Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Karula rahvuspargi kohal ripub kirves

JOKK-raie Haanja looduspargis Kütiorus. Foto: Eestimaa looduse fond

Kuigi uuendusraiete lubamine on Haanja ja Otepää looduspargis kaasa toonud suuremahulise metsarüüstamise ja Karula rahvuspargis on esimene üleraie kohtulikult karistatud, kaalub keskkonnaamet ka Karulas uuendusraiete lubamist.

Keskkonnaamet on suunanud 13. detsembrini avalikule väljapanekule Karula rahvuspargi, loodusala ja linnuala uue kaitsekorralduskava. Kavasse on kirjutatud võimalus kaitse-eeskirja muutmisega lubada uuendusraieid rahvuspargi piiranguvööndis, mida Karula rahvuspargi eksisteerimisel aja jooksul (viimased 25 aastat) pole tehtud (v.a hall-lepikud).
Et selline muudatus kätkeb endas ohtu JOKK-röövraieteks, mida keskkonnaamet ei suuda ohjeldada, sellest kirjutas LõunaLeht kevadel („Kas Karula rahvuspark läheb ka sae alla?”, 23.05.2019): „Haanja looduspargis on lubatud kuni hektarised lageraielangid, üksteise otsa lükitud nagu pärlid kee otsa, iga langi vahel on kümmekond puud. Otepää looduspargis on kavalusega piiramatu raieõiguse saanud firma metsaomaniku tahte vastaselt raiunud metsasaartelt välja jämedamad puud ja jätnud kasvama võsa.”
Vahepeal on Haanja looduspargis hoogsalt metsa edasi rüüstatud, nagu näitavad Eestimaa looduse fondi fotod. Otepää looduspargis asuva Taga-Meleva metsakinnistu rappimine saab aga peatselt lõppakordi: metsaeraldistele on keskkonnaamet andnud raiumiseks 21 luba, neist 13 lageraieks.
Keskkonnainspektsiooni teatel on praeguseks umbes pool raietest tehtud ja seaduserikkumisi ei tuvastatud. „Saame metsaomaniku murest täiesti aru, aga ootused riigi, sh meie suhtes on paraku liiga suured. Probleemid tulenevad ikkagi ebaõnnestunud kasutusvalduse lepingust,” kommenteeris keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.
Kas Karula rahvusparki ootab sarnane saatus?

Looduskaitsjad: parem karta kui kahetseda
Eestimaa looduse fond tegi keskkonnaametile ettepaneku Karula rahvuspargi piiranguvööndis uuendusraieid mitte lubada. „Karula rahvuspark on üks viimaseid ulatuslikke kaitsealasid, kus metsi võib piiranguvööndis raiuda neid sisuliselt püsimetsana majandades,” kirjutas fondi esindaja Siim Kuresoo. „Pidevate metsamajandamise leevenduste tegemine kaitsealade piiranguvööndites ei ole looduskaitseliselt põhjendatud ning on vastuolus looduskaitseseaduses sätestatuga. Uuendusraiete massiline lubamine kaitsealadele on olnud kahetsusväärne trend, mille kurbi tagajärgi Lõuna-Eestis näeme praegu näiteks Haanja ja Otepää loodusparkides.”

Keskkonnaamet kohe veel raiepiiranguid ei leevenda
„Kaitsekorralduskava on planeerimisdokument, mis on kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldamise aluseks,” selgitas keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma. „Kavas tuuakse välja loodusobjekti ohustavad tegurid ning nende mõju, seatakse kaitse eesmärgid, määratakse eesmärkide saavutamiseks vajalike tööde tegemise ajakava ja maht. Kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga, kus on kirjas lubatud, keelatud ja vajalikud tegevused kaitsealal. Kui seda hakatakse muutma ja sealhulgas analüüsima, kas ja millised raieliigid jääksid tulevikus rahvuspargis lubatuks, siis kaasatakse sellesse protsessi kõik asjaosalised.”
Laidma kinnitas, et keskkonnaametil pole praegu plaanis muuta Karula rahvuspargis raiete sätteid leebemaks. „Kaitse-eeskirja uuendamine on vajalik hoopis seetõttu, et praegu on Karula rahvuspargi leebe kaitsekorraga piiranguvööndites 138 hektarit laane- ja salumetsi, mis on vaja tsoneerida rangema kaitsekorraga vööndisse ehk sihtkaitsevööndisse. Seega kaitsekord Karulas hoopis karmistuks,” väitis ta.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/12/2019 09:05:01

Lisa kommentaar