Küsitlus

Kas kavatsed teise pensionisamba raha välja võtta?

Ilm täna
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
10°
Tartu
11°
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva
10°
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
10°
Tartu
11°
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva
10°
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
11°
Valga
12°
Räpina
11°
Tõrva
11°

Koolid läksid distantsõppele, algus kulges konarlikult

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Foto: Vidrik Võsoberg

Pikemaajaline distantsõpe on uus ja pingeline nii õpetajatele kui ka õpilastele. E-kooli häirete tõttu algas esmaspäeval eriolukorra esimene koolinädal mõnevõrra üle kivide ja kändude ning nii heade lahenduste leidmine kui kohanemine võtab aega.

Põlvamaa Kanepi gümnaasiumi direktor Diana Leenurm ütles, et kuna pikemaajaline distantsõpe on uus, selguvad toimivad lahendused töö käigus.
„Õpilastele antakse tunniplaani alusel päevaks ülesanded, kus on märgitud ka, kas ja kuidas tunnis läbitud ülesandeid õpetajale näidata, kas meilile, e-päevik Stuudiumi või mujale saata,” tutvustas ta ja lisas, et koolis on ametlikuks infokandjaks e-päevik Stuudium. Kui õpetaja soovib, et õpilased täidaksid ülesande või kontrolltöö kindlaks kellaajaks, saavad nad sellest enne teada.
„Tundub, et uus olukord paneb suurema pinge nii õpetajatele kui õpilastele. Kui igaks koolitunniks ei pruukinud õpilased korrektselt valmistuda ja õpetaja ei jõudnud alati kõiki õpilasi kontrollida, siis nüüd saadavad õpilased tehtud töödest pildi, screen’i (kuvatõmmis – toim) või laadivad tehtud ülesanded etteantud keskkonda,” edastas Leenurm.
Põlvamaa Tilsi põhikooli direktori kt Liina Vagula sõnul käivitus distantsõpe kenasti, kuid esmaspäeva hommikul oli raskusi e-kooli pääsemisega, kuna paljud tahtsid korraga sisse logida.
Koduste tööde kohta märkis ta, et ühelt poolt peab iseseisev töö olema õpetaja abita teostatav, teisalt nõudma pingutust ja olema arendav. „Õpetajad peavad mõtlema kõigele, ka olukorrale, et mida lapsed saavad arvutita omandada, sest on olukordi, kui perest käib koolis kolm last, kuid kodus on üks arvuti,” tõi Vagula näite.
Võrumaa Varstu kooli direktor Aive Adler sõnas, et keeli on distantsõppel üsna lihtne õpetada, kuna keelt saab eri kanaleid kasutades õppida, abi on ka uudiste lugemisest ja kuulamisest. „Matemaatika õpetamise eel selgus, et vajalik on videoõppe materjal, mida õpetaja ka tegi,” ütles ta.
Varstu kooli juhi sõnul on teadasaamine, kas õpilased tegelevad kodus päriselt õppimisega, kooli leidlikkuse küsimus. „Kodutööde laekumisel ju vahet pole, kas õpetaja saab selle klassiruumis või koduses keskkonnas. Väikese kooli õpetajad tunnevad intuitiivselt õpilasi ja nende pereliikmeid nii hästi, et pühendumise, mõtte ja olemuse järgi on autor äratuntav.” Ta lisas siiski, et kodutööd jäävad mingil määral õppija aususest, motiveeritusest, eetikast ning kaugematest eesmärkidest sõltuma.

Internetiühendus ei ole kõikjal hea
Varstu koolis on varemgi üksikutel päevadel e-õpe toimunud. „Küsimus on, kuidas vastu pidada ka nädala või kahe pärast, kui eelnevate kontakttundide „vanale rasvale“ enam toetuda ei saa,” märkis Adler. Ta lisas, et koolis kasutatakse õppeinfosüsteemina e-kooli ja esimene süsteemi koormustaluvuse tõeproov ilmnes juba reedel, kui õpetajad enam e-kooli sisse ei saanud.
„Sidelevi kvaliteedi raskused jäävadki ületamata, sest ega ikka Paganamaale operaatorite võimekust kool juurde ei saa kruttida, sest meie käed jäävad lühikeseks,” ütles Adler. Tema sõnul on piiri ääres peresid, kel sidesignaali nõrkuse tõttu pole võimalik avada Office’i põhipaketi faile, videolinkidest rääkimata.
E-kooli keskkonna ülekoormus on Varstus ja mujalgi aktuaalne, sellest tulenevalt ollakse Varstus õppeülesannete täitmise nõudmisel paindlikumad. Adleri sõnul on algklasside laste vanemate koormus suurem, sest lapsed on suuresti paberpäeviku peal, nii on kool vanemate koormuse vähendamiseks kodutööd pikemaks perioodiks saatnud.
Võrumaa Orava kooli direktor Ele Raha tunnistas, et teisipäeval selgus, et kõik lapsed ei oska e-kooli kasutada. „Tekkisid probleemid reedel antud ülesannete leidmisega,” täpsustas ta.
Raha märkis, et kui sisse logitakse vanema kontoga ja perest käib koolis mitu last, tuleb esmalt ühe lapse ülesanded, siis teise omad üle vaadata. „Paraku ei oska ka kõik lapsed vestlust avada,” märkis Raha. Ta lisas, et hariduslike erivajadustega laste toetamiseni ei ole veel distantsõppega jõutud. Ka ei kontrollita esimestel nädalatel Orava koolis kodutöid, sest kohanemine võtab aega.
„Õpetajad nõustavad üksteist, arvestatakse laste ja nende vanemate ettepanekutega,” edastas Orava kooli direktor. Tema sõnul teab kool, et mõnel tõrgub internetiühendus ning kõigil ei ole kodus ka distantsõppeks olulisi tehnilisi seadmeid.

Vajamegi raputust
Diana Leenurm on saanud õpilastelt distantsõppe kohta tagasisidet, milles nad esmalt tõid välja isoleerituse, sest puudub sõpruskond ja toetav klassiruum ning puudu on õpetajate seletustest. „Suur koormus on pandud õpilaste ajaplaneerimise oskusele ning oskusele ja tahtmisele üksteisega suhelda ja infot vahetada,” märkis ta.
Liina Vagula meenutas, et alguses tekitanud uudis kojujäämisest õpilastes elevust: „Kui selgitasime, et kodus tuleb iseseisvalt õppida, märkis mõnigi õpilane, et käiks koolis edasi.”
Aive Adler märkis, et Varstus oli koolis ja kodus õppijate suhe pea pooleks. „Tajusin ka positiivset entusiasmi, uudsusjanu ja põnevusega rikastatud ootust õpetajatele – andke midagi ägedat!”
Kanepi gümnaasiumi direktori sõnul tuleb tekkinud olukorraga kiiresti kohaneda, olla paindlik, kriitilise mõtlemisega ning avatud probleemide kiiretele ja jooksvatele lahendustele.
„Palju on vaja suhelda, koostööd teha, initsiatiivi haarata, enda ja õpitulemuste eest vastutada ja muudki saab digitaalsete vahendite abil teha,” tõdes Leenurm.
Liina Vagula sõnul on distantsõpe väljakutse kõigile. „Õpetajad näevad, kuidas lapsed iseseisva õppimisega hakkama saavad ja milliseid oskusi tuleb neis arendada, õpilased kogevad, kui oluline roll on õpetajal ja klassil, ning vanemad saavad laste juhendamise ja õpetamise kogemuse.”
Aive Adler märkis, et distantsõpe annab kõigile hea võimaluse digiõppeks. „Rutiinimuutus raputab kõvasti, rohkem mugavustsooni kinni jäänuid, kuid seda raputust on vaja, et teaksime, mida teame ja oskame ning milles toimetulek on nõrk.”
Ta lisas, et mõtlemist arendavat ellujäämiskursust ei asenda ükski teoreetiline väljaõpe ning ebamugavates ja uudsetes olukordades saadud teadmised aitavad targemalt edasi minna ja reaalsust mõista.

 

 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 19/03/2020 10:23:05

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247