Küsitlus

Kas oled rõõmus, et lõpuks saabus talv?

Ilm täna
Võru
-7°
Põlva
-8°
Otepää
-6°
Tartu
-7°
Antsla
-7°
Valga
-7°
Räpina
-7°
Tõrva
-8°
Võru
Põlva
-1°
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
-1°
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Põlva vald plaanib investeeringuteks 4,71 miljoni eurost laenu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Uue vallamaja jaoks väljavalitud koht on otse Põlva keskväljaku taga, riigimaja jaoks pakkus vald kohta paremat kätt asuval muruplatsil. Foto: Ülle Harju

Reedel toimuval Põlva vallavolikogu istungil tuleb valla eelarve teine lugemine. Sellega seoses arutab volikogu, kas lubada vallavalitsusel võtta kuni 4,71 miljonit eurot laenu investeeringute katteks. Millised suurinvesteeringud peale uue vallamaja veel plaanis on?

„See ei tähenda veel, et kogu selle summa ulatuses ka laenu võetaks,” selgitas Põlva vallavanem Georg Pelisaar. „Kui mullu lubas volikogu eelarve menetlusel investeeringuteks laenata kuni 4,55 miljonit eurot, siis tegelikult võtsime laenu vaid 1,5 miljonit. Põlva valla netovõlakoormus oli eelmise aasta lõpuga 15,1 protsenti ehk 5,5 miljonit eurot, mis tähendab, et valla võimekus on igati rahuldav.“
Tänavu plaanitavatest investeeringutest on tekitanud kõige rohkem paksu verd uue vallamaja ehitus Põlva uue keskväljaku äärde. Pelisaare sõnul on haldushoone vajadus Põlvas ilmselge, sest täna toimetavad ametnikud kolmes erinevas hoones, mis kõik vajavad ümberehitust ja see läheks maksma ligemale samapalju, kui uue hoone ehitus. Vallavalitsuse rehkenduse järgi läheks 1000 ruutmeetri suuruse pinnaga hoone ehitus maksma 1,3, opositsiooni väitel aga vähemalt 2,5 miljonit.
Reedel Põlvat külastanud riigihaldusministrile Jaak Aabile esitlesid vallajuhid seda kui otsustatud ettevõtmist, kuigi volikogu kiitis 19. detsembril heaks vaid valla eelarvestrateegia 2019–2024 muudetud variandi, kus uue vallamaja ehitus kirjas on. Vallamaja ehituse otsustab Põlva vallavolikogu koos 2020. aasta eelarvega.
„Riigimajaga seonduvalt teatas vald meile möödunud aasta lõpul, et nad on otsustanud rajada uue vallamaja Põlva keskväljaku äärde,” kinnitas minister Jaak Aab, kes andis Põlva-visiidiga seoses teada ootamatust pöördest Põlva riigimaja asjus. „Samas tegi vald ka ettepaneku, et riik võiks kaaluda riigimaja rajamist samuti keskväljakule, arendades selliselt koostööd valla ja riigi vahel ning pakkudes inimestele teenuseid ühes kohas. Soov on eelkõige parimal viisil ning ühes kohas pakkuda riigi ja omavalitsuse teenuseid, näiteks sotsiaalteenuseid Põlva elanikele.”
Senini on lubanud minister riigimajaks ümber ehitada endise Põlva maavalitsuse hoone. Nüüd ütles Jaak Aab: „Kaalume variandina ka uue maja ehitamise võimalust. Kuid enne otsuse langetamist tuleb üle vaadata nii teenuste pakkumise võimalused kui kulude pool.” Kaalumise põhjuseks on see, et maavalitsuse maja renoveerimine riigimajaks läheks tema hinnangul maksma ligi 3 miljonit eurot ja miinuseks on ka tilluke parkla.
Põlva vallavolikogu 19. detsembri istungil ütles uue haldushoone ehitamise vastu olev Tarmo Tamm, et vallas on mängitud mõttega viia valla sotsiaalosakond riigimajja. Volikogu esimees Lennart Liba poetas selle peale, et võib juhtuda, et vallavalitsus ja riik ehitavad keskväljaku äärde koos ühe innovaatilise riigimaja.
Kas sellest võib järeldada, et vald soovib sotsiaalosakonna nii-öelda riigipinnale ära paigutada ja selle arvelt uue vallamaja ehitamise pealt kokku hoida? „Mõttekäik on õige, aga rõhutan, et praegu pole veel isegi uue vallamaja ehitus ära otsustatud, samuti pole riik teinud otsust, kas ehitada uus riigimaja,” kommenteeris vallavanem Pelisaar. „Aga sotsiaalvaldkonna teenindamine võiks olla ühes kohas ja inimestele kõige mugavamal viisil, praegu on see võimatu, sest ei valla ega riigi sotsiaalametnike juurde pole tagatud isegi invasissepääsu.”

Sport saab rahasüsti
Enne valla eelarve teist lugemist lisasid valla komisjonide ja volikogu liikmed sellesse mõned uued ettepanekud. Neist kõige suuremahulisem on Kesk 25 asuva vana koolisöökla ümberehitamine Mesikäpa halli juurde kuuluvaks spordisaaliks. Kui algselt oli eelarves selleks 150 000 eurot, siis ettepanekuga suureneks investeering 180 000 euro võrra.
„Kui Põlva kool sügisel renoveeritud sai, siis paigutati söökla teise kohta, kus seda saab kasutada ka gümnaasium,” selgitas Pelisaar. „Endine söökla asub Mesikäpa halli otsas. Kahjuks ehitas riik gümnaasiumi ilma spordirajatisteta ja ka Põlva kooli renoveerimisel polnud spordirajatiste jaoks sentigi ette nähtud – see on riigi hinnangul kohaliku omavalitsuse teema. Kõige selle pärast kavandamegi söökla spordisaaliks ümberehitamist.”

Lisaraha Moostesse
Volikogu vaeb reedesel istungil, kas lisada valla eelarvesse ka volikogu liikme, Mooste mõisa arendusseltsi juhatuse liikme Ülo Needo ettepanekud: 70 000 eurot Mooste kandis vallateede renoveerimiseks ja 55 000 eurot lisaraha Mooste mõisa tall-tõllakuuri hoonesse traditsioonilise ja ökoloogilise ehituse õppekeskuse ehitamiseks. Viimast on juba toetanud endine Mooste vald 250 000 ja praegune Põlva vald 207 000 euroga. Hoone kuulub vallale.
„Ehitus on lõpusirgel, lisaraha on vaja on ehitustööde kallinemise tõttu,” selgitas Georg Pelisaar.
Veel soovib vald lisada eelarvesse 30 000 eurot külaarengutoetusteks ja sama palju vana Põlva vallamaja trepi avariiremondiks. Tegemist on pool sajandit tagasi arhitekt Vilen Künnapu projekteeritud hoonega mille uhke trepp on täiesti amortiseerunud ja selle taastamine ongi ehitajate hinnangul väga kulukas.

Hädine kergliiklustee peaks jonksu saama
Vallavolikogu hindab ka kohalike elanike ettepanekut lisada valla eelarvesse Põlva-Aarna kergliiklustee äärde valgustuse rajamiseks 60 000 eurot. Valla majanduskomisjon leidis, et ettepanek on põhjendatud, küsimus lahendatakse vastavalt Põlva valla ja maanteeameti vahel saavutatavale kokkuleppele.
Miks kergliiklustee seisab senini koos asfaldipurust, milles takerduvad lastevankrite rattad ja vanainimeste kepid, selle põhjus on nagu Andrese ja Pearu tegemistel „Tões ja õiguses”. Nimelt keeldus ühe kinnistu omanik loovutamast kergliiklustee ehituseks tükki oma põllumaast. Seepärast lõpeb kergliiklustee enne seda kinnistut ära ja inimesed peavad liikuma maanteepeenral, järgmiselt kinnistult läheb kergliiklustee edasi. Veidra põikpäisuse tagajärge näitas Tarmo Tamm mullu suvel ka majandus- ja taristuministrile Taavi Aasale, kui viimane Põlvamaal visiidil oli.
„Näitasin ministrile ühte kergliiklustee lõiku, kus kõik on läinud väga valesti,” kommenteeris Tamm toona sotsiaalmeedias. „Sellel teelõigul on väga keeruline lapsevankriga liikuda ja inimesed eelistavad kõndida maanteel, seades ohtu oma elu. Lisaks on üks teelõik sundvõõrandamata ja kergliiklustee läheb kokku suure maanteega. Sellega on tekitatud väga ohtlik olukord. Huvitav on ka see, et kergliiklustee lõpeb keset metsa, kus ei ela ühtegi inimest. Maanteeamet on valinud kõige odavama variandi, mis kokkuvõttes võib osutuda väga kalliks.”
„Maanteeamet on lubanud kergliiklustee jaoks vajaliku maatüki sundvõõrandada,” kommenteeris Georg Pelisaar. „Seejärel peaks maanteeamet viima kergliiklustee mustkatte alla. Enne seda pole tark valgustust ehitada, aga põhimõtteliselt on vald nõus seda oma raha eest tegema.”
Põlva vallal on tegelikult plaanis veel mitmed investeeringud, kuid nende tegemine sõltub kaasfinantseeringu saamisest. Näiteks soovib vald aastaid remontida Metsa 7 asuvat lasketiiruhoonet. Senini on toetusfondid keeldunud toetamast valla plaani ehitada sellest ainulaadne moodne lasketurismikeskus.
„Peagi avaneb nn saastekvoodi rahal põhinev toetusmeede, ehk siis saame toetust vähemalt kõige olulisemaks - lasketiiru maja katuse ja fassaadi renoveerimiseks,” ütles Georg Pelisaar. „Eks siis vaatame, mis edasi saab.“

Põlva haigla ei saa sentigi?
Koos lisaettepanekutega seisab praegu valla eelarve investeeringute real üle 10 miljoni euro. Eelarve selgituskirjas on märgitud, et võrreldes 2019. aasta esialgse eelarvega on investeeringute maht 581 708 euro võrra suurem. Eelarves pole aga praegu ette nähtud ühtegi senti investeeringuid Põlva haiglasse. Kas vald ei plaanigi toetada loodud ämmaemanduskeskust ja EMO ajakohastamist, millele sotsiaalministeerium ei soovinud erinevalt sünnitusosakonnast erakorralist lisaraha anda? „Me ei ole seda arutanud, sest ei haigla nõukogu ega Tartu ülikooli kliinikum pole seni teemat tõstatanud. Eks asja arutame ja kui vaja, saab eraldisi teha ka lisaeelarve kaudu,” vastas Georg Pelisaar.

Võru investeerib vähem
Võru linnavolikogu andis mullu maikuus loa võtta linnavalitsusel aastateks 2019–2029 laenu kuni 3,47 miljonit eurot. Laenu abil ehitatakse ja rekonstrueeritakse mitu linnale olulist kohta – tervisekeskus, rannapromenaad, Katariina kirik, lasteaed Päkapikk – ning ehitatakse tänavaid ja sajuveesüsteeme, arendatakse Koreli oja äärset roheala, suurendatakse linna osalust ASis Võru Vesi ja OÜs Taristuhaldus. Tänavu plaanib Võru linn teha investeeringuid 4,47 miljoni euro eest.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 24/01/2020 16:51:11

Lisa kommentaar