Küsitlus

Kas oled ümbrikupalka saanud?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Jüri Varik.

Pikemat aega on Põlvas kütnud kirgi uue vallamaja ehitamise kava, mis on mitmel korral ka meedias leidnud kajastamist. Juba 30 aastat tagasi esitasin tollasele Põlva alevivalitsusele ja rajoonijuhtidele oma nägemuse Põlva tulevikust. Oli ju Põlva eriti nõukaaja lõpus, aga ka Eesti taasiseseisvumise esimestel aastatel kiiresti arenev ja ühtlasi noorenev linn. Kui 1980. aastal elas Põlvas 5000 elanikku, siis 1995. aastal juba 7176 elanikku.
Elanikkonna kiirele kasvule aitas kindlasti kaasa nõukaaegsete suurte valdkonnaalaste kogemuste, teadmiste ja oma kodukandist tõeliselt hoolivate juhtide panus Põlva kui tollase rajoonikeskuse ja hilisema maakonnakeskuse arengule. Oma tootmisvõimsusi pidevalt suurendanud ja ajakohastanud ettevõtetele (Põlva Piim, KEK, MEK, EPT, teenindus- ja kommunaalettevõtted, kaubamaja, pangad, teedevalitsus jne) oli vaja noort tööjõudu.
Noorte Põlvasse elama asumise motiveerimiseks avati Põlvas 1981. aastal Põlva põhikool (millest 1995. aastal sai keskkool), 1982. aastal avati suur, moodne ja tulevikule mõeldud Põlva haigla. Ilmavalgust nägi uus lasteaed, 1991. aastal valmis uhke kultuurimaja, 1987. aastal ülivõimas majanditevaheline sealiha tootmise kompleks ja Põlva biotehnoloogia rakenduskeskus.
Kindlasti motiveeris noorte Põlvasse elama asumist 1989. aastal tegevusloa saanud Nõukogude Liidus esimese eraõiguslik aktsiaseltsi A.O.IMBI ja selle tütarfirmade SEFA, Markes PRP, LEA pank, Addinol ja mitmete teiste tulevikule suunatud ettevõtete rajamine.
Oli igati loogiline, et kiiresti kasvav rajoonikeskus vajas esinduslikku halduskeskust. Põlva biotehnoloogia rakenduskeskuse kommertsdirektori ja selle baasil asutatud aktsiaseltsi A.O.IMBI arendusprojektide direktorina ning matkajuhina olin külastanud mitmeid Põlvast elanike arvu poolest väiksemaid omavalitsusi Soomes, Saksa LVs, Saksa Demokraatlikus Vabariigis ja Rootsis ning nende eriti muljetavaldava arhitektuuriga haldushooned ehk raekodasid.
Selle info põhjal esitasingi 1989. Aasta lõpus põhjalikult koostatud ja põhjendatud visiooni Põlvasse eelkõige ajakohase keskväljaku rajamiseks, kus kesksel kohal asuks moodne raekoda, ümber väljaku paikneksid ka oluliste allasutuste, panga ja firmade esindushooned ning teenindus- ja toitlustusettevõtted
Ka nägin selles visioonis ette paisjärve ja jõe puhastamist ning jõekallaste tugevdamist kuni Rosma sillani, saare rajamist puhastatud järve keskele, sinna ka suure Põlva maskoti paigaldamist, kõlakoja rajamist ja silla ehitamist saarele ning ümber järve heakorrastatud ja valgustatud, ilusate puhkenurkadega kergliiklustee rajamist.
Ka praegu olen seda meelt, et üha väheneva elanikkonnaga Põlva vald ja Põlva linn (ainuüksi Põlva linnas on elanike arv kahanenud 5324 elanikuni) vajab esinduslikku haldushoonet, kus oleks ruumi kõigile ametnikele ja kus oleks ka esindusruum pidulikumate tähtpäevade tähistamiseks, nagu uute ilmakodanike sünnid, parimate õppijate tunnustusüritused jne.
Küsimus ei ole üksnes selles, kui palju valla inimesi käib vallamajas, vaid ka selles, et Põlvat külastavad välisriikide delegatsioonid, kultuuritegelased, teadlased jne. Minul kui valla kodanikul oleks piinlik neid vastu võtta ei tea kus.
Olles ligi 40 aastat tegelenud uute hoone projekteerimise ja ehitamise juhtimisega, aga ka olemasolevate avalikuks kasutamiseks mõeldud hoonete (koolimajad, muusikakool, lasteaiad, spordihooned jne) rekonstrueerimisega, olen üpris sageli kogenud, et uue hoone ehitamine on odavam kui vanade ruumide renoveerimine nüüdisaja nõuetele vastavaks. Seega võin öelda, et Põlva asevallavanema pakutud olemasolevate hoonete renoveerimise ruutmeetri hind 1000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 1260 eurot on üpris tagasihoidlikud.
Me ei saa kõiges lähtuda rahast. Raha tuleb ja läheb. Põlva tulevikule mõeldes ning kunagise noorte linna taastamise nimel pean läbimõtlematuks ja äärmiselt lühinägelikuks 38 aasta vanuse koolimaja, koos sellega ka veel ühe spordisaali ja saali lammutamist selleks, et rajada selle asemele vähemalt kaks miljonit eurot maksev hooldekeskus. Hooldekeskuse võiks rajada näiteks endisele linavabriku territooriumile, Maksimarketi taha võsastunud alale.
Aga selle suure ja väga paljude võimalustega koolimaja saaks renoveerida rahvusvaheliseks mitmeotstarbeliseks hobikooliks, kus saaksid tänapäevased harjutamis- ja treenimisvõimalused tantsurühmad ja sportlased, tegutseda muusikakool, kunstikool, hobiteatrid ning oleks ka ruumid täienduskoolituste korraldamiseks, näiteks kokkadele, uute tehnoloogiate alal jne.
Uue vallamaja ehitust on vaja ametnike töötingimuste parandamiseks. On ju ametnike palgad (välja arvatud vallavanema, abivallavanemate ja ehk ka osakonnajuhatajate omad) siiski väikesed ja kui töötingimused on ka tagasihoidlikud, siis on enam kui kindel, et hästi kvalifitseeritud ja suurte kogemustega ametnike ning eriti arendustegevuse ja ehitamisega tegelevate spetsialistide leidmine muutub üha raskemaks.
Uue vallamaja ehitamine on vajalik eelkõige ikka valla elanike jaoks. Paljudel vallakeskusest kaugemale jäävatel elanikel pole sageli võimalust transpordi puudumise või rahaliste võimaluste tõttu käia praeguses olukorras ühe päevaga mitme valdkonna ametnike juures, lisaks ka arsti juures ja apteegis või kuskil veel. Kui kõik ametid asuvad ühes majas, on juhtimine lihtsam, ametnike omavaheline suhtlemine, vallavalitsuse istungite korraldamine ja kogu asjaajamine lihtsam.
Ka ei saa tõsiselt võtta ühe vallavolikogu opositsioonis oleva liikme initsiatiivil tehtud küsitlust, kus vallamaja mitteehitamise poolt andis sõna ainult 3,13% vallaelanikest.

 

Autor: Jüri Varik
Viimati muudetud: 28/11/2019 09:00:39

Lisa kommentaar