Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Staar-tondiloss läheb lammutamisele

Võru keskväljaku ääres konutav endine tööstustehnikumi hoone lammutatakse tõenäoliselt kevadel. Foto: Ülle Harju

Uus omanik sai loa lammutada Võru keskväljaku ääres konutav varisemisohtlik tondiloss, ka kõrvalolev nõukaaegne ühikas kaob maapinnalt ja asemele kerkib uus hoonekompleks.

„Lammutama saame hakata ilmselt kevadel, muinsuskaitseamet on põhimõttelise loa andnud, aga enne seda tuleb teha hulk toiminguid, mis võtavad aega,” rääkis endise Võru tööstustehnikumi ja selle ühiselamu uus omanik, OÜ Selista Ehitus juht Indrek Klampe.
Selista Ehitus sai Seminari 1a / Koidula 5 kinnistu omanikuks 2019. aasta 25. oktoobril. Kinnistu müüs Tallinnas elav ärimees Rait Viitkar, vormistades selle enne müüki enda ettevõtte nimele. Selista Ehitus maksis kinnistu eest 170 000 euro ringis.
Muinsuskaitseamet vedas aastaid Rait Viitkariga vägikaigast, kohustades teda hoonet säilitama, kuid viimane vaid vilistas ettekirjutustele. 2018. aasta suvel koostas amet Seminari 1a hoonele hoolduskava. Rait Viitkar seda aga ei täitnud ega võtnud mitu korda põlenud hoone heaks suurt midagi ette.
Muinsuskaitseameti Võrumaa nõunik Tiina Pettai ütles, et otsuse lubada tööstustehnikumi lammutada langetas muinsuskaitseamet pärast omanikuvahetust. „Vahelaed langesid sisse ning välisseinad kaotasid vajumisega kandevõime, hoone kokku kukkumine lumeraskuse tekkimisel on paratamatu,” nentis ta ja rõhutas, et loaga käib kaasas taashoonestamise kohustus.

Endine omanik: see maja on kole nagu öö!

Tondilossi endine omanik Rait Viitkar tunnistas enne Võru keskplatsi ehitust LõunaLehele („Puude mahavõtmisel Võru keskplatsilt paljastusid probleemid” LL 12.04.2018), et ei soovinudki maja korda teha. „See maja on kole nagu öö, üks koledamaid Võru linna majasid,” hindas ta. „Iga mõistusega inimene saab aru, et seda ei ole mõtet korda teha. Tahan sinna ehitada uue ilusa maja, mis Võru keskplatsi äärde sobiks.”
Ettevõtja andis mõista, et ootab muinsuskaitseametilt tunnistamist, et endisel Võru tööstustehnikumi hoonel pole enam muinsuskaitseväärtust. „No kuni nad oma seisukohta ei muuda, las see hoone siis seisab seal,” ütles ta. „Kui muinsuskaitseamet kõik kinni maksab, võin ju maja korda ka teha.”
Juba siis ei välistanud ta oma kinnistu mahamüümist. „Kõik, mis mul on, on müügis. Kellel on raha, võib tulla kaupa tegema,” muheles ta.

Uus omanik läks lammutamise peale välja
„Ostsime selle kinnistu teadmisega, et lammutusõiguse saame, aga väike risk siiski oli,” märkis Indrek Klampe. „Et muinsuskaitse loa andis, see on suur positiivne samm – annab võimaluse teha Võru uue keskväljaku äärde sinna sobiv kena hoonestus. Loa saamiseks tegi ka linn meiega koostööd, oma roll oli linnaarhitektil, kes tegi Võru vanalinna piirkonnast põhjaliku ülevaate.” Et uut Võru keskväljakut ääristaksid vaid kenad hooned, sellist soovi on Võru linnavalitsus korduvalt väljendanud.
„Omanik taotles muinsuskaitseametilt Seminari 1a puithoone lammutamist, sest hoone on avariiline, hoonesse sisenemine on ohtlik,” selgitas Tiina Pettai. „Omanik kinnitas tahet kinnistule rajada uushoonestus, mis arvestab olemasoleva keskkonnaga ning toob korrastatud keskkonna abil ja võimaliku avalikkusele suunatud kasutusfunktsiooniga uuendatud Võru peaväljakule lisandväärtust.”
17. detsembril asja arutanud muinsuskaitseameti hinnang hoone hetkeolukorrale oli nukker: „Seminari tn 1a asuv hoone on jätkuvalt amortiseerunud katuse ja sademeveesüsteemiga ning likvideerimata sademevee läbijooksu kohtadega, mistõttu hoone olukord on viimase pooleteise aastaga tehniliselt halvenenud ning avariioht suurenenud. Seminari tänava poolne pikisein on kahjukolde piirkonnas kandevõimetu, muutunud ebastabiilseks ning võib tingida hoone katusekandmiku allavarisemist. Varingu tekkimisel toimub välisseina- ja katusekonstruktsioonide paiskumine Seminari tänavale.”
Komisjon otsustas seadustele tuginedes nõustuda hoonete lammutamisega tingimusel, et lisaks samas mahus uue hoone ehitamisele tuleb Seminari 1a hoone kohta koostada ajalooline õiend ja lammutusprojekt, sh väärtuslike detailide loetelu koos fotode ja taaskasutamise ettepanekutega, ning esitada need muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. Uue kavandatava hoone detailplaneeringu või projekteerimistingimuste muinsuskaitse eritingimused tuleb samuti enne kooskõlastada.
Seega üleöö tondiloss ei kao. „Paigaldasime toed ja piirasime ala aiaga, panime välja hoiatussildid, et hoone on varisemisohtlik,” selgitas Indrek Klampe. „Inimesed võivad imestada, miks me kohe maja ära ei lammuta, aga nii ei saa. Praegu koostame lammutusprojekti, samal ajal teeb arhitekt uue hoone eskiisi, kõik tegevused peab muinsuskaitseametiga kooskõlastama.”
Mis täpselt tondilossi asemele kerkib, lubas Indrek Klampe avaldada siis, kui uue hoone eskiisprojekt on muinsuskaitseametilt heakskiidu saanud. Ta vihjas, et tegu on hoonete kompleksiga ning visioonis on nii äri- kui eluruumid.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 03/02/2020 08:08:09

Lisa kommentaar