Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kohalikud protestivad: meilt ei tohi kalajärve ära võtta!

Heino Piigli, Jaan Kasak ja Sulev Kasak tahavad Krabi Veskijärve ääres kalal edasi käia. Foto: Ülle Harju

Kohalikud kalamehed võitlevad Läti piiri ääres asuva Krabi Veskijärve avalikust kasutusest välja arvamise vastu, sest siis saaks järveomanik õiguse keelata neil järvest kala püüda ning kohalikul rahval järves suplemas käia.

Veidi üle kolme hektari suurune madal paisjärv asub Krabi koolimaja taga. Mõisaajast on üles paisutatud Kolga jõgi, järve ääres asuvad endise veski ja piiritusevabriku varemed. Mõni aasta tagasi sai järve hõlmav Veski kinnistu uue omaniku, kellel tekkisid kohalikega lahkhelid. Kui ettevõtjast omanik hakkas taotlema järve avalikust kasutusest välja arvamist, kogusid kohalikud selle vastu 130 allkirja, saates allkirjadega märgukirja vallavalitsusse ja keskkonnaministeeriumisse.
Miks kohalikud inimesed ettevõtja vastu nii karvased on?
„Siia ei julge enam tulla, öösel võeti meie unnad välja,” seletasid kohalikud kalamehed Jaan Kasak (64), Heino Piigli (55) ja Sulev Kasak (59). „Undadega olemegi siia käinud, ehk kolm-neli korda aastas. Õngedega käime mujale. Ta ei lase vanainimestelgi siit mööda käia, mis siis veel kalapüüdmisest rääkida!”
„Reedeti käib meil kauplusauto,” selgitas Jaan Kasak. „Vanem naisterahvas tuli siit üle veskitammi kauplusauto juurde, omanik ütles: „Kao uttu!”
„Märk oli ka vahepeal üleval, et läbikäik keelatud ja varisemisohtlik,” osutas Heino Piigli veski varemete poole. „Aga pole siiamaani varisenud, ei varise nüüd kah!”
„Ma pole kedagi õngega minema ajanud, kellelegi pole halvasti ka öelnud,” tõrjus süüdistusi Veskijärve omanik Allan Põder (31). „Mis puutub undadesse, siis olen tõesti neile natuke säru teinud. Kui ikka 30 unda on sees, siis sellise arvu peale ei saa kellelgi luba olla (harrastuspüügiõiguse ostnud isikul võib korraga vees olla kuni kolm unda – ÜH). Selline tegevus läheb juba võõra vara omastamise alla!”
Allan Põder ütles, et senikaua, kuni järv on avalikus kasutuses, lubab ta seal kõigil toimetada seaduses ettenähtud piires, ka kala püüda, ning kallasrada on samuti kõndimiseks vaba.

Kelle kalad järves ujuvad?

„Särg, haug, ahvenat on, karpi on,” lugesid kalamehed ette, millised kalad Krabi Veskijärves elavad. „Karp toodi hiljem sisse. Igor tõi piimapütiga. Aga Põder ei ole siia midagi toonud!”
„Ma tõin siia ahvenamarja ükskord,” lisas Heino Piigli.
Mida on Allan Põder kohalikele ütelnud, miks ta ei taha enam lubada inimestel järve äärest läbi käia ja järvest kala püüda? „No ta lubas ise hakata siin kalu kasvatama,” seletasid mehed. Et siis on järves tema kalad? „Nojah ...”
Allan Põder kinnitas, et tal on tõesti selline plaan. „Tahan kalavaru suurendada, kalaturismilaadne mõte on selle järvega,” seletas ta. „Kas sa ise oleksid nõus sellise asjaga, et paned ühest otsast kalad sisse ja teised püüavad teisest otsast need kalad välja?”
Ettevõtja on järveäärse juba võsast puhastanud, tal on plaan ka Veskijärve süvendada ja puhastada, sest vaevalt 1,7 meetri sügavune järv on hakanud tasapisi kinni kasvama.

Kohalikud: seda järve ei saa puhastada!
Kohalikud meenutasid, et paisjärve hoidmisega on läbi aastate häda olnud. „1971. aastal läks tamm alla, ma ei saanud kooli,” meenutas Sulev Kasak. „Järve pealt tehti heina.” Viimased 30 aastat on tamm vastu pidanud, ehkki koprad on püüdnud vahepeal sellele veel omakorda enda tammi ette ehitada.
„Ma olen omal ajal sinna oma tööd ja vaeva sisse pannud, raha ka,” nentis kohaliku külaseltsi üks eestvedaja ja kalavõistluste korraldaja Peeter Lepp. „Kui mind poleks olnud, siis seda järve praegu poleks. Tõin veel Valgast torud ja veekünad. Torusid oli vaja panna, et künasid üldse panna saaks. ”
Peeter Lepa sõnul ei saa järve süvendada. „Kui savikihi pealt ära võtad, siis kaob vesi ära, kruus imeb kõik vee sisse,” seletas ta. „Me proovisime puhastada nõukaajal, 40 aastat tagasi. Siis tuli üks vanapapi ja ütles, et seda ei saa teha – kruusapõhi on all. Ja oli ka kruusapõhi!”
Ettevõtja enda kohta Peeter Lepp midagi ei öelnud, kuid märkis: „See järv võib Põdra oma olla, aga ta ei tea sellest midagi. See, mida ta tahab seal teha, sellest ei tule niikuinii midagi välja. Ta on siin võõras ja ega tal ei ole mõtet siin kohaliku rahvaga tülli pöörata, sellest midagi head ei tule!”

Ettevõtja: miks kõik mind süüdistavad?
Mõnistest pärit Allan Põder nentis, et pole tõesti ise kohalik, mistõttu on põliselanike teatav umbusk arusaadav. Kuid tema vaenamine on ettevõtja hinnangul ületanud mõistlikkuse piiri. „No aga kas see on normaalne, et Varstus elav inimene annab allkirja, et Krabil asuvat järve ei või avalikust kasutusest välja arvata?” küsis ta. „Kui vallaametnikud siin käisid, siis oli külarahva suhtumine selline, nagu mina oleksin veski ja järve käest ära lasknud. Kas ma pidin saama kolme aastaga selle korda teha, mis 30 aastaga oli käest ära lastud?”
Allan Põder ütles, et kui kohalikud edasi jonnivad ja järv kinni kasvab, siis ei saa sealt enam õngega ka kala püüda. „Ja tänapäeval on võimalik igasuguseid järvi puhastada, vanal ajal oli tehnika teine!” rõhutas ta.

Valla tingimus pani plaani toppama
Allan Põder tegi mullu septembris keskkonnaministeeriumile taotluse, et riik arvaks Krabi Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja. Põhjenduseks tõi ta: „Eesmärk on arendada turismi, et inimestele pakkuda meeldivaid elamusi ja muuta Veskijärv atraktiivseks. Plaanis on ehitada saunamajad ja rajada supluskoht.”
Ühe kinnisasja piires asuvat eraõiguslikule isikule kuuluvat väljavooluga seisuveekogu või vooluveekogu osa on võimalik avalike veekogude seast välja arvata kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Rõuge vald oligi nõus. Aga teatud tingimustel: kui Allan Põder saab naaberkinnistute omanikelt selleks nõusoleku ja on nõus jätma piirinaabritele samad tingimused, mis on avalikul veekogul. Veeseaduse kohaselt on veekogu avalik kasutamine veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses.
Naabreid on kolm. „Üks pole põhimõtteliselt vastu, kui saab järvel paadiga sõita ja aiamaa kastmiseks järvest vett võtta,” seletas Allan Põder. Teistelt pole ta aga nõusolekut saanud. „Vana koolimaja on müügis ja omanik ütles, et osta ära, siis tee, mis tahad. Aga kõike ei jõua ju ka osta ...”
Allan Põder ütles, et ootab ministeeriumi ja valla vastust, et mis nüüd edasi saab – kas plaan jääb katki või on võimalik ka ilma piirinaabrite allkirjadeta järv avalikust kasutusest välja arvata.
Rõuge vallavanem Mailis Koger nentis, et tegu on keerulise küsimusega. „Valikut on väga raske teha. Käisime kohalikega kohtumas, osa ütles, et las minna, teised on aga lapsepõlvest peale järves ujumas käinud,” märkis ta. „Et avalik veekogu üldse asub eramaal, see on juba olemuslikult viga. Me ei taha kogukonnaga vastuollu minna, aga eraomanikul on ka ju õigused. Jätaksime selle küsimuse keskkonnaministeeriumi otsustada.”
Ministeerium aga teatas, et saab veekogu avalikust kasutusest välja arvata vaid kohaliku omavalitsuse nõusolekul, mistõttu tuleb see otsus ikkagi vallal endal teha. „Meil oli kokkulepe omanikuga, et ta käib naabritega notaris ja seab servituudi, siis toimetame edasi,” ütles Mailis Koger. „Kui ta naabritega kokkulepet ei saavutanud, eks siis tuleb uuesti kohapeale minna ja kogukonnaga läbirääkimisi jätkata.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 19/12/2019 09:12:34

Lisa kommentaar