Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Valgas on kultuurielu mitmekesine

Ülle Juht. Foto: erakogu

Tulenevalt lähiminevikust on piirilinn Valga mitmerahvuseline, sellest ka nende muust Eestist eripärasem kultuurielu.

Piirilinna Valga kultuurielu erinevus võrreldes Eesti teiste väikelinnadega tuleneb rohkem linnaelanike rahvuslikust kooseisust, oma osa on ka linna asukohal, kuna Valga läheb sujuvalt üle Valkaks.
„Viis aastat on meie majas esinenud kõrgetasemelised teatritrupid Peterburist,” ütles Ülle Juht, Valga kultuuri- ja huvialakeskuse direktor. Ta lausus, et aastas annavad trupid vähemalt kümme etendust ning piletid on kultuurikeskuse 400kohalises saalis alati välja müüdud.
Etendusi naudivad kohalike venelaste kõrval ka eestlased, sest paljud neist oskavad vene keelt. „Peterburi teatritruppe on kuulama-vaatama tuldud Tartustki,” tundis direktor uhkust.
Venekeelses laulu- ja tantsuansamblis Oduvantšiki on vähemalt 30 liiget, kellest keskealised ja eakamad on ülekaalus. Aastas annavad nad kaks suuremat kontserti kohapeal, astuvad üles kodulinna päevadel ning käivad ka Tallinnas ja lõunanaabrite juures esinemas.
Piirilinnas tegutseb veel ukraina selts, mille liikmed samuti laulavad ja tantsivad ning esinevad paari kontserdiga aastas. „Ukrainlased esinevad oma rahvariietes,” ütles Juht ja lisas, et selles seltsis on ka nooremaid. Mitme rahvuse esindajatest koosneva stuudio Joy liikmed näitavad oma kontsertidel vaatajatel erinevaid tantsustiile. Nii Oduvantšiki kui ka stuudio Joy ei kuulu kultuurikeskuse alla, küll aga esinevad mõlemad majas kontsertidega.
„Meie eesmärk on töötada nii, et kultuurielus ei tekiks aasta jooksul pause, vaid et see oleks järjepidev,” märkis kaheksandat aastat keskuse direktorina töötav Juht.
Suurim üritus on juba pika tavaga sõsarlinnade päevad, mis kestavad neli-viis päeva. „Valga-Valka festivali ajal toimuvad mitmesugused üritused: kultuuriprogrammid, näitused, spordiüritused jne.
Augustis toimub linnas Pedeli-äärsel samanimelisel poolsaarel kaheosaline jõekäärukontsert, mille esimeses pooles astuvad üles tõsisema muusika tegijad, teine pool on popmuusikute päralt. „Kontserdi esimeses pooles on ka mitmed kohalikud üles astunud, nagu meie laululapsed,” märkis Juht ja täpsustas, et eesootav jõekäärukontsert on järjekorras seitsmes.
Novembris on Valgas rahvusvaheline kooride ja duettide festival, kus on osalenud koorid nii lõuna- kui ka põhjanaabrite poolelt. November on Valgas ka huvitava programmiga kunstikuu, tänavu järjekorras juba kolmekümnes. Majas tegutseb koguni kuraditosin huvialaringi.
Kultuurikeskus korraldab samuti laatasid: kahe linna festivali ajal on Liivimaa laat, maikuus piirilaat ja oktoobris mihklilaat.
Kui Ülle Juht kaheksa aastat tagasi direktorina alustas, käis majas aastas 20 000 huvilist. Mullu korraldasid nad loenduse, mis näitas, et maja kasutas koguni 100 000 huvilist aastas. „On üritusi ja kontserte, kus saal on pilgeni täis, kuid üksikutel üritustel on ka 80 huvilist saalis,” rääkis direktor.
Eelmisel nädalal sai Ülle Juht kohaliku elu edendamise eest presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 27/02/2020 08:57:59

Lisa kommentaar