Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Millega tegelevad maavanemate mantlipärijad?

Raul Tohv. Foto: FB

Kaks aastat tagasi kaotati maavalitsused, üheks asemele moodustatud ametkonnaks maakonnas on rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna kohalik talitus. Põlva talituse juhataja Raul Tohv selgitas, milliste küsimustega on talitus siiani tegelenud.

Raul Tohv jaotas olulisemad tegevusvaldkonnad neljaks: planeeringud, koostöövõrgustik, riigimajad ja regionaalpoliitika.
„Aitame valdadel üldplaneeringut koostada, korraldades neile selleteemalisi koolitusi, infopäevi ja soovi korral nõustamist,” ütles ta.
Valdade planeeringuspetsialistid soovisid mullu riigiasutuste huvide ja üldplaneeringu seoste kohta selgitusi. Põlva talitus korraldas kolm kohtumist riigiasutuste esindajatega, kuhu kaasas ka Võru- ja Valgamaa omavalitsuste esindajad.
Tänu eri valdkondade esindajate infovahetusele saavad valdade üldplaneeringud paremad, olulised teemad leiavad vajalikul määral kajastamist ning infovahetus näitab ka head koostööd riigi esindaja ja omavalitsuste vahel.
Põlva talitusel on oluline roll ka Peipsi, Pihkva- ja Lämmijärve, Emajõe ning nendega seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamise uuringus, mille tellija rollis on nii Põlva kui ka Jõgeva talitus.
„Uuringu eesmärk on Peipsi-Emajõe piirkonnas kvaliteetse koha- ja vajaduspõhise sisendi andmine kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse piirkonna kalda- ja veealade tervikliku ning strateegilise arengu ruumiliste vajaduste määramiseks ja planeerimiseks. Keeruline sõnastus, aga ruumiline planeerimine ongi keeruline valdkond,” edastas Tohv ja lisas, et uuring valmib tänavu märtsis.
Maakonna kui terviku üks tunnus on, et asutuste esindajad saavad regulaarselt kokku info vahetamiseks. „Talituse ülesandeks on suhtlemine maakonna teiste riigiasutuste ja omavalitsustega. Kokkusaamistel räägime regionaalhalduse rakendamisest, nagu Kagu-Eesti programmist, riigimajade projekti arendamisest ja muutustest, ning vahetame ka vajalikku teavet,” rääkis Tohv, kelle sõnul toimus mullu neli sellist infokoosolekut, kus talituse kõrval oli teiseks kohtumiste eestvedajaks kohalik arenduskeskus.
Ta lisas, et mullune suur torm näitas, kui vajalik on maakonnaülene koostöö ja infovahetus.

Riigimaja ja riigiametnike välitööd

Talitus osaleb ka riigimaja ehitamises Põlvasse. „Meie üheks tööks on juba praegu selgitustöö, et kui maja valmib, peavad elanikud ühest kohast avalikud teenused kätte saama,” sõnas Raul Tohv. Ta lisas, et praegu aitab ta riigimaja ehitamisega seotud küsimusi lahendada.
Põlva riigimaja projekteerimine algab selle aasta alguses, ettevalmistustööd aga algasid mullu. „On lootus, et Räpina keskkonnamajas jätkub riigiteenuste osutamine, siis ei jää hoone tühjaks,” sõnas Tohv.
Neljandaks oluliseks tööks oli ja on regionaalpoliitika valdkonda kuuluv riigiametnike välitööde korraldamine mullu Kagu-Eestis selleks, et teha paremat regionaalpoliitikat koostöös riigi ja omavalitsustega.
Välitööde korralduse eest vastutasid kolme maakonna talitused: Võru, Valga ja Põlva. Põlvamaa omavalitsuste ja arenduskeskusega on Põlva talitusel hea koostöö ja koos korraldati Põlvamaa seminarid. Välitööd lõppesid loometalgutega, seal valiti üle kümne idee, millest võiks Kagu-Eestile kasu olla, hiljem neid lisandus. Kokku sai 30 erinevat tegevust, mis kagunurgas vajavad arendamist ja tegemist.
„Taristu vallas on esmane kruusakattega teede vähendamine, kiire internetivõrgu ühenduste kättesaadavuse parandamine, maakonna bussiliinide nõudepeatuste rajamise lihtsustamine ja tööstuslaenude lihtsam kättesaamine,” loetles Tohv.
Loometalgute üks parimatest ideedest oli Põlvamaa arenduskeskuse mõte, et Kagu-Eesti võiks olla kaugtööparadiis.
Välitööde projekt lõpeb lõpuseminariga augustis ja siis peab olema selge, millised tegevused jäävad riigi ja omavalitsuste edasiseks tegevuseks. Mõned näited hetkel töös olevatest teemadest: Põlvamaa arenduskeskus veab kaugtöökeskuse projekti ideed, Põlva talitus koostöös Kagu-Eesti ühistranspordikeskusega tegeleb teemaga, kuidas saaks lihtsustada bussiliinide nõudepeatuste rajamist ning koostöös Põlvamaa omavalitsuste liiduga, kuidas parandada kiire internetivõrgu ühenduse võimalusi kaugemates kantides, kuhu kaabel ei jõua.

Milliste küsimustega talitusse pöördutakse

Tohv ütles, et elanikud pöörduvad talitusse peamiselt arhiiviteatiste saamiseks, omavalitsused aga planeerimisvaldkonna küsimustega. Talitus on saanud ja saab inimesi aidata nende teatistega, mis asuvad toonaste maavalitsuste arhiivides. Kuna Tartu maavalitsuse arhiiv on Põlvasse toodud, koostab ja väljastab teatised tartumaalastele Põlva talitus.
„Meie poole pöördutakse ka sooviga riigimajas ehk endise maavalitsuse majas rentida ürituste korraldamiseks ruume, kuna me tegeleme ka maja saalide broneerimise ja kasutusse andmisega,” märkis Tohv. Eelmisel aastal kasutati saale enam kui 120 korral. Riigi ja omavalitsuste asutused saavad saale kasutada tasuta.
Kanepi vallavalitsus pöördus talitusse detailplaneeringute menetluse lõpetamise küsimuses. „Selgitasime neile, kuidas viia kõik toimingud kehtivate seadustega kooskõlla,” lausus Tohv. Räpina vallavalitsus soovis teada, kas ja millistel tingimustel saab vald anda loa eraisikule päikesepaneelide paigaldamiseks kinnistule, mille sihtotstarbeks on detailplaneeringuga määratud elamumaa, ja teine sooviavaldus oli päikesepaneelide paigaldamiseks väärtuslikule põllumaale.

Kasti:

Vastab rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Võru talituse juhataja Toomas Piirmann:

Palun nimetage neli olulisemat tegevusvaldkonda, mida talituse juhatajana olete ametisoleku ajal maakonna heaks teinud?
Koostöö, seda nii kohalike omavalitsuste, Võrumaa arenduskeskuse, Kagu-Eesti omavalitsuste kui ka erinevate ministeeriumitega. Heaks näiteks oli eelmisel aastal korraldatud riigiametnike välitööd Kagu-Eestis. Ettevalmistustesse olid kaasatud peaaegu kõik ministeeriumid, ametid ja kõigi kolme Kagu-Eesti maakonna omavalitsused. Koos otsiti lahendusi erinevatele muredele ning genereeriti uusi häid ideid piirkonna arenguks. Lahenduste ja uute mõtetega tegelemine ei ole lõppenud, vaid need on igapäevaselt töös. Kruusateedele tolmuvabad katted, maale elama asumise soodustamine, külaraamatukogud / kogukonna keskused, tööstusalade arendamine jne.
Oluline on ka riigiteenuste säilimine maakonnas, riigiteenuste pakkujate vaheline koostöö, erinevatele arengudokumentidele, programmidele ja toetusmeetmetele ettepanekute ja arvamuste andmine, maakonna planeeringu jälgimine ning omavalitsuste üldplaneeringute valmimise protsessi jälgimine ja abistamine. See on vaid väike loetelu selle aasta tegevustest.

Täpsustage iga töö juures enda osa ehk mida tegite, et töö saaks maakonna heaks tehtud.
Väga tihti ei seondu töö tulemused ainult Võru maakonnaga. Kagu-Eesti tihe koostöö (Põlva, Valga ja Võru maakonna vahel), lisandunud Lõuna-Eesti koostöö, kus töötulemuseks on korraga iga osaleva maakonna huvidega arvestamine ning võimalik tulemus võib mõjutada kõiki. Koostöö ei tähenda ainult ühiseid tegevusi, vaid oskust ja tahet arvestada partnerite erinevustega ja sellest tulenevate erinevate vajadustega. Talituse roll on tihti nõu anda, muresid ja taotlusi vahendada, infot edastada, maakonnast kui tervikust tulenevat nägemust esindada (maakonna planeeringu hoidja). Lisaks koostöö erinevate maakonnas paiknevate riigiametite vahel, riigi teenuste seire, erinevate toetusmeetmete väljatöötamisel osalemine jne.

Milliste küsimustega pöörduvad nii inimesed kui ka omavalitsuste töötajad kohalikku talitusse?
Pöördutakse tihti. Enamasti kohalikud omavalitsused ja nende arenguorganisatsioonid nõu saamiseks või koostöö tegemiseks. Lisaks kohalike omavalitsuste planeeringutealane nõustamine ja järelevalve, päringud, omandireform temaatika jne. Meil on avatud uste poliitika. Kui pole just kinnist koosolekut, siis uksed on kõigile avatud. Alati oleme murega tulnud kodaniku suunanud õigesse kohta või vahendanud tema muret.

Milles olete saanud erinevaid pöördujaid abistada? Lisage mõned näited.
Väga tihti inimene ei tea, kuhu oma murega pöörduda. Näiteks kui ei olda nõus kohaliku omavalitsuse otsusega või kui on küsimusi omandireformi protsessis. Need on sagedased valdkonnad, kus talitus suhtleb üksikisikutega. Üldjuhul on meie partnerid kohalikud omavalitsused, nende ühised arendusorganisatsioonid, erinevad ministeeriumid ja ametid.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 16/01/2020 08:39:59

Lisa kommentaar