Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Põllumehed nõudsid Toompeal võrdsust

Kagu-Eesti põllumajandustootjad (vasakult) Silver Rauk, Margus Rauk, Karin Sepp ja Helger Hirv teisipäeval Toompeal meelt avaldamas. Foto: erakogu

Teisipäeval toimus Toompeal Eesti põllumeeste meeleavaldus, mille üks eesmärke oli Eesti-poolsetele läbirääkijatele meelde tuletada, et väärime teiste Euroopa riikide põllumajandustootjatega võrdseid toetusi 2021.–2027. aasta eelarveperioodiks.

Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Karin Sepp ütles, et Kagu-Eestist oli teisipäevasel meeleavaldusel Toompeal 15 põllumajandustootjat. Tema sõnul tasus sinna igal juhul minna.
„Tuletasime endid toidutootjatena meelde, tegime riigikogu igale liikmele kingituse, mängutraktori, ja loodame, et nad toidutootjaid märkavad ja leiavad riigisisesest toetussummast ehk top-up’ist tulevaks aastaks veel puuduolevad viis miljonit eurot,” rääkis Sepp.
Ta lisas, et oluline oli ka kuulda, mida ütles põllumeestele vastne maaeluministri Arvo Aller. „Aller rõhutas koostööd põllumeestega,” märkis Sepp ja täpsustas, et toidutootjatel on värskesse maaeluministrisse päris suur usk.
Meeleavaldusel esinenud fraktsioonide esindajate jutust ei osanud Sepp kellegi mõtteid esile tõsta, kuna keegi neist ei öelnud midagi uut ja tähelepanu väärivat.
Silver Rauk, ettevõtja Otsa külast Võru vallast, lausus, et paraku on poliitikutel jutt endiselt hea, kuid tegusid ei ole. „Üle-eelmine maaeluminister Tarmo Tamm luges enda teeneks, et põllumehed said toetusena 20 miljonit, kuid tegelikult oli see laen, mille meist igaüks peab tagasi maksma,” meenutas ta.
Ka Raugile jättis uus maaeluminister asjaliku mehe mulje: „Ta andis selgelt mõista, et on põllumeeste poolel.”
Meeleavalduse üks eesmärke oli tuletada peaministrile meelde, et täna ja homme Euroopa Ülemkogul Brüsselis Euroopa Liidu aastate 2021–2027 eelarve kõnelustel peab Eesti toidutootmisega seonduv olema teema number üks.
„Enne kui me Euroopast hakkame ühtset toetusskeemi küsima, peab meie valitsus oma tootjaid toetama,” märkis Sepp. Ta täpsustas, et kui Euroopa näeb, et oma riik hindab põllumajandustootjaid, on kindlam ka Euroopast toetuste ühtlustamist küsida.
Sepp sõnas, et teisipäeval ei selgunud Euroopa toetuste ühtlustumises veel midagi, kuna läbirääkimised Brüsselis on alles algfaasis.
Eesti põllumehed saavad praegu Euroopa Liidu riikide põllumajandustootjatele makstavast keskmisest toetusest 54–60%.
Sepp naljatas, et kui Euroopa Liidu riikidest kaoksid põllumajandustoetused, jääksid Eesti tootjad ilmselt ainsana alles, kuna nad on visad ja järjepidevad.
„Meie põllumehed ei ehita toetusrahade eest kaardimängumaju, vaid investeerivad tootmisse,” toonitas Sepp. Ta tõdes, et tänu toetustele on hinnad normaalsed ja tarbijad suudavad toitu osta. Toetusteta kerkiks toidu hind märgatavalt ja see tähendaks, et kõik ei suuda toitu osta.
Kuid teisalt on riik pannud põllumeestele kohustusi ja nende tegevuse üle tehakse järelevalvet. „Kui varem tehti veeseaduse rikkumise eest 2000–3000eurone trahv, siis nüüd ulatub trahvisumma juriidilisele isikule 100 000 – 400 000 euroni,” tõi Sepp näite ja lisas, et sellise trahvisumma korral võib talunik tegevuse lõpetada.

Avo Kruusla: väärime teiste riikide põllumeestega võrdseid toetusi

Osaühingu Kaska-Luiga juhatuse esimees Avo Kruusla Kanepi vallast ütles, et Eesti põllumehed on Euroopa turul, kust nad ostavad põllutöömasinaid ja muud tootmiseks vajalikku Euroopa riikides kehtivate hindadega, kuid oma toodangu peavad müüma Eesti ehk odava hinnaga.
„Eurostati andmetel saavad Eesti piimatootjad Euroopa Liidus tagantpoolt kolmandat hinda, meist veel madalamat saavad Läti ja Leedu piimatootjad,” ütles Kruusla. Ta lisas, et meie lõunanaabrid on põllumeestele toetused juba välja maksnud, kuid Eesti veel mitte.
„Oluline on, et ka Euroopast tulevad põllumajandustoetused saaksid paika ja et meie läbirääkijad suudaksid Brüsselis seista selle eest, et Eesti põllumehed väärivad teiste Euroopa riikide põllumeestega võrdseid toetusi,” rõhutas Kruusla. Tema sõnul on selles osas peamine läbirääkija maaeluministeerium. Ta lisas, et läbirääkimistel on oluline, kuidas suudetakse meie põllumeeste vajadusi põhjendada.
Nagu Karin Sepp ja Silver Rauk, loodab Avo Kruuslagi värskele maaeluministrile: „Arvo Alleril on kogemusi tegevpõllumehena, ta on olnud nõustaja, kirjutanud projekte ja tundub, et võrreldes mitme eelneva maaeluministriga mees teab, mida räägib.”
Teisalt teevad Kruuslat ettevaatlikuks ministrite mängureeglid ehk teisisõnu, nad saavad lubada seda, mis on koalitsioonis kokku lepitud. „Minister võib ju öelda, et teeb kõik toetuste saamiseks, kuid hiljem vabandada ennast koalitsiooni või erakonna kokkuleppega välja,” sõnas ta.
Paraku on piisavalt neidki, kellele ei pruugi ministri üks või teine samm meeldida ja sellest tulenevalt hakkavad nad ministrit sõna otseses mõttes pommitama. „Viimasel ajal on opositsiooni ja ka mõnede meediaväljaannete inetu käitumine pannud vaid pead raputama,” märkis staažikas loomakasvataja.
Teisipäevasel meeleavaldusel sõna võtnud riigikogulastest häiris Kruuslat kõige rohkem reformierakondlasest ammuse maaeluministri Urmas Kruuse enesekiitus, et tema tõi Eesti põllumehed kriisist välja: „Kruuse, kes on siiani olnud kõige tagasihoidlikum maaeluminister, jättis arusaadavalt märkimata, et tema ajal vähenes lüpsilehmade arv Eestis 14 000 – 18 000 looma võrra.”
Kruusla lisas, et oluline on põllumehele ka see, kui ta enda kõrval saab loota perele, oma töötajatele, koostööpartneritele ja kogukonnale.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 12/12/2019 09:07:07

Lisa kommentaar