Kogukonnakultuur – kasvav trend

Osula külaseltsi üks tuntuimaid tegemisi on Pühajõe käsitöölaada korraldamine Võru-Viljandi maantee ääres asuvas Varese külas. Foto: Osula külaselts

Suurtes valdades on elamis- ja suhtlemisstandardid muutunud ning rahvas on hakanud aina rohkem kogukonna piires kokku hoidma, hea näide on elav seltsielu Võru vallas Osulas.

Osula kanti on ajalooliselt nimetatud ka Pühajõe piirkonnaks, kuna 1642. aastal toimus Võhandu kallaste ääres elavate talupoegade mäss kohaliku mõisniku vastu, kes rüvetas veski ehitamisega Pühajõge. Seetõttu ongi piirkonna seltside eesmärk olla suunamudija ning kinnistada ja edasi kanda Pühajõe piirkonna kuvandit.
Erinevaid arvamusi ja kiidusõnu saades annab see tegijatele hea teadmise, et tegutseme õiges suunas. Jätkuks piisavalt motivatsiooni, ägedaid ideid, mis paneks silma särama nii organisaatoritel endil kui ka külarahval.
Järgnevalt Osula külaseltsist kõrvaltvaatajate silmade läbi.

Ülle Hummal, Osula kooli huvijuht: „Kui sattuda elama või töötama Osulasse, siis pole lihtsalt võimalik, et Osula külaseltsi tegemised märkamata jäävad. Olles Osula kooli õpetaja aastatel 2002–2012, sattusin ikka liituma erinevate ettevõtmistega, mis toimusid koostöös kooliga. On imetlusväärne juhatuse ja aktiivsema liikmeskonna panus oma kodukoha ja inimeste heaks. Osula koolil on ka seetõttu vedanud, et paljud seltsi liikmed on väga otseselt seotud oma laste tõttu koolieluga ning mitmete projektide suuremate „kasusaajatena” seal on just meie õpilased. Soovin väga, et tegijate jõud ei raugeks ning senini kõrvalejääjad arendaks sagedamini heatahtlikku dialoogi uute tegevussuundade leidmiseks. Osula külaseltsis on väga tegus ja avatud meelega liikmeskond, kellele Pühajõe piirkonna käekäik on tõesti südameasi.”

Airika Saamo, Sulbi Maarahva Seltsi juhatuse liige, Sulbi külateatri juht: „Juba siis, kui aastaid tagasi Sulbi külla elama asusin, tundus Osula külaselts toimeka meeskonnana. Korraldati kohalike omavalitsuste valimiste eel kandidaatidele debatte, tähistati piirkondlikke tähtpäevi ning osaleti aktiivselt ka teiste külaseltside korraldatud üritustel. Külaselts tegutseb sihipäraselt piirkonna heaolu ja igakülgse arengu nimel, panustades nii kogukondlikku tegevusse ühisüritustega kui otsides finantseerimisallikaid avalike objektide korrastamiseks. Hoogsalt käimalükatud Pühajõe käsitöölaat ning suvel lilleamplitega ja talvel jõuludekoratsioonidega kaunistatud Osula peatänav on vaid mõned näited, kuidas muuta oma kogukonnas elukvaliteeti paremaks. See omakorda suurendab Pühajõe piirkonna tuntust kaugemalgi. Iga möödasõitja märkab, et siinkandis elu edeneb ning Osula külaseltsi toimekas meeskond täidab selles kindlasti olulist rolli.”

Mari-Liis Saks, Osula küla, Sanga-Peetri talu noorperenaine, töötab Tartus Nortal ASis, IT-toote omanik: „Aasta tagasi, enne maale elama tulemist otsisin külaga seotud infoallikaid ja silma jäi Facebookist Osula külaselts. Linnainimesena ei teadnud ma täpselt, mida tähendab sõna külaselts, arvasin et see on midagi simmaniga seotud: pidu, kandlemäng vms.
Siin olles sain aru, et külaelu ei ole ainult poe taga aega viitvad jorsid. Üllatas, et külaselts on hoopis midagi enamat kui padjaklubi, et kõik, kes koos käivad, tunnevad üksteist, tehakse palju erinevaid tegevusi. Maal tundub kõik vahetu, autentne, linnas elad nagu riiulis, kus oled üks paljudest, anonüümne. Tallinnast ära tulnud, ei tunne ma, et oleksin millestki ilma jäänud, tegelikult on vastupidi. Olles külaellu rohkem sisse elanud, plaanin edaspidi anda oma panuse Pühajõe piirkonna brändi arendamisele ja seltsielu mitmekesistamisele. Arvan, et Pühajõe piirkonna brändile tuleks anda selline väärtus, mis paneks ettevõtjaid huvituma sellega liitumisest. Kogukonnakultuur on trend, mida tuleks rohkem ära kasutada meie endi huvides!“

 

Autor: Maret Soon, MTÜ Osula Külaselts juhatuse liige, asutajaliige aastast 1997
Viimati muudetud: 23/01/2020 08:51:54