Küsitlus

Kas kavatsed teise pensionisamba raha välja võtta?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
10°
Antsla
Valga
10°
Räpina
Tõrva
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
12°
Tõrva
12°

Mida tehakse ja mida pakuvad kultuurikeskused Põlvamaal

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kanepi kultuurielu keeb 1887. aastal Kanepi lauluseltsi ehitatud seltsimajas. Foto: Ülle Harju

Olenemata sellest, millist nime üks või teine kultuurikeskus maal kannab, on neil ühine eesmärk: pakkuda inimestele laulmise, tantsimise ja mängimise võimalust ning muudki. Nad ei ole võrdsed, sest ka kõik inimesed ei ole võrdselt võimekad, kuid kõik kultuurikeskused väärivad märkamist.

Kultuurikeskus Ahjal kannab kultuurimaja nime. Läinud novembris sai maja 80aastaseks, mis tähendab, et kultuurielu on selles olnud kõik need aastakümned.
„Sõna „kultuurimaja” on mulle südamelähedane, sest õppisin omal ajal Viljandi kultuurikoolis,” sõnas Külliki Poroson, kes on üheksandat aastat Ahja kultuurimaja direktor.
Ahjalt on Põlvasse 25, Tartusse viis kilomeetrit rohkem, kuid lähimasse tuntuimasse kultuurikeskusse, Mooste folgikotta, üheksa kilomeetrit. Kuid õnneks on kohalikul kultuurimajal aktiivsete ahjalaste jaoks samuti tähtis koht.
Osavõtjaid tantsimisest-laulmisest ja teistest tegevustest kultuurimajas õnneks jagub. Koos käiakse sügisest kevadeni, sest kevadest sügiseni on maainimestel aia- ja põllutööd.
„Kord kuus käib koos vanema- ja keskealistest koosnev lauluklubi, kaks korda kuus harjutavad tantsuklubi liikmed vanu seltskonnatantse, peotantsuklubi liikmed käivad siin igal pühapäeval ning kolmas tantsukollektiiv on rahvatantsuansambel Hõbeselg,” loetles Poroson ja täpsustas, et igas nimetatud rühmas on alla 20 liikme, rahvatantsurühmas hetkel veidi üle kümne naise. Viimane on ainuke naistest koosnev kollektiiv.
„Meie seltskonna- ja peotantsuklubis osalevad ka huvilised Põlvast ja Moostest,” märkis direktor.
Üle 30 aasta koos käinud naisansambel Rukkirääk läks juhendaja lahkumise järel laiali, kuid Poroson usub, et naised õnnestub taas koos laulma saada, sest huvilisi on juba piisavalt.
Ahja seostub enamikule Friedebert Tuglase ja väikese Illimariga. Porosoni sõnul tähistab kohalik kool igal aastal kultuurimaja saalis Tuglase aupäeva ning kohalik lasteaed Illikuku korraldab kultuurimajas maakondliku emakeelepäeva märtsis.
Kutselised teatrid Ahjale ei tule, küll aga külateatrid nii kolm-neli korda aastas. Saalis on siis 30–40 huvilist kuulamas-vaatamas, kuid asi seegi. Direktor korraldab ka mitmesuguseid üritusi: tantsuõhtud ja järvepidu suvel, jaanipidu, muinastulede öö. Ees ootab sõbrapäeva pidu.
Maja rahakott ei ole õnneks valdade liitumise järel õhemaks jäänud.

Kiumal on läinud teistmoodi

Kiuma külavanem Anti Rüütli ütles, et vallavalitsus andis pisikese Kiuma rahvamaja küla MTÜ-le kasutada. Keda ei ole, on kohalikud kultuurihuvilised, nemad eelistavad minna seitsme kilomeetri kaugusele Põlvasse või mujale. Rahvamajas käib vaid üks kohalik ansambel harjutamas, teisi ringe siin ei käi, küll toimuvad majas mõned külaüritused.
Ühed, kes Kiumalgi käivad esinemas, on külateatrid. Rüütli sõnul andsid nad mullu kolm-neli etendust. „Läinud aastal käis Kiumal ka tsirkus Lätimaalt, mis oli küll rohkem lastele mõeldud, kuid huvilisi oli meie rahvamaja kohta meeldivalt palju, koguni 160 piletit müüdi,” rääkis külavanem.
Ta meenutas, et nõukogude ajal käinud rahvamajas isegi näitering koos. Hoone on Rüütli sõnul ligi 200aastane, omaaegne Kiuma mõisa magasiait, maakividest paksude seintega.
„1950ndate alguses ehitati hoone pikemaks ehk lisati lavaosa,” ütles külavanem ja täpsustas, et rahvamaja on keskmises seisus, 2011. aastal pandi euroraha toel uus katus, ka seest seda remonditud. Maja tuleviku kohta ei riskinud Rüütli midagi prognoosida.

Kanepis jätkub ajalooga kultuurielu

Kanepi seltsimaja on valla olulisim kultuuriasutus, see on ka ajalooga maja ja ajalooga on samuti siinne kultuurielu. Ja kuigi Kanepist on Tartusse 48 kilomeetrit, nii Otepääle, Võrru kui ka Põlvasse 20 kilomeetrit, on hea asukoht hoopis kultuurielu püsimisele kasuks tulnud. Seltsimaja valmissaamisest siiani on selles iga võimu ajal toimunud ainult kultuuritegevus.
Seltsimaja juhataja Marju Jalas ütles, et maja ehitas Kanepi lauluselts 1887. aastal. „Hoonet on vahepeal laiendatud, tal on olnud erinevad nimed, nagu kultuuri- või rahvamaja, kuid alates valmimisest tänaseni on majas olnud järjepidev kultuuritegevus,” sõnas üheksandat aastat seltsimaja juhtiv Jalas, kes tunneb uhkust nii majas tegutsevate kollektiivide arvukuse kui ka nende aktiivsuse üle.
Kanepis tegutseb segakoor, mille algusaeg jääb 135 aasta taha, siin käib koos segarahvatantsurühm Kanepi Kanged ning memmede rahvatantsurühm Vunkratas.
„Seenioridest segatantsurühm Päripidi on populaarne juba sellepärast, et rühma on saadud tantsima ka eakamad mehed,” tunnustas Jalas nii rühma kui ka selle juba aastates juhendajat Maria Drenkhani. Päripidi on käinud Lätis ja Leedus eakate tantsufestivalil.
Seltsimaja katuse all käivad tantsimas ka Kanapää Keerutajad ja Kanepi Kantri.
Majas tegutseb hetkel väike rühm harrastusteatrihuvilisi, mille kaheksa liiget valmistavad ette ühte võrukeelset naljalugu. Aastaid tagasi oli siinne näitering suurem, kuid sellest kasvas lähedal tegutsev Alle-Saija teatritalu.
Läinud aasta esimesel advendil oli seltsimaja saalis vähemalt 130 huvilist kuulamas Margus Tabori monoetendust.
Kanepilased on näinud ja näevad alati kodumaised uuemad filmid paljude kohtade elanikest varem ära, peagi näevad nad „Talvet”.
Mõistagi toimuvad siingi tantsuõhtud ja tähtpäevadele pühendatud üritused.
„Meie huviringides käib ligi 200 inimest, enamiku keskmine vanus jääb 40–50aastate vahele,” täpsustas seltsimaja juhataja.
Kultuurijuht tunnistas, et hoolimata kultuurielu järjepidevusele on ka Kanepis keeruline osa inimesi motiveerida, sest igalt poolt lisandub aina põnevamaid asju.
„Hea meel on, et Kanepi vallavalitsus on alati kultuuri hoidnud ja selle tegijatest hoolinud ning seda tehakse ka praegu,” sõnas Marju Jalas.

Aravu on Meeksi piirkonna keskus

Aravu rahvamaja asub Räpina vallas, endise Meeksi valla territooriumil. Aravult on Räpinasse 16, ülikoolilinna poolsada kilomeetrit. Aravu rahvamaja oli aastakümneid ka Meeksi valla kultuurikeskuseks, sest Mehikoormasse ehitatud rahvamajast on nüüdseks püsti paar seina, kuna hoone sai viimase sõja ajal rängalt kannatada.
Aravu rahvamaja juhataja Tea Tenson on samal ajal ka Meeksi valla seltsikeskuse juhataja. „Meil tegutseb näitering, kus osalevad ainult naised. Nad on mänginud ja mängivad ka meeste osi,” sõnas juhataja, kes ka ise lööb näiteringis kaasa. Praegu valmistavad nad lavale toomiseks ette Virve Osila tükki. Vajalikud kostüümid õmblevad naised samuti ise. Teisi ringe Aravul ei tegutse.
Paar korda aastas tulevad Aravule mängima harrastusteatrid ning majas näeb samuti nagu Kanepiski üsna ruttu uusi kodumaiseid filme.
„Rahvamaja on Lämmijärve kitsaima koha kõrval tegutsenud 1953. aastast,” ütles Tenson. Ta lisas, et ringide liikmed hakkasid paraku laiali minema 1990ndate alguses kolhoosi kadumisega. Rahvamaja on juhataja sõnul talumajast ümber ehitatud.
„Kui siinmail tegutsenud Rahvaste Sõpruse kolhoos lõpetas tegevuse, läks ka naisansambel laiali, sest senini vedas kolhoosibuss naisi rahvamajja ja pärast koju,” tõi ta näiteks ja lisas, et külakapell läks enne ansamblit laiali küll teisel põhjusel, mehed oli mängimiseks juba eakad.
Seltsikeskuse juhatajana korraldab Tenson keskuse tööd. Keskuses on ringid lastele, naised käivad võimlemas ja aeroobikas ning toimuvad maalide ja joonistuste näitused. Majas käib koos ka Meeksi maanaiste selts.
Tenson ütles, et kui jaanuar ja september välja arvata, toimub rahvamajas iga kuu midagi, enamasti on selleks ansambliga pidu, juunis on jaanipidu ja juulis järvepidu. „Neile üritustele on hakanud inimesi tulema ka Räpinast ja Rasinast,” tundis ta heameelt, nagu sellestki, et Räpina valla all on rahvamaja veidi võitnud. Homme on Aravul aga sõbrapäeva pidu.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 13/02/2020 08:51:32

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247