Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kas masu tulemas? Staažikas tööstusettevõte koondas paarkümmend töötajat

Abrise vabrik ootab ostjat. Foto: Ülle Harju

Mullu 25 tegutsemisaastat tähistanud Võru jalatsivabrik Abris on pidanud tänavu juba paarkümmend inimest koondama ja aasta lõpus jääb veel paar inimest tööta. Töötajaskonda raputab ka teine tuntud ettevõte – Wermo. Kas need on esimesed märgid tulevasest masust?

„Kevadel vähenes allhange tohutult ja järsku,” tunnistas ASi Abris juht Väino Palo (74) ettevõtte raskusi. „Tegime allhanget OÜ-le Moon, 700–800 paari sünteetilisest materjalist talvejalatseid päevas oli kindlustatud aastaid. Soomest tulid siia materjal, meie tegime juurdelõikuse ja vaheoperatsioonid ning õmblesime ära, kuni talla allapanekuni. Polüuretaantallad valati alla Soomes. Meie tootmisest kaks kolmandikku oligi allhange, ja mitukümmend aastat niimoodi.”
Aprillis teatas aga Soome koostööpartner vaevalt nädala ette, et tellimus väheneb oluliselt. „Jäi tuhat paari nädalas odavat mudelit, teeme neli päeva tööd ainult,” selgitas Väino Palo. Miks soomlased ootamatult tellimust vähendasid, Palo öelda ei osanud. „Lepingutes on kirjas, et kui tellimus üle 25% väheneb, peab kuus kuud ette teatama, aga et ainult kuus päeva ...”
Abris pidi ühe raksuga vähendama koosseisu 22 inimese ehk üle 30 protsendi võrra. Vahepeal kasvas töötajate arv mõne inimese võrra, kuid aasta lõpuga saavad veel paar töötajat ametist priiks.
Ettevõtte käive oli maksu- ja tolliameti andmeil 2019. aasta kolmandas kvartalis natuke üle 125 000 euro, mullu kolmandas kvartalis oli käive üle 254 000 euro ehk enam kui poole suurem.

Jalatsite kvaliteeti hindavad ainult riigiasutused

„Turule tuleb sisse hästi odav jalats, mis on toodetud hästi odava tööjõulukuluga maades,” nimetas Väino Palo konkurentsis püsimise raskuse põhjusi. „Omad jalatsid nii hästi müügiks ei lähe, kuigi on naturaalnahast ja vastupidavad.”
Riigihangetes suudab Abris paremini konkureerida. „Oleme riigihankele mõeldes oma tootearendust teinud,” kinnitas Väino Palo. Kaubaks lähevad peamiselt töö- ja kaitsejalatsid. Tellijad on vanglad, sõjavägi, politsei, piirivalve, haiglad ... Lisaks läheb ettevõtte toodang müügiks Soome, Rootsi, Norra ja Baltimaadesse.
Koondamisotsused tegi ettevõte raske südamega. „Meil on 20–30aastase staažiga inimesi, mõned juba nõukogude ajast,” rääkis Väino Palo. Seoses töömahu vähenemisega tööjõupuudus tema sõnul praegu probleemiks pole. „Aga ega jalatsitootmise spetsialiste valmistata ette terves Baltimaades,” nentis ta.
Mis saab tuleval aastal? „Hing on ikka sees, aga probleeme on,” hindas Palo. „Palgad ja hinnad tõusevad, G4S jälle tõstab hinda.”
Palo ei eitanud kuuldusi, et ta otsib Abrise jalatsivabrikule ostjat. „Ise tahaks küll kõrvale astuda juba tükk aega, aga tahaks, et vabrik ellu jääks,” selgitas Palo. Ostjat pole ta senini leidnud ja oma lastest pole samuti mantlipärijat. „Praeguse seisuga vean ettevõtet ise edasi,” kinnitas Palo.
Abrise ostmiseks näitas üles huvi Võru ettevõtja Jüri Kaver (45), kes ka kohapeal hoonete ja tootmisega tutvumas käis. „Ei saanud kaubale,” nentis Kaver. Tema hinnangul võiks aga tehas mõnele teisele ettevõtjale huvi pakkuda küll. Jalatsitootmise kohta märkis Kaver, et kui õnnestub leida oma nišš, nagu näiteks Oma King leidis (ekspordib Norrasse hülgenahkseid saapaid, lõi Öko-Toku kollektsiooni, teeb pastlaid jne), oleks ka jalatsitootmise jätkamisel perspektiivi.

Ka teised tööstusettevõtted pingutavad konkurentsis püsimiseks
Lisaks Abrisele tiirleb koondamisjutt ka mööbliettevõtte AS Wermo ümber.
Pärast kaheaastast eemalolekut poolteist kuud taas Wermot juhtiv Raul Vene (40) ütles, et ettevõttes on tõesti tulemas kaadrimuudatused, sest tal on meeskonna kohta oma kindel nägemus ja soov. Uuendused meeskonnas on seotud tootmise tõhustamise ja tootearendusele rõhumisega.
„Lähiajal hakkame jõuliselt kaasama oma valdkonna spetsialiste,” selgitas Vene. Milliseid täpselt, ei soovinud ta veel öelda, kuna läbirääkimised on pooleli. „Jah, koosseisu vähendame ka – kõikidele pole uued plaanid ja muudatused vastuvõetavad,” tunnistas ta. „Kõik, kes tahavad tööd teha, ei pea uut väljakutset mujalt otsima.”
Vene kinnitas, et ettevõte ei tee vangerdusi majanduslikust olukorrast lähtuvalt. „Küll oleme saanud signaale partneritelt, kelle tellimismahud on vähenenud,” möönis ta.
Kas põhjus on odavmööbli pealepressimine? „Et IKEA tegi oma poe Riiga ja kaubaväljastuspunkti Tallinna, see loomulikult mõjub,” tunnistas Wermo tegevjuht. „Ma ei näe arvudest, et meie mööbli müük oleks isegi Eestis eriti langenud. Wermo põhitoodang on suunatud ekspordile ja Kesk-Euroopas, kuhu meie mööbel valdavalt läheb, on need poed juba ammu olemas.”
Vene ütles, et Wermo mööbel ei konkureeri hinnaga. Ettevõtte trump on stabiilne kvaliteet ja väga hea klienditeenindus.
Wermol on olnud raskeid aegu varemgi, viimase masu ajal sattus ettevõte koguni pankrotiohtu. Äripäev analüüsis 2015. aastal, kuidas AS Wermo tänu saneerimisele kolme aastaga raskest olukorrast edukalt välja tuli, muutes kliendibaasi ja tooteportfelli. Vastavalt saneerimiskavale tasus ettevõte 33 kuu jooksul võlausaldajatele graafiku alusel võlad ja hakkas taas kasumit tootma. Ka toona tüüris ettevõte edulainele Raul Vene juhtimisel.

Töötukassa: masu veel ei paista
Töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel ja Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge kinnitasid nagu ühest suust, et majandussurutist Kagu-Eestis (veel) ei paista ja peale Abrise suuremaid koondamisi praegu teada pole.
„Arvude järgi paistab jah Kagu-Eestis töötus suurem olevat, aga tegelikkuses räägivad ettevõtjad, et tööpakkumiste peale isegi ei kandideerita,” nentis Mandel. „Tööjõupuuduse puhul ei saa rääkida isegi valdkondadest. Pole inimesi, kes huvituksid üldse töökohast.”
Kerge lisas, et viimasel ajal on ettevõtted hakanud töötajate leidmiseks pakkuma mitmesuguseid boonuseid: sõidukulude hüvitamisest tasuta lõunasöögini välja. Eriti pingutavad need ettevõtted, kelle suhtes on kogukonnas eelarvamused. „Näiteks Maximas ja Cristella vabrikus on palgad võrreldes teiste ettevõtetega juba täiesti arvestatavad, töötasu väiksust küll ette heita ei saa,” kinnitas Kerge.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 05/12/2019 09:09:46

Lisa kommentaar