Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kagu-Eesti kriisi viis õpikohta

Viola Murd. Foto: erakogu

Kuu aega tagasi jõudis Eesti inimesteni karm tõdemus, et kriisid sünnivad ja kestavad siin samas Eestis. Seda, kuidas Kagu-Eestis kriisiga toime tuldi, on räägitud meedias nädalate kaupa ja palju. Selline rääkimine väga hea, sest lisaks kritiseerimisele ja kiitmisele, on sel ka väga praktiline väärtus. Tänu neile juttudele on Eesti inimesed järgmisteks kriisiolukordadeks kindlasti paremini valmis, sest parim kriisideks valmistumise „kampaania“ on päris kriis.
Kuid siin ei tohi peatuda. Igast kriisist on vaja õppida. 27. novembril kogunenud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon võttiski luubi alla just õpikohad, kus ja kuidas saaks paremini.
Õpikoht nr 1: inimesed peavad kriisideks valmistumisest rohkem teadma ja päriselt valmistuma
Enne kriisikommunikatsiooni peab käima riskikommunikatsioon. See tähendab, et meie inimestele tuleb palju rohkem jagada infot ja õpetust, kuidas erinevate kriisidega toime tulla ja kuidas nendeks valmistuda. On väga oluline, et sellesse teemasse suhtutaks tõsiselt kõikide hädaolukorra lahendamisega tegelevate asutuste ja ettevõtete poolt. Oluline on, et me jagaksime ausalt infot, mis seisus on eluliselt tähtsad teenused, kuidas need on üksteisest sõltuvad ja millised on riskid, mis meid ohustavad. Siis teavad nii ettevõtjad kui ka inimesed valmistuda.

Kriisiolukorras tuleb arvesse võtta, et abivajajaid on palju ja abistajad ise tegutsevad samuti keerulises olukorras, mistõttu võtab abi saabumine aega. Nii kaua tuleb inimestel iseseisvalt toime tulla. Veelgi parem, kui ollakse valmistunud ja osatakse aidata ka teisi. Me oleme seda tugevamad, mida enam on neid, kes tulevad olukorraga iseseisvalt toime.

Enda ettevalmistamiseks saab infot uurida veebilehelt kriis.ee leheküljelt või Naiskodukaitse äpist Ole valmis.

Õpikoht nr 2: kohalike omavalitsuste kriisidega toimetuleku võimekuse kasvatamine
Kõige paremini saab oma piirkonna inimesi aidata kohalik omavalitsus. Just omavalitsus tunneb oma elanikke ja teab, millised inimesed ja millised asutused vajavad abi esmajärjekorras. Omavalitsustel peaks olema läbi mõeldud kohad, mis on varustatud generaatoritega ja kust inimesed saavad sooja, süüa ja kasvõi akusid laadida. Lasteaiad ja koolid on olulised sellepärast, et oleks kuhugi lapsi saata, kus on tingimused, mis kriisiolukorras kodus puuduvad.

Omavalitsustel peaks olema läbi mõeldud, millised teenused ja millises ulatuses tuleb kindlasti käimas hoida. Näiteks Tartu linnal on kokku lepitud koostöö Tartu Keskkatlamajaga, et tagada linnaelanikele toasoe ka elektrikatkestuse korral vähemalt 12 tunni jooksul.

Täna on selline valmistumine kohustuslik vaid suurematele kohalikele omavalitsustele. Samas Kagu-Eesti kriis näitas, et kriisid ei jälgi kohalike omavalitsuste piire. Järgmise sammuna soovimegi laiendada seda nõuet kõikidele kohalikele omavalitsustele sõltumata sellest, kui suur või väike on tema elanike arv. Vajalik on, et omavalitsustel oleks koos oma piirkonna ettevõtetega plaanid, kuidas tagada kriisiolukorras oma elanikele vähemalt toasoojus ja vesi. Siseministeerium koostöös Päästeametiga nõustab ja koolitab kriisideks valmistumise osas kohalikke omavalitsusi. Seda tuleb jätkata ja vaja on minna veel sisulisemaks. Õppuste korraldamine aitab hoida „vormis“, miks mitte kaasata õppustesse enam ka kohalikku elanikkonda.

Õpikoht nr 3: side tagamine kriisiolukorras
Me oleme nüüd omal nahal kogenud – õigemini on seda kogenud Kagu-Eesti inimesed – , et meie digitaalses ja mobiilses ühiskonnas võib mobiililevi kaduda mitme mobiilifirma võrgust korraga. Kuigi mobiilioperaatorid tegid kõik, et side võimalikult kiiresti taastada, võttis see kohati siiski aega mitu päeva. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar ütles 5. novembril saates „Suud puhtaks“, et järgmisel aastal kehtestatakse telekomiettevõtetele toimepidevuse nõuded. See on oluline samm, et reaalselt kriisiolukordadeks valmistuda ehk tagada pikemaajaline autonoomne energiavajadus mobiilivõrgus.

Õpikoht nr 4: rohkem autonoomse elektritoitega tanklaid
Tanklas võib olla olemas tonnide viisi vedelkütust, kuid kätte seda ei saa, kui pole elektrit. Seetõttu on vajalik lisaks juba praegu olemasolevale statsionaarse generaatoriga kaheksa tankla kõrvale luua veel vähemalt 16. Aastaks 2022 on Eestis kokku 24 iseseisvalt hakkama saavat, autonoomse elektritoitega tanklat, mis katavad kogu Eestit ja igat maakonda.

Õpikoht nr 5: koostöö peab olema eelnevalt läbimõeldud ja -harjutatud
Kuigi hädaolukorra seaduses on ära jaotatud hädaolukorra juhid vastavalt oma vastutusvaldkondadele, on elutähtsa teenuse katkestuse puhul üldiselt tegemist sündmusega, mille lahendamiseks on vajalik korraga mitme juhtiva asutuse paralleelne tegutsemine. Sellise sündmuse kui terviku lahendamiseks, sh tervikliku olukorrapildi loomiseks, on vajalik aga keskne koordinatsioon. Selleks on mõistlik ära kasutada juba olemasolevaid kriisi juhtimise ja lahendamise platvorme, mis on loodud näiteks Päästeameti või Politsei- ja Piirivalveameti juurde, kuid samas ei saa võtta valdkondlikku vastutust üheltki asutuselt ära.

Ka Kagu-Eesti kriisi lahendamisel oli keskne koordinaator olemas – Päästeameti regionaalne staap tuli kokku ja töötas. Iga kohalik omavalitsus juhtis enda vastutusel olevat sündmust aga ise. Näiteks juhtis Võru linna kriisimeeskonda linnapea ning Päästeamet toetas neid ruumide ja vajalike ressurssidega. Ka Elektrilevi tegi head tööd, kuid kütuse ja side teemal riiklik partner puudus. Seega keskne koordinatsioon on küll vajalik, kuid lisaks peavad olemas olema ka partnerid, keda koordineerida ja kes tunnevad oma vastutusvaldkonna eripärasid.
See tähendab omakorda, et kõik osapooled peavad lisaks igapäevastele arendustegevustele ja äriprotsesside juhtimisele tegelema läbivalt ka kriisideks valmistumisega ning õpetama oma inimesi ümberlülituma tavatöölt kriisi lahendama.

Koordineerimine ei saa olla eraldi osa, sest kriiside korral ei ilmu kusagilt nurga tagant välja musklis superjõud, kes oskavad lahendada absoluutselt kõike. Selline mõtlemine kriisideks valmisolekut ei kasvata. Heaks näiteks on Terviseamet, kes on viimaste aastatega teinud läbi suure muutuse ja arendanud kriisireguleerimise võimekust. 2001. aasta metanoolikriisi ajal juhtisid sündmust jõuametid, täna on Terviseamet harjutanud ja koostanud plaanid, kuidas lahendada ulatusliku mürgituse puhul olukorda, võttes vastutuse ja kaasates teisi osapooli sh Politsei- ja Piirivalveametit ning Päästeametit. Selline omavaheline koostöö ja keskne koordinatsioon tuleb kokku leppida hädaolukorra lahendamise plaanides. Need plaanid peavad olemas olema igas vähemalt 10 000 elanikuga omavalitsuses ja kõikides elutähtsat teenust pakkuvates asutustes ja ettevõtetes.

Asutuste ja ettevõtete vahelise koostöö toimimiseks kriisiolukordades tuleb neid olukordi läbi mängida, harjutada. Me ei suuda kunagi päris täpselt kriise ette näha, kuid me saame harjutada, et olla kriisideks võimalikult hästi valmis. Kriisireguleerimisõppused on praktiline ja kasulik tööriist!

Kokkuvõtteks
Nüüd, mil Kagu-Eesti kriis on selja taga ja kus kriisi tagajärgede likvideerimine käimas, on parim aeg värsket kogemust arvesse võtta ja sellest õppida. Kui igaüks – riik, omavalitsused, ettevõtjad ja inimesed ise - teeb ära oma osa, siis oleme vastupidavamad ja toimetulevamad ka rasketes oludes. Eesti inimesed on targad. Nad mõistavad ja oskavad ise hakkama saada ja eriti hästi tuleb see neil välja siis, kui toimetulekuks on teadlikult valmistutud. Õpitud abitus on kriisiolukorras suurim vaenlane. Sina ise oled iseendale, oma perele ja lähedastele kriisiolukordades kõige parem abiandja. Mõtle läbi, et tuleksid toime vähemalt seitse päeva, et oodata ära kuni professionaalsed abistajad likvideerivad eluohtlikke olukordi, et siis ka sinuni jõuda.

 

Autor: Viola Murd, siseministeeriumi asekantsler
Viimati muudetud: 12/12/2019 08:45:03

Lisa kommentaar