Toidupank jagab järjest enam toiduabi

Võru toidupanga koordinaatorid Ove Palo ja Ester Penk. Fotod: Mari-Anne Leht

Toidupangast abisaajate hulk kasvab ja toiduabi laialijagamise kulud on suurenenud. Mullu miinusse jäänud Võru toidupank küsis omavalitsustelt tänavu rohkem toetust.

Viiendat aastat Võru toidupangas koordinaatorina töötava Ove Palo sõnul on toidupanga eesmärk nii vähekindlustatud inimeste aitamine kui ka toidu prügisse viskamisest päästmine. Toidupank teeb ühelt poolt koostööd poodide ja firmadega, teiselt poolt omavalitsuste, ühingute ja vahel ka otseselt abisaajatega.
Toidupank saab Võrus Selverist, mõlemast Rimi poest ja alanud aastast ka Maksimarketist toiduaineid, mida poodidel ei ole õnnestunud tähtaja lõppedes ära müüa.
„Koostöös Maksimarketiga tekkis võimalus „kõlblik kuni“ toiduaineid sügavkülmutada ja nüüd saame lihatooteid ja torte-kooke ka peale realiseerimistähtaja möödumist jagada,” sõnas Palo.
Tänu suure poe lisandumisele saab toidupank läinud nädalast tunduvalt enam toiduaineid jagada.
Jagatavast kaubast on ülekaalus leib-sai ja pagaritooted, külmutatud liha, konservid ja munad. Palo ütles, et puudust tunnevad nad tangainetest, makaronidest, puu- ja juurviljadest ning maiustustest.
Eesti Leivatööstusest Tartust toovad nad neljapäeviti 200–500 pätsi leiba-saia ja Põlvamaalt osaühingust Lõuna-Eesti Talumuna kanamune.
Mõnikord on talunikud toonud toidupanka kartulit, porgandit, kurki ja mett ning aeg-ajalt on toidupank saanud keefiri-jogurteid ja kohukesi Valiost ja Tere Piimast. „Meie sõber Soomest Jouko Tepponen on toonud erinevaid toiduaineid,” lisas Palo.
Kolm korda aastas toimuvad toidukogumise päevad poodides, millest üks on Tartus, kaks Võrus: Selveris, super-Rimis ja Maximas.
„Ühe kampaaniaga kogume tavaliselt 1000–1300 kilo toidukaupu ning mullu toimus Rimi poodides jõulukampaania,” ütles Palo. Ta lisas, et Selveris on kogumiskast, kuhu saab panna kauasäilivaid toiduaineid.

Kellele läheb toiduabi

Ove Palo märkis, et paaril viimasel aastal on nende kaudu maakonnas abi saanud üle 300 leibkonna ehk ligi 800 inimest aastas. Tänavu ilmselt abisaajate hulk kasvab, sest pakutava kauba kogus suureneb. Abisaajateks on peamiselt üksikvanemad, üksikud töötud ja suured pered. Kui linlased käivad ise toidupakil järel, siis valdadesse viib need kohale sotsiaaltöötaja. Abisaajate nimekirjad koostavad omavalitsustes sotsiaaltöötajad.
„Ka ühingutele jagame igal reedel leiba-saia, lisaks piimatooteid ning mune, kui saame neid rohkem,” lisas ta. Abi saab sel viisil iga nädal veel ligi 230 leibkonda.
Toidupank teeb Võrus koostööd pensionäride päevakeskuse, puuetega inimeste koja, lasterikaste perede ühingu, MTÜga Saagu Parem, tegevuskeskusega Mosaiik, samuti Nöörimaa tugikodu, Pargikodu ning kogudustega, mille kaudu jagatakse inimestele leiba-saia ja muudki.
„Maal on toiduabi vajajad teada, need on üksi lapsi kasvatavad emad, üksikud vanurid ja elu hammasrataste vahele jäänud,” ütles Marika Heinvee, sotsiaaltöö spetsialist Misso kandist Rõuge vallast. Ta lisas, et on ka neid, kes ei taha abi küsida, kuid maal on need inimesed teada ja võimaluse korral ikka aitame.

Miinusse jäänud Võru toidupank küsis omavalitsustelt lisatoetust

Läinud aastal sai toidupank Võru linnalt toetust 9000 ja valdadelt 6000 ehk kokku 15 000 eurot, tänavu küsiti kokku 27 000 eurot.
Mullusest tuli toidupangal lao eest 300 eurot kuus maksta, enne seda 100 eurot. Kaubaringide lisandumisega kasvas mullu küttekulu 250 eurole kuus. Paraku lõppes mullu ka Eesti Toidupanga transporditoetus, mis oli 120 eurot kuus.
Neist teguritest tulenevalt jäi toidupank mullu 6000 euroga miinusesse. Palo sõnul kaeti see maakonna kõigi omavalitsuste ja välispartnerite abiga.
„Kulude ja töömahu kasvuga on kasvanud ka eelarve. Tänavu saime omavalitsustelt kokku 19 000 eurot, puudujääva kolmandiku saame riigilt ning EMK Võru koguduselt ja tema partneritelt,” sõnas Palo.

KOMMENTAAR
Eve Ilisson, Võru linna sotsiaaltöö osakonna juhataja:

Toidupangast abipakkide saajate nimekirjad koostatakse inimestest, kes saavad toimetulekutoetust või kelle sissetulekud on toimetulekutoetuse saamise piiril.
Kui osakonda pöördub inimene, kes mingil põhjusel vajab erakorraliselt toiduabi, edastame info toidupanka ja alati on leitud võimalus aitamiseks.
Mullu sai toiduabi 74 linna elanikku, hetkel on nimekirjas 33 inimest.
Toidupanga kaudu jagatakse kaks kord aastas ka Euroopa Liidu toiduabi, mille saajate nimekirjad tulevad sotsiaalministeeriumist, ja seda abi antakse neile, kes on saanud kindlaksmääratud perioodil toimetulekutoetust või ühekordset toetust kohalikust omavalitsusest.
Kuna toidupangast abi saamise põhjenduseks on vähene sissetulek, siis eeldame, et abi saavad siiski need, kes seda ka tõepoolest vajavad. Alati jääb võimalus, et inimene varjab oma tegelikke sissetulekuid, ja sellisel juhul ei ole võimatu, et abi saavad needki, kes seda tegelikult ei vaja.
Harvad ei ole ka olukorrad, kus inimeste toidupanga poole pöördumise põhjuseks on puudulik oskus sissetulekutega majandamisel. Alati leidub neid, kes soovivad saada kõike, mida jagatakse tasuta.
Linnavalitsus kohtus mullu kahel korral toidupanga töötajatega tegevuskulude suurendamisega seotud olukorra lahendamiseks. Oleme seisukohal, et Võru Toidupank aitab terve maakonna abivajajaid ja seetõttu peab toidupanga tegevuse toetamine olema jagatud solidaarselt maakonna kõigi omavalitsuste vahel.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 23/01/2020 09:07:48