmal on Wuhani viirus ja mina ei saa seda saata, või et ma olen haige ... siis on letid tühjad. See kaup või toit või paber või mida iganes, inimesed tarvitavad, see ei sünni poes. See on lihtsalt üks koht, kus riiulid on, kust inimesed selle tootjate tehtud toidu kätte saavad.

Kui iga päev hommikul teleka lahti teed, ei tule muud kui negatiivne uudis: Wuhan-Wuhan. Täna esimest korda ma kuulsin perearsti ütlemas, kuidas oleks võimalik seda ravida. Seni ei olnud muud, kui et minge koju. Siis tehakse võimalikuks inimesel endale töövõimetusleht võtta. 5000 tükki tehti ühe päevaga, see ei ole midagi imestada. Külajoodikud on äkki kõik Wuhanis. Teevad endale töövõimetuslehti.

Eks sa pane siis kirja. Võitleme endiselt siin kagurindel.

Võitleme. Jõudu teile – ja meile kõigile.

 

PPA: erand kehtib vaid Valga-Valka suunal
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Virk täpsustas vastuseks LõunaLehe päringule, et piiriületuse erand kehtib üksnes Valgas registreeritud elanikele, kes töötavad Valkas ja Valka linnas registreeritud elanikele, kelle töökoht on Valgas.

„Mis puudutab Valkas registreeritud elanikke, kes soovivad selle kirjelduse järgi Põlvamaale tööle tulla, siis valitsuse eriluba neile ei laiene,” nentis Virk.

Tõendamaks töötamist Valkas või Valgas, piisab, kui taotlusele lisatakse töölepingu koopia või näiteks tööandja kirjaliku kinnitus vastavas ettevõttes töötamise kohta. Taotlusevorm on politsei kodulehel.


Riik lubab hädas ettevõtjaid aidata
Peaminister Jüri Ratas kinnitas teisipäeval, et riigi eesmärk on ära hoida ettevõtete pankrotilaine. Konkreetsete meetmetega plaanib valitsus välja tulla hiljemalt nädala teises pooles. Näiteks plaanitakse raskustesse sattunud ettevõtetele maksepuhkuseid ja uusi laene.

Rahandusminister Martin Helme sõnas, et teeb edasi tööd maksuametiga, et töötada välja selged ja universaalsed juhised ettevõtetele, kes jäävad maksudega võlgu. „Et riik oma nõuetega ei oleks see, kes lükkab hätta sattunud ettevõtted üle ääre, kuristikku,” märkis ta.

Teadaolevalt on ettevõtteid kavas toetada Kredexi kaudu.

 

 

 

Autor: Vestles VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 19/03/2020 10:29:59