Mesi tuleb ikka turult või teada inimese käest osta, poemesi pole see. Foto: LL arhiiv

Igapäevased viiruseteated tulevad nüüd Eestist ja siitsamast Võrust ja Põlvast ning teevad murelikuks. Paraku muretsemisest ja käte laiutamisest ei ole abi ja vana tarkus õpetab: tee niipalju kui ise saad ja mida saad ja aita ennast ise. Sest kes aitab ennast ise, seda aitab ka jumal.

Meie võimuses on hakatuseks teha tervisemoosi, seda söövad ka lapsed. Tervisemoosi tegid meie emad ja vanaemad – tõsi, neil ei pruukinud olla sidrunit ja ingverit, kuid ka ilma sidruni ja ingverita on see kraam mõjus.

Tervisemoosi jaoks on vaja:
1 kg mett
500 g jõhvikaid
300 g mugulsibulat
200 g küüslauku
üks-kaks sidrunit
paar aaloelehekest, kui on

Pane tahke mesi purgiga sooja veevanni ja lase soojaks, saad vedelama mee ja kenasti purgist kätte. Mett kuumutada ei tohi, mesi üle 40 kraadi ei kannata. Ja mesi tuleb ikka turult või teada inimese käest osta, poemesi pole see.

Purusta kannmikseris 500 g jõhvikaid, 300 g mugulsibulat (parem veel, kui on punane mugulsibul), 200 g küüslauku (ja mitte Hiina oma, eks, vaid soovitatavalt kodumaist), ühe sidruni võib ka koorida ja lisada ning võimaluse korral paar lehte aaloed. Sega käsitsi mesi ja ülejäänud koostisosad, saad päris maitsva ja väga ilusa punase moosi.

Pane moosipurgid külmkappi ja võta igal hommikul peale hambapesu ja enne hommikusööki kaks teelusikatäit, suurem mees võib võtta kaks supilusikatäit. Väiksemale lapsele anna pool teelusikatäit ja kümneaastasele teelusikatäis.

Selline segu on päris hea immuunsüsteemi tugevdaja ja segu koostist võib ka vastavalt tarvitajate maitsele veidi timmida. Näiteks laste moosipurki võib panna veidi vähem küüslauku kui täismeeste omasse. Hea on ka see, et tervisemoos ei jäta küüslaugulõhna, eriti kui korralik hommikusöök peale süüa. Kõik moosi koostisosad on äärmiselt kasulikud ja tervislikud igati, moosi retsepti leiab terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Oravalt.

Kui siiski tunned, et oled külma saanud ja on haigeksjäämise tunne, siis maksab teha aluseline jook: poole klaasi toasooja või sooja vee sisse 1 tl söögisoodat. Maitse ei ole kõige parem, aga kannatab ära juua. Sellele tuleks peale süüa paar lusikatäit tervisemoosi. Ning siis juba teha suur kruusitäis vaarikavarreteed või mustsõstramoositeed või pärnaõieteed või muud meelepärast kuuma taimeteed ja pugeda voodisse teki alla, peaks aitama.

Siberisse küüditatud ja sealt eluga tagasi tulnud proua Aino jagas oma ellujäämisretsepti: kui tunned, et hakkad haigeks jääma, tee suur kruusitäis hästi magusat musta teed. Oluline on siinjuures see, et tee oleks must, kange ja hästi magus. Joo nii kuumalt, kui saad. Enne teejoomist joo pits valget viina korraga ära. Ja siis üks tablett aspiriini või nüüd tänapäeval paratsetamooli. Nii et kõigepealt pits viina, tablett, siis kuum, kange ja magus must tee ja siis teki alla higistama.

Tõsi, see on asi, mida arstid tänapäeval ei soovita, sest alkohol ja tablett ei käi kokku. Kuid Siberis jäädi nii ellu. Ja mis veel: kindlasti ei sobi seda meetodit laste peal katsetada.

Sõber küüslauk
Küüslauk peletavat viirusi 20 cm kauguselt, nii et riputa küüslauk kaela. Või kui küüslaugukeed kaela panna ei taha, siis kasuta küüslauku mitmel moel.
Köha peletamiseks: pool osa purustatud küüslauguküüsi ja pool osa mett. Segada läbi ning jätta sooja kohta üheks-kaheks nädalaks laagerduma.
Haigele kurgule: 50 g küüslaugumassile valatakse peale 2 liitrit kuuma vett ning jäetakse jahtuma. Saadud lahust kasutada haige kurgu kuristamiseks.
Küüslaugu-meetinktuur: 0,5 kg mett, millesse segatakse peenestatult 250 g küüslauku, 250 g sibulat, 250 g mädarõigast ja 250 g jõhvikaid. Segu hoitakse külmikus kolm päeva. Tarvitatakse üks-kaks supilusikatäit päevas söögi juurde. Segu aitab ateroskleroosi, bronhiidi, kopsupõletiku korral, gripi ajal ning üldise nõrkuse ja kehvveresuse vastu.

Ja muidugi tuleb hoida head hügieeni ja ka kätepesemisereeglid võiks meelde tuletada: lasteaialastele just Võrus õpetati kätepesu ja anti diplomid, täiskasvanud võiks kah osata käsi pesta. Õige kätepesu kestab vähemalt 20 sekundit, käsi pestakse sooja vee ja rohke seebiga. Seebitada tuleb sõrmede vahelt, käte pealt ja küünte alt, sest mikroobid kogunevad kõige sagedamini küünte alla. Käsi tuleks kuivatada paberi või kodus rätikuga, igal pereliikmel võiks olla oma käterätik. Vältida võiks õhupuhureid ja kindlasti ei tasuks käsi kuivatada seljas olevate riiete külge, sest sealt jõuavad riietel olevad viirused-bakterid uuesti kätele. Kui käsi pesta ei saa, siis tuleb neid desinfitseerida.

Lisaks võiks iga inimene mõelda sellele, et poes ei pea iga õuna kümme korda pihus veeretama, ja praegusel ajal seda enam.

Mis veel? Oluline on palju ja hästi magada, palju värskes õhus viibida ja mitte stressata. Ühesõnaga – olulised on need lihtsad asjad, mis sageli ühest kõrvast sisse ja teisest välja on läinud.

Kuidas arst end tervena hoiab?

Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja Krista Ress, kuidas teie ise ennast tervena hoiate?
Viirusinfektsioonide leviku perioodil tuleb käituda mõistlikult, nii iseenda kui ka oma lähikondsetega arvestavalt. Ja seda niinimetatud tavapärastele viirustele, gripiviirusele, aga nüüd ka koroonaviirusele mõeldes.

Mina ise püüan käituda tavapäraselt, pesen mõistlikult käsi, püüan toituda tervislikult ja mitmekülgselt.

Kuidas saab inimene oma immuunsüsteemi tugevdada? Kas toidulisandid ja vitamiinid on vajalikud?
Võluvitsa või imeravimit immuunsüsteemi tugevdamiseks ei ole. Teisalt, tervel inimesel ei ole vaja tugevdada midagi, mis töötab tasakaalustatult ja hästi. Immuunsüsteemi reaktsioonide tugevamaks „reguleerimisel“ võib juhtuda, et hoopis teeme endale liiga: näiteks viirusinfektsioonide korral suurendame põletikureaktsioone, palavikku, suurendame ninakinnisuse ja nohu hulka, peavalu ja halba üldist enesetunnet. Vaevalt et me seda tegelikult sooviksime. Seega tuleks mõelda, enne kui apteeki „immuunsüsteemi tugevdavate“ preparaatide järele tormata.

Pigem tuleks hoiduda viiruste leviku perioodil suurtest rahvakogunemistest, magada piisavalt, toituda mitmekülgselt ning rakendada mõõdukalt füüsilist koormust. See on parim, mida oma immuunsüsteemi heaks teha saame.

Arvestades, et väikelapsed ja eakad inimesed, krooniliste hingamisteede haigustega inimesed on üldiselt viirushaigustele ja nende tüsistustele vastuvõtlikumad, tuleks neil vältida haigetega kokkupuutumist. Lähtudes seisukohast, et haige ja ennast veidi haiglaselt tundva inimese koht on kodus ning et haigena tööl ja seltskonnas ei viibita, on võimalik paljude viirushaiguste levikut piirata.

 

 

Autor: Tiiu Ritari
Viimati muudetud: 19/03/2020 10:12:52