Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Muusikaõpetaja on ka kooli näo kujundaja

Eda Heinaste näitab muusikaklassis kaarte, mille õpilased on talle teinud. Foto: Mari-Anne Leht

Üks tegusatest põlvamaalastest on muusikaõpetaja Eda Heinaste (64), kelle töö tulemusena on ligi tuhat õpilast aastate jooksul olnud laulukaare all. Ta valiti 2009. ja 2011. aastal maakonna aasta õpetajaks ning mullu septembrist alustas tema käe all oma, Põlva kooli poistekoor.

Põlva kooli Mammaste maja muusikaklassis ei ole toolid-lauad tavaliselt reastatud, vaid moodustavad avatud küljega ristküliku. Õpetaja Eda Heinaste selgitas, et tõstab aeg-ajalt toole ringi, sest peab vajalikuks toetavat ja turvalisust pakkuvat õpikeskkonda.
Hea õpikeskkonna kõrval peab 42 aastat muusikat õpetanud Heinaste oluliseks, et lapsed saaks muusikatunnis positiivseid emotsioone, et nad tunneksid muusikast rõõmu, neis kujuneks muusikaline maitse ja oskus muusikat kuulata ning areneks silmaring.
Ta otsib oma töös uusi võimalusi ja meetodeid, et tund oleks huvitav ja põnev – laulmisest-mängimisest muusika kuulamiseni –, sest muusika ja pillid panevad kõikide laste silmad särama.
„Praegusi muusikatunde ei saa võrrelda nõukogude ajal toimunud laulmistundidega, kuna viimastes ainult lauldi ja õpetati veidi ka teooriat,” meenutas ta.
Muusikatund peab sisaldama kõike: laulmist, ajalugu, põnevaid lugusid, jutte tänapäeva muusikast, staaridest ja eri stiilide esindajatest.
Põlva kooli muusikatundides saab kuulata väga erinevat muusikat, Pärdi teostest Beethoveni omadeni. „Kui kuulasime Saint-Saensi „Loomade karnevali”, rõõmustasin, et enamik õpilastest arvas, keda helilooja on teoses kujutanud,” tunnustas ta õpilasi.
Griegi „Hommikumeeleolu” kuulamise ajal soovitab õpetaja lastel silmad kinni panna ja tunnetada oma meeleolu.
Muusikatundides mängitakse mitmesuguseid rahva- ja rütmimänge. Õpetaja näitab Orffi instrumentaariumi erinevaid plaatpille, väikekandleid.
„Meie kooli igal õpilasel on oma pill, plokkflööt. Pillimäng aktiveerib ja arendab õpilase tähelepanu, keskendumist ja enesekindlust ning annab võimaluse tagasihoidlikumatel lastel silma paista. Pilli mängimisega areneb õpilastel võime teisi kuulata teisi,” rääkis usutletav ja lisas, et lähtub põhimõttest, et kõik lapsed saavad hakkama.
„Kui laps saab koolist muusikapisiku, saab temast tulevikus ehk teadlik kontserdikuulaja,” sõnas ta.
Muusikaõpetaja töö kujundab ka kooli näo, sest koolides ei möödu ükski tähtpäev õpilaste esinemiseta. Need on ette valmistanud muusikaõpetaja. Ta rõhutas ka, et huviharidusel on tähtis koht kooli korralduses ning Põlva kooli üks väljund on hea huvitegevus.
Kuigi õpetajana on Heinaste tööpäeva lõppedes tühi kui pigistatud sidrun, on ta rahul, et töö on hobi ja hobi on töö, sest nii on palju lihtsam elada.
„Loen palju raamatuid, kust saan kindlust, et olen paljusid asju õigesti teinud,” sõnas õpetaja. Ta lisas, et eriti meeldivad eesti autorite raamatud, sest neis kirja pandud mõtted ühtivad tema omadega.

Õpilased vajavad selgeid reegleid

Õpetaja Heinaste tutvustab enda sõnul õppeaasta alguses igale klassile esimeses muusikatunnis kodukorda, mida ta naljatades nimetab õpetaja Eda reegliteks. „Ükski laps ei ole sügaval sisimas halb ning kõik lapsed soovivad õigesti ja hästi käituda, kuid nad vajavad õigesti käitumiseks selgeid reegleid,” põhjendas ta.
Kui laps ei koge keelamist, ei kujune tal oskust enda keelamiseks. Nii võib laps ühtäkki avastada, et mõni osa tema elust on täiesti kontrolli alt väljas.
Paraku ei õnnestu osal lastel alati kenasti käituda, sest kui laps ei taha piirangutest midagi teada, ei oska ta kriitilises seisus õigesti käituda, kuna ta ei ole vanematelt saanud selles olukorras käitumiseks kindlustunnet ega eeskuju.
„Rahulolematu lapsevanem kujundab rahulolematu noore inimese,” sõnas ta.
Teise äärmusse jäävad vanemad, kes annavad lastele liiga palju õigusi ning lubavad neil ilmselt kodus mitmes asjas domineeridagi, kuid ei nõua lastelt kohustuste täitmist. „Sellistes oludes kasvavad lapsed ei omanda eluks vajalikke oskusi,” ütles õpetaja.
„Vanemate toetusega peredes kasvavad lapsed on tundides tasakaalukad,” sõnas Eda Heinaste, kes näeb lahendust käitumis- ja õpiraskustega lastele tugisüsteemi loomises.
Põlva koolis on hariduslike erivajadustega õpilastele mitu väikeklassi. Lihtsustatud õpe ei tähenda vähem õppimist, vaid keerulisemat ja teistmoodi õpetamist. Sellised klassid võimaldavad õpetajatel tavaklassides kõigile tähelepanu pöörata.

Laulmine vabastab

Eda Heinaste on laulnud lapsest peale, sest vanemad armastasid muusikat ning Vastseliina keskkoolis sai ta tänu lauluõpetaja Leonid Erikule muusikas tugeva põhja alla. Esimest korda käis ta lastekoori lauljana laulupeol 1967. aastal ja sellest ajast on vahele jäänud vaid üks, 1980. aasta laulupidu. Siis sündis perre poeg Hannes.
„Palju on korrutatud, et laulmine teeb rinna rõõmsaks, kuid see on tõesti tõsi, kuna laulmine vabastab keha, toob organismist välja mürgid ja tugevdab mälu,” ütles usutletav. Ta lisas, et laulmise ajal mõtleb laulja vaid sellest, mida ta laulab.
Õpetaja ei oska täpselt öelda, kui palju on neid lapsi, kes tema toel on käinud laulupeol. „Tuhande ringis peaks neid küll olema,” oletas ta. Mullu viis ta laulupeole, suure 48 lauljaga mudilaskoori.
Kooritundidest puudumise pärast dirigent ei muretse, sest neist olulise põhjuseta eemale ei jääda.
Laulupeoks ettevalmistus nõuab õpetajalt suurt professionaalsust. Repertuaar on nõudlik, kuid mitte raske, sest lauljate muusikaline ettevalmistus on muutunud paremaks.
„Minu koorid on head ja tugevad, kus samuti kehtivad reeglid, lauljad austavad ja toetavad üksteist. Laulupidu distsiplineerib lapsi teistega arvestama ja endaga hakkama saama ning kooslaulmine aitab kujundada väärtushinnanguid ja tugevdada isamaa-armastust,” rääkis ta ja lisas, et elus traditsioonid annavad kindlustunde.
„Kooridega töötamine on mulle sulaselgeks rõõmuks, sest kui kool laulab, laulab ka rahvas. Hästi ja kogu südamast lauldud laul on tõhusaim vahend laulupidude ja rahvuslikkuse kestmajäämisel,” kõneles ta. Teda motiveerivad laste säravad silmad, hea töökeskkond, toetavad kolleegid ja lapsevanemad.
„Laulupidu on justkui suur hiieväli, kus muusika ja teksti kaudu saavad lauljad hinge puhastada,” sõnas Eda Heinaste. Ta rõõmustab alati, kui näeb endisi õpilasi maakonna ja vabariigi muusikakollektiivide ridades laulmas või pilli mängimas.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 09/01/2020 09:20:40

Lisa kommentaar