Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

1,3-miljonilise vallamaja ehitus kütab taas kirgi

Kui volikogu otsustab uue vallamaja kasuks, ehitatakse see sellele muruplatsile. Foto: Ülle Harju

Põlva valla eelarvestrateegia muutmise projekti avaliku väljapaneku käigus saavad vallakodanikud teha ettepanekuid, mille peale peaks vald raha kulutama ja mille peale mitte. Enim kära on 1,3 miljoni euro eest uue vallamaja ehitamise plaani ümber.

„Kas ehitada uus vallamaja või rekonstrueerida vallavalitsuse vanad ruumid, maksma läheb see ligikaudu sama palju, heal juhul saab renoveerimise puhul mõnisada tuhat eurot kokku hoida,” rääkis Põlva abivallavanem Martti Rõigas, kes esitab tänasel volikogu istungil vallavalitsuse paiknemise võimaluste analüüsi. Selle koostas vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakond.
Analüüsis on välja toodud, et praegusi keskmisi ehitushindu arvestades tuleb uue hoone puhul ruutmeetri hinnaks 1260 euro ringis, vanade ruumide nõuetekohase rekonstrueerimise ruutmeetrihind on aga ka üle 1000 euro. Arvutuste aluseks on Põlva ja Otepää tervisekeskuse ning Vastse-Kuuste lasteaia ehitushinnad. „Harjumaal asuva Saue vallamaja ehitushind oli 1600 eurot ruutmeeter, aga see hoone on ikka väga uhke ka,” hindas Rõigas. Nii uute hoonete ehitushinnad kui vanade rekonstrueerimishinnad on võrdluseks võetud riigihangete registrist.
Kui vallavolikogu otsustab ehitada uue vallamaja, on abivallavanema hinnangul selleks parim koht uue keskväljaku ääres asuv EELK Põlva Maarja kogudusele kuuluv maa, mida kogudus on nõus vallale 70 aastaks rendile andma.
Vallavolikogu opositsionäär Igor Taro on esitanud aga tänasele volikogu istungile eelnõu vallamaja ehitusest loobumiseks, tuues põhjenduseks enda korraldatud rahvaküsitluse, mille tulemusel on üle 90% vallaelanikest vallamaja ehitamise vastu.
„See rahvaküsitlus, mis tehti, oli jabur. Lõi populistliku illusiooni, et kui vallamaja ei ehita, jääks see 1,3 miljonit eurot justkui üle ja selle saaks kulutada teiste asjade peale,” kritiseeris Rõigas. „Aga võimalust, et me ei tee midagi, pole. Sel juhul tuleb renoveerida vanad hooned, mille puhul on mitu varianti. Muusikakoolist kavatseme igal juhul välja kolida, sest neid ruume on koolil endal tarvis. Vallavalitsuse ruumid tuleb igal juhul ajakohastada, me ei saa näiteks öelda, et puuetega inimesed pole meile oodatud.”
Lisaks vallamajale on eelarvestrateegias suurematest investeeringutest kirjas sotsiaal- ja hooldekeskuse rajamine Põlva keskkooli territooriumile (2 miljonit eurot, valla omaosalus 500 000 eurot), Ahja mõisahäärberi taastamine kooliks (1,3 miljonit eurot, valla omaosalus 383 948 eurot), tänavavalgustuse ümberehitamine (1,2 miljonit eurot, valla omaosalus 328 869 eurot) ja Põlva ajaloolise vallamaja ümberehitamine muuseumiks (1,2 miljonit eurot, valla omaosalus 240 000 eurot).
Martti Rõigas seletas, et osa nimetatud investeeringutest tehakse vaid siis, kui õnnestub selleks toetusraha saada. „Ahja mõis on riikliku toetuse pingereas nii-öelda joonealune projekt, mille rahastamine on võimalik siis, kui terve Eesti peale raha üle jääb ja tuleb lisavoor,” ütles ta. Ka muuseumi rajamine pole senini toetust saanud, kuid vallavalitsus jätkab selle taotlemist.
Suur rõhk on Põlva valla eelarvestrateegias kergliiklusteede ehitusel. Sel sügisel on vald saanud kogukondadelt mitmeid sooviavaldusi kergliiklusteede rajamiseks, näiteks Karilatsi ja Taevaskoja piirkonda.
„Panime eelarvestrateegiasse kirja üldiselt, et plaanis on rajada 1,3 miljoni euro eest kergliiklusteid keskuse ühendamiseks tagamaaga, siis saab kõiki laekunud ettepanekuid käsitleda,” ütles Rõigas. „Puhtalt oma raha eest me kergliiklusteid ei tee, ikka kas koostöös maanteeametiga või fondide abiga.”
Abivallavanem kutsus kõiki vallakodanikke üles valla kodulehel eelarvestrateegiaga tutvuma ja oma ettepanekuid esitama 24. novembrini, projekti avalik arutelu toimub 28. novembril kell 17.30 Põlva vallavalitsuses Keldrikaela tee 2, Mammaste küla.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/11/2019 09:17:06

Lisa kommentaar