Võru Katariina kiriku esine on tavapäraselt puupüsti täis pargitud. Foto: Ülle Harju

Uus kunstipärane keskväljak on muutnud parkimise Võru kesklinnas keerulisemaks, ka kirikuplats on varasemast rohkem täis pargitud. Surnuautol on raske manööverdada ja juhtub, et isegi kirikuõpetaja ei leia parkimiskohta, matuselistest rääkimata.

Varem oli kiriku ees asfaltplats ja kaks rida parkimiskohti ning väljasõit kahest küljest. Ja hädapärast mahtus mitteametlikult kahe rea vahele seisma ka kolmas rida autosid. „Nüüd uuel platsil on väljasõit ühest küljest ja selle ühe väljasõidu võrra on platsil parkimiskohti rohkem kui varem,” seletab Võru linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim.
Kuid sellest hoolimata, et ametlikult ja teoorias on kohti rohkem, on matuselistel uuel platsil varasemast kitsam, nii et matuseauto peab manööverdama, sest enam ei sõida ühest otsast sisse ja teisest välja. Ka parkimiskohtadega on varasemast kitsam. Eriti keeruline on neil päevadel, kui endises maavalitsuse majas on mõni suurem õppepäev või kogunemine, on kirikuõpetaja Andres Mäevere tähele pannud. Sest maavalitsuse maja rahvas pargib ka kiriku ees.
Risto Aim ütleb, et maavalitsuse maja on riigi hoone ja riik võiks ise ka endale parkimiskohad ehitada. Ja veel pargib kirikuplatsis üksjagu „vahtralehti“ – need on gümnaasiuminoored.
„Koolil endal on väike parkla 10–12 autole, see on kooli töötajate jaoks, õpilaste autod sinna ei mahu. Varem parkisid õpilased ka kiriku taga Seminari tänava ääres, kümme kohta oli seal kindlasti, kui mitte rohkem,” räägib Võru gümnaasiumi haldusspetsialist Helen Korol.
Kes ja miks kaotas ära parkimise Seminari tänaval? Võru linnamajanduse osakonna juhataja Raiko Palm selgitab, et see oli keskväljaku arhitekti plaan muuta ka Seminari tänav platsi osaks ja tuua tänav platsiga samale tasapinnale, seetõttu on seal parkimine keelatud.

Autod on saatanast?
Keskväljaku arhitekt Villem Tomiste: „Minu lähtepunkt platsi kavandamisel oli see, et autostumine on kõige suurem keskkonna- ja terviserisk. Autostumine põhjustab maailmas 3,7 miljonit surma aastas. Probleem on see, et inimesed ei liigu piisavalt palju – käige jalgsi ja sõitke jalgrattaga!”
Privaatse sõiduki parkimine linna avalikus ruumis pole Tomiste hinnangul mitte inimõigus vaid privileegide nõudmine avaliku ruumi toimivuse arvelt.
Kui küsida, kuidas arhitekt kujutab ette, mil moel saavad inimesed 20-30 km kauguselt Võru väikelinna tööle, siis soovitab ta kasutada ühiskondlikku transporti. Kui mainida, et ühiskondlik transport ei ulatu kaugeltki kõikjale ja tõtt öelda on transpordiga lood kehvakesed, siis on soovitus: tekitage kohapeal töökohad, siis ei pea sõitma.
Selle kohta, et matuselised ei pääse kirikusse, ütleb Villem Tomiste, et
kiriku ees ei tohiks tema teada üldse autod parkida. „Võru keskväljaku projekt on kahel korral läbinud riikliku muinsuskaitse komisjoni, mis tegi ettekirjutuse, et kiriku esisel pole parkimine lubatud, kuna see risustab vaateid muinsuskaitselisele kirikule ja takistab hoonele juurdepääsu,” selgitas ta. „Parkida võib vaid ühes reas Jüri tänava äärsel osal. Keskväljakul on tänapäeval rohkem parkimiskohti kui enne renoveerimist. Platsile on lisatud sadakond kohta jalgrataste parkimiseks.”

Liiklusmärk ajaks asja ära
Muinsuskaitseameti vanalinnade nõunik Kaarel Truu selgitab: „2016. aastal Võru keskväljaku projekti menetledes on muinsuskaitseamet tõesti esitanud tingimuse kavandada parkimine kiriku ees Jüri tänava äärsel alal ühes reas.
Projektis on kogu väljak kavandatud õuealana, nn jagatud liiklusruumina, mis ei välista autode liikumist. Sellest lähtuvalt peaks olema igati loomulik, et vajaduse korral saab kiriku ette sõita matuseauto või pulmarong. Samuti on võimalikud ajutised parkimislahendused, mida korraldab kohalik omavalitsus.”
Muinsuskaitseameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Madle Lippus kinnitab, et muinsuskaitseamet parkimiskorraldusega ei tegele, see on omavalitsuse korraldada.
Võru linnavalitsus ei näe võimalust seal hetkel parkimist piirata. Kuid Raiko Palmi sõnutsi on mõeldav panna sinna liiklusmärk, mis reguleerib parkimist mõned meetrid kiriku trepi kõrval.
Võru Katariina koguduse õpetaja Andres Mäevere oleks sellega rahul: „Kiriku trepi ees ja trepist mõlemale poole mõned meetrid võiks olla kiriku parkimiskohad. See oleks kristlik ja õiglane.”
Seisukohta toetab asjaolu, et kirik andis oma hoone ümbruse maa linnale 50 aastaks tasuta rendile. „Tulime linnale vastu, muidu nad ei oleks saanud väljaku ehitamiseks Euroopa Liidu raha peale. Sest eurotingimus oli kogu platsi terviklahendus. Aga kui meie ei oleks maad andnud, siis oleks jäänud tegemata kogu Karma äri poolne ala – see on kirikumaa,” selgitab Andres Mäevere.
Risto Aim ei taha kirikuesist kitsikust siiski omaks võtta ja toob eeskujuks vene kiriku. „Kuidas vene kirik saab talitusi pidada, seal ei ole üldse mingit ruumi, kuid saavad ka hakkama,” ütles ta.
Eesti apostlik-õigeusu kiriku Tartu praostkonna piiskop ja veel hiljuti ka Võru Suurkannataja Jekaterina koguduse preester Stefan Fraiman ütleb, et argipäeviti oli kitsas: matuseauto sõitis kiriku õue ja matuselised said parkida tänava ääres. „Sa võid olla ateist, aga usklikud inimesed on ka maksumaksjad. Inimeste kombeid tuleb austada. Kõiki peab austama ja lugu pidama, ja see ei ole küll kellegi asi küsida, et mis te seal kirikus matate või käite,” ütleb preester Stefan Fraiman.

Põlvas, Tartus ja Tallinnas ruumi lahedalt
EELK Põlva Maarja koguduse abiõpetaja Jaak Pärnamägi kinnitab, et Põlva kiriku ees ruumipuudust ei ole. Traditsiooniliselt on nii kujunenud, et kui kirst kirikusse tuuakse, siis sõidab matuseauto treppi ja pärast ärasõitmisel kantakse kirst väravani. Matuseliste autod mahuvad lahedalt platsi serva ja lähedaste autod kollase joone taha kiriku ees.
„Kui musta huumorit teha selle loogika järgi, et käige jala, siis peaks Võrus kuus meest Meegomäelt surnukuurist kirstu kirikusse kandma,” ütleb Jaak Pärnamägi.
Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming räägib, et neil matustega mingit probleemi ei ole, sada autot mahub lahedalt. Ka Tallinna Kaarli kogudusel ei ole probleemi, neil on oma maa ja suur parkla.
Tallinna Jaani kirikul oma maad palju ei ole, kuid surnuauto saab alati kiriku ette sõita. Kirikutöötajate autod on kiriku õues ja lähedaste autode jaoks on ka mõned kohad. Suurem seltskond saab parkida kas Vabaduse väljaku all või Kaarli puiestee tasulises parklas, kohti on alati,” selgitab Tallinna Jaani koguduse sekretär Aili Paas.
Kui Tallinn on riigi esindusväljakul Vabaduse platsil suutnud säilitada sajandeid kestnud võimaluse matta oma surnuid kiriklikult, siis võiks ometi loota, et ka Võrus saadakse kiriku trepi ette mõned meetrid leinajatega arvestavat vaba maad. Ja seda vaatamata arhitekti soovile näha meid kõiki jalgrattasadulas.

Kommentaar

Muinsuskaitseameti vanalinnade nõunik Kaarel Truu:
2016. aastal Võru keskväljaku projekti menetledes on muinsuskaitseamet tõesti esitanud tingimuse kavandada parkimine kiriku ees Jüri tänava äärsel alal ühes reas. Tingimuse seadmise eesmärk oli kiriku parem vaadeldavus ning kiriku ja Estonia mälestusmärgi domineerimine uuel väljakul ning see märkus puudutas igapäevast parkimislahendust.
Projektis on kogu väljak on kavandatud õuealana, nn jagatud liiklusruumina, mis ei välista autode liikumist alal vajaduse tekkides, ning seda arvestas ka muinsuskaitseamet omapoolset tingimust seades. Sellest lähtuvalt peaks olema igati loomulik, et vajaduse korral saab kiriku ette sõita matuseauto või pulmarong. Samuti on võimalikud ajutised parkimislahendused, mida korraldab kohalik omavalitsus.

 

Autor: Tiiu Ritari
Viimati muudetud: 12/12/2019 09:09:41