Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kümme ettevõtjat tõstavad Kütioru mäesuusakeskuse tuhast

Imre Viilukas veab eest Kütioru mäesuusakeskuse ülesehitamist. Foto: Ülle Harju

Võrust kümne kilomeetri kaugusel asuv Kütioru mäesuusakeskus on viimased aastad tühjana seisnud, nüüd panid kümme Võrumaa ettevõtjat raha kokku, et see üles ehitada vingeks mäesuusakeskuseks.

„Miski peab sind käima tõmbama, kui sellise hullu asja ette võtad, ma ise ja lapsed oleme mäesuusa- ja lumelauahuvilised,” seletas ettevõtmise eestvedaja, Võrus asuva Georgi hotelli ja restorani peremees Imre Viilukas (43). „Eesmärk on muuta Võrumaa noorte elu huvitavamaks, liikuvamaks ja emotsionaalsemaks, teha treeninguid ja korraldada mäesuusavõistlusi.”
Viilukas ütles, et temaga võeti ühendust siis, kui aastaid tühjalt seisnud keskuse pani lõpuks müüki võlausaldaja. Levis kuuldus, et keskuse võib ära osta inimene, kes kasutaks seda mingil muul otstarbel.
„Küsimus kohalikele oli, kas me soovime veel kunagi seal suusatada või mitte,” nentis Viilukas. Ta rääkis mitmete suusameeste ja ettevõtjatega ning selgus, et leidub inimesi, kes tahaksid ettevõtmisele õla alla panna. Hoolimata sellest, et pärast visiooni ja tegevusplaani koostamist oli selge, et mäesuusakeskus ei saa olla rahateenimisprojekt.
„Leidsime lausa kümme inimest, kes olid nõus selles missioonis osalema,” märkis Viilukas. Nii saidki eelmise omaniku loodud Kütioru Puhkekeskuse OÜ omanikeks lisaks hotellipidajale Viilukasele veel toitlustaja, elektrik, insener, teedeehitaja, projektikirjutaja, sportlane, põllumees ja veel mõned investorid. Paljudel osanikel on ka suusahuvilised lapsed.
„Eesmärk oli leida erinevate valdkondade esindajaid, et oleks tulevikus lihtsam ja odavam majandada,” selgitas Viilukas osanike kirevuse tagamaid. „Kui sul on omast käest võtta elektrik ja teedeehitaja, ei pea neid teenuseid kalli raha eest sisse ostma. Tuleb mitu korda odavam! Sellist projekti pole muidu võimalik ära majandada. Võtsime osanikuks ka eelmise omaniku, sest austust peab ka üles näitama. Tänu temale on siin Võrumaal mäesuusavõimalus. Endel Talv teab sellest kohast kõike – kelle käest siis veel nõu küsida, kui mitte tema käest!”

Kulunud kesta alt koorusid välja kirkad võimalused
„Ütlesin alguses, et keegi ei taha sellist hullust, aga kui hakkasin süvenema, nägin, et Kütioru mäesuusakeskuses on hästi palju potentsiaali,” rääkis Viilukas. „See on Eesti „kõige-kõige” suusamägi. Kui Eesti kõige külastatavamal Kuutsemäel on kõrguste vahe 55 meetrit, siis Kütiorus koguni 71! See on kõige kõrgem ja parem looduslik mägi.”
Lisaks on suureks plussiks, et keskusse on Võrust vaid kümme kilomeetrit. „13 minutit autoga sõita – see on linnaluksus!” kiitis Viilukas. „Siis hakkasime ka seda mõtlema, et see võiks olla kogu maakonna projekt, ka kohalikud omavalitsused võiksid seda toetada.”
Nii käiski ta projekti tutvustamas nii Võru valla- kui linnavalitsuses ja uuris, kas omavalitsustel oleks huvi saata koolide õpilased talvel päevaks-paariks suusamäele. „See kõnetas kõiki, suusateema meeldib kõigile hirmsasti – kes ei tahaks, et lapsed rohkem liiguksid!” ütles Viilukas.
Kas omavalitsustega on ka vastavad lepingud sõlmitud? „Ei, oluline on huvi ja toetus,” ütles Viilukas. „Tegelikult peaks initsiatiiv tulema hoopis mujalt ja tulebki – paljud treenerid on käinud juba rääkimas, et tahaksid tulla trenne tegema. Lastele on mäesuusatamine põnev, pakub emotsiooni ja pole ka nii raske, nagu paljud teised spordialad.”

Pearõhk on algajatel, aga närvikõdi jagub ka ekstreemsportlastele
Kaks kolmandikku klientidest on lapsed, noored ja algajad, profid lähevad ikka Alpidesse,” seletas Viilukas. „Seetõttu on plaan lastenõlvale panna linditõstuk. Nad ei julge ankrutega sõita, kukuvad. Uued tõstukid on aga hirmkallid – 1000 eurot meeter. 100 meetrit – 100 000 eurot. Seetõttu mõtleme taaskasutuse peale.”
Väiksemate laste jaoks on plaan rajada eriti pikk ja lauge laskumine, mis saab alguse läänenõlva kõrgeimast punktist ja lookleb läbi keskusehoone eest. Teele jäänud vana suusakuur on ettevõtjatel juba lammutatud.
„Teine nõlv on põhinõlv, kolmas krossirada ja neljas läheb tõstukist paremale metsa sisse. Seda viimast on vähe kasutatud, aga tegelikult on see väga kihvt nõlv. Nii et üks mägi, üks tõstuk ja neli nõlva!” kirjeldas Viilukas.
Teisel orupervel ehk idanõlval on samuti tõstuk keskel. „Vasak nõlv on nii järsk, et sealt traktor ka üles ei sõida. Sealt sõidetakse alla ainult siis, kui on hästi võimas looduslik lumi. Mõned julgemad ässad saavad ekstreemi proovida,“ rääkis Viilukas.
„Paremal on samuti karm nõlv. Üks Tartu treener ütles, et see vastasnõlv on nii vinge, sinna tahaks kohe tulla treenima,“ kõneles ta. „Idanõlval on ka üks natuke rahulikum laskumine, mida ei ole külastajad saanud proovida, sest mägi jõuti enne sulgeda kui seda proovida sai. Kui õnnestub, saame sel hooajal juba seda kasutada. Nii et kokku on siin mäesuusakeskuses kaks tõstukit ja seitse laskumist.”

Lumepuudus ei tohiks probleemiks saada
Mõnel aastal pole peaaegu üldse lund, kas siis lendab äriplaan uppi? Imre Viilukas seda ei pelga. „Kliima soojenemine on jah, ehk on lund veel kümneks aastaks,” nentis ta. „Aga kui tuleb neljaks päevaks viis kraadi külma, toodavad kahurid 50 sentimeetrit lund ära ja olgu edaspidi kasvõi viis kraadi sooja, kunstlumi kestab kevadeni.”
Samuti plaanivad Kütioru puhkekeskuse uued omanikud selle ka suviseks külalistemagnetiks kujundada. „Keskusse tuleks tulevikus ka suviseid tegevusi mõelda,” selgitas Viilukas. „Ürgorg, RMK matkarajad – kõik need on juba olemas ehk on boonused! Tulevikuideedena on veel välja käidud ürgoru seikluspark, Eesti kõrgeim Tarzani rada üle oru, suvetuubirada jne. Sel aastal olid Kütiorus Downhilli Eesti meistrivõistlused meeste eliitklassis. Rattavõistlusi võiks jätkata. Pulmi saab korraldada, toitlustust pakkuda, autokaravanid saaksid parklas peatuda ...”
Viiluka sõnul on sihiks võetud keskus valmis ehitada kolme kuni viie aastaga. Keskuse renoveerimine juba otsast käib. „Esimesel aastal on plaanis investeerida umbes 40 000 eurot, aga kui palju keskuse valmimiseks kulub, on praegu võimatu öelda,” märkis ta. Koos kinnistute ostuga on investeering mäesuusakeskusse esimesel aastal kokku 350 000 eurot.
Plaanis on ka ettevõtlustoetuste taotlemiseks projekte kirjutada, aga seda pole veel jõutud teha. „Oleme isegi väga kaugele jõudnud,” nentis Viilukas. „Paar kuud üldse oleme asja ajanud. Et oleme meeskonna kokku saanud, see on juba imede ime.”
Tema sõnul on esimesed investeeringud tõstukite ja turvalisusega seotud, et tagada klientide ohutus ja turvalisus. Plaanis on elektrisüsteemi uuendada, mäevalgustust parandada. „Aga mis sellest „hukkunud alpinisti hotellist“ (pildil) saab, seda küll ei tea, kel on vaba raha üle, võib punti tulla ja korda teha,” viipas ta kohe sissesõidutee kõrval konutavale masu ajal poolelijäänud ehitisele. „Et see nüüd lõpuni ehitada, oleks miljonit vaja, pole pointi,” selgitas Viilukas.
Hetkel on voodikohtasid peamajas ja saunamajades kokku 30. „Rohkemale rahvale saame aga soovitada 13 minuti autosõidu kaugusel asuvaid Võru hotelle,” ütles Imre Viilukas ja avaldas lootust, et saab peatselt keskuse avamisest teada anda.
 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/11/2019 09:22:21

Lisa kommentaar