Küsitlus

Kas maale on vaja riiklikke üürimaju?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Ultrajooksjast Läti koer läbis Eesti ühe karmima ultravõistluse

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Foto: ekraanitõmmis

Nädalavahetusel toimus Eesti-Läti piirialadel individuaalne talvine ultravõistlus Taliharja Vanakuri. See on karm omal jõul läbitav 101 km pikk retk, mille läbimiseks on osalejatel aega kuni üks ööpäev. Seekordne rada viis osalejad Lätimaalt Kornetist läbi Paganamaa, filmi-Vargamäe, Eesti lõunatipu, Koiva-Mustjõe pärandkultuuri maastike Karula rahvuspargi külastuskeskusse Ähijärvel. Võistlejatega liitus stardipaigas kohalik koer, kes läbis omal jalal kogu karmi distantsi ja lõpetas jooksjatest kõrgel viiendal kohal.

Võistluse 101km pikkust rada võis läbida kas jalgsi, jalgrattaga või suuskadel. Lisaks põhidistantsile oli võimalik osaleda ka n-ö pehmol rajal, mis oli kõigest 48 km pikkune ja lõppes põhiraja kesklaagris Mõniste talurahvamuuseumis. 

Osalejate ring oli kirev - oli nii tõsiseid sportlasi, kes võistlesid esikoha nimel, kui ka rahulikke matkajaid. Kõigile üllatuseks liitus kohe Kornetist võistlejatega kohalik musta-valgekirju koer, kes pidas tuttavatel järvede vahel kulgevatel mägistel radadel sammu võistluste liidritega. Kiiremad jooksjad liikusid kiirusega ligi 12 km tunnis, kuid koer suutis seda ületada, tehes nina poolt juhitult haake ja kõrvalepõikeid metsa.

Pikale distantsile jäi neli kontrollpunkti märgilistes asukohtades - Paganamaa vaatetornis, Eesti lõunatipu matkaonnis, Tellingumäe vaatetornis ja RMK Kivi matkaonnis Karula rahvuspargis. Igast kontrollpunktist pidid võistlejad kaasa võtma spetsiaalse graveeritud medaljoni. Lisaks kontrollpunktidele oli rajal kaks joogipunkti - filmi-Vargamäel ja Alumati järve ääres ning kesklaager Mõniste talurahvamuuseumi koolitares, kus kõigis võistlejad pisut kosutust said. 

Rajaolud olid rasked ja mudased - näiteks filmi-Vargamäel tuli ületada ülesküntud põld ja lõunatipu poole rühkida soisel metsasihil. Kesklaagrisse jõudsid kõige kiiremini ratturid ja jätkasid peagi teed. Koos jooksjatega saabus Mõnistesse ka Kornetist alustanud koer. Pikk distants andis kutsule juba veidi tunda ja ta veetis punktis puhates ja süües pea tunni. Siis sai aga seiklusjanu Läti krantsist jagu ja ta liitus seekord rajal rahulikumalt kulgevate jalgratturitega, kelleks olid Tauno Antsmäe ja Eesti Vabariigi presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo. Koer tegi ka raja teise poole väikeste puhkepausidega täiesti vabal tahtel kaasa ja jõudis Ähijärve ääres asunud finišisse kell 22.41 õhtul. Kokku kulus koeral 101 km läbimiseks 10 tundi ja 41 minutit!

Kiireimad ratturid läbisid raja pisut alla kuue tunni ning võitjaks tuli Andrei Gristsenko. Kui finišipaigas Karula rahvuspargi külastuskeskuses võistlusjärgset melu nautinud taliharjalistele kohale jõudis, et koer oli teinud läbi kogu pika karmi võistluse, oldi looma kangelaslikust sooritusest vaimustuses ja ei väsitud teda tunnustavalt patsutamast ja sügamast. 

Jooksjatest võidumeheks olnud Leivo Sepp (aeg 9 tundi 15 minutit) viis läbi autasustamistseremoonia, serveerides neljajalgsele ultrasportlasele paki sardelle, mille viimane ampsukaupa konsumeeris. Janu kustutamiseks kulus kaks suurt supikaussi vett. 

Ka naiste 101 km jalgsiretke võitja Marjaliisa Umb (aeg 11 tundi 40 minutit) oli koera saavutuse üle imestunud ja avaldas sügavat lugupidamist. Loomulikult sai koer peakorraldajalt Silver Eensaarelt kaela ka medali ja ülejäänud õhtust ja ööst suurema aja veetis ta pehmel nahkdiivanil pikutades. 

Mõlema distantsi finišis ootas lõpetajaid kuumaks köetud suitsusaun. Koer pesemisele ja vihtlemisele suurt tähendust ei omistanud ja püsis soojas toas. Võistlejad saabusid Karulasse läbi kogu öö. Viimased lõpetajad Lauri Malsroos, Kaarel Lapimaa ja Dace Blese Lätist jõudsid kohale kümme minutit pärast kella 6 hommikul, saatjaks lõõtsuv tuul. 

Hommikul seisid korraldajad silmitsi küsimusega - mida teha kangelasliku kutsaga? Päris niisama teda Karulasse omapäi jätta tundus südametu. Koer keeldus saavutatud kuninglikust positsioonist, rohketest hellitustest ja pehmest nahkdiivanist, loobumast. Lõpuks õnnestus neljajalgne vorsti abil siiski mikrobussi meelitada ja peakorraldaja sõidutas ta Krabi küla ja Korneti vahele jäävale Eesti-Läti piirile. Seal võttis bussist väljunud koer koduse lõhna üles ja sörkis rõõmsalt saba liputades Korneti poole. 

Hiljem ilmnes, et koera rännuhimu on teda ka varem sekeldustesse viinud - LõunaLehes ilmus sügisel artikkel sellest, kuidas ta Krabi küla elanike abil tagasi koju saadeti. Kui aga Krabi asub Kornetist vaid 8 km kaugusel, siis nüüd võttis vapper peni eelmisega võrreldes ikka väga võimsa rännaku!

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 13/01/2020 08:30:53

Lisa kommentaar