Põlva sünnitusosakonna sulgemine määrati juba kahe aasta eest

Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemisotsus sai kirja juba kaks aastat tagasi, avalikkus seda aga ei teadnud. Foto: Ülle Harju

Põlva haigla esindajad hakkavad vallavolikogule sünnitusosakonna sulgemisotsust ja tulevikuplaane selgitama. Selgus aga, et vallal endal on otsuses teadaolnust suurem osa: avalikkuses osakonna säilimist toetanud vallaesindajad leppisid sulgemisega juba kaks aastat tagasi.

Et Põlva haigla sünnitusosakond säilib vaid 2019. aastani, on kirjas Põlva haigla aktsionäride lepingus, millega sai Tartu ülikooli kliinikum ASis Põlva Haigla 51% osaluse. Nimelt seisab 01.12.2017 allkirjastatud lepingus erikokkulepete all: „Aktsiaselts tegutseb haiglana, mis pakub vähemalt järgmisi tervishoiuteenuseid: erakorraline meditsiin, anestesioloogia, üldkirurgia, sisehaiguste ravi, intensiivravi, õendusabi, laborimeditsiin, radioloogia, günekoloogia ja sünnitusabi (kuni aastani 2019), dermatoveneroloogia, nina-kurgu-kõrvahaigused, oftalmoloogia, psühhiaatria ja taastusravi, sh füsioteraapia, kooliõeteenus ja ennetustegevuse projektid.”
Põlva vallavalitsuse poolt on lepingule kirjutanud alla vallavanem Georg Pelisaar. Miks kirjutas vallavanem alla lepingule, milles on ilma kogukonna ja avalikkusega arutamata kirja pandud sünnitusosakonna sulgemise tähtaeg?
„Aktsionäride leping on tehtud haigla arengukava baasil, mis ongi aastani 2019,” selgitas Georg Pelisaar. „Kliinikumi poolt oli osakonna sulgemise nõue, aga samas ei saa ka kliinikumile midagi ette heita. Haiglate võrgustumise eesmärk oli ju ette määratud Eesti haiglate arengukavas, mille koostasid rootslased juba ligi kakskümmend aastat tagasi. Sellest kavast pole taganenud ükski sotsiaalminister ega haigekassa juht, „patused” on aga omavalitsused ja kliinikum, kes peavad seda kava ellu viima.”
Kogukond on aga nördinud, et Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemisotsus oli sisuliselt tehtud juba kaks aastat tagasi, senini aeti aga inimestele lihtsalt puru silma ja jäeti illusioon, et riigilt lisaraha küsides on võimalik sünnitusosakonda edasi pidada.
Kui Põlva haigla Tartu ülikooli kliinikumiga võrgustumist arutas, polnud avalikkuses sünnitusosakonna sulgemisotsusest juttu. 12.11.2016 kirjutas ajaleht Koit artiklis „Võrgustumine annab Põlva haigla edasikestmisele kindlustunde”: „Sünnitusabi osutamine on Einasto (toonane Tartu Ülikooli kliinikumi (TÜK) juhatuse ning AS-i Põlva Haigla nõukogu liige Mart Einasto – ÜH) sõnul keeruline teema, sest sünnitajate arv väheneb ning üha lähemale tuleb kriitiline piir (200 sündi aastas), mil seda pole mõistlik Põlvas osutada.”
Hoolimata ennustustest sünnituste arv aga Põlvas enam edasi ei vähenenud ning on praeguseni püsinud 230–240 piires aastas. Seetõttu kadus ka 200 sünni jutt ja Tartu ülikooli kliinikum hakkas kasutama arvu 400, viidates Eesti naistearstide seltsi hinnangule.
Georg Pelisaar väitis, et Põlva haiglal polnud toona lepingut alla kirjutades teist valikut. „Kui Põlva haigla poleks võrgustunud, oleks see tõesti jäänud hooldushaiglaks. Võru haigla hakkas varem Tartu ülikooli kliinikumi sõbraks, sai sellega teatud arengueelised. Tänu Põlva haigla võrgustumisele julgen nüüd kinnitada, et sellest hooldushaiglat ei saa.”
Enda sõnul usub vallavanem, et Põlva haiglast saab Eesti taastusravi kompetentsikeskus. Kas aga koera saba raiutakse jupikaupa: järgmisena kaob haiglast kirurgia jne? „Ei usu, sest Tartus ei suudeta teha nii palju operatsioone, kui vaja,” kinnitas Pelisaar. „Mitte kirurgide, aga just ruumipuudus on probleemiks. Ja ruume saab Põlva haigla kenasti pakkuda.”
Mis saab Põlva valla eelarvestrateegiasse sünnitusosakonna jaoks planeeritud 100 000 eurost? Kas vallavolikogu on nõus selle raha andma plaanitava ämmaemanduskeskuse ja EMO renoveerimise tarbeks? „Me ei ole jõudnud seda veel arutada,” ütles Georg Pelisaar.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/11/2019 09:13:40