Lõuna-Eesti haigla. Foto: LL arhiiv

Tormi ajal sai Lõuna-Eesti haiglast alguse jutt, nagu oleks üks inimene jäänud voolu katkedes väga pikaks ajaks haiglalifti kinni. Pärast asja uurimist selgus, et rahvas oli tõesti aset leidnud sündmusele kõvasti värvi lisanud.

„See on täiesti vale, et inimene oli liftis viis tundi kinni – see on kuulujutt,” lükkas loo ümber Võru haigla ravijuht Agnes Aart. „Maksimaalselt oli patsient liftis kinni kakskümmend minutit.”
Ta ütles, et kui lift voolukatkestuse tõttu seiskus, jätkasid alarmid töötamist ja haigla kutsus kohe kohale mehaaniku, kes patsiendi liftist välja aitas. „Mehaanik käis ka linnas abis – seal oli samuti ühes üheksakordses majas inimene lõksu jäänud.”
Aart selgitas, et varem töötasid liftid ka generaatori pealt, kuid siis ehitati need ohutusnõuetele viidates ümber. „Juba rääkisime, et paneme vähemalt ühe lifti tagasi generaatori peale, siis saab haigeid transportida ja ei pea treppidest vedama,” ütles ta.
Haiglal on kolm generaatorit – üks veneaegne ja kaks uut. Vana generaatori käivitamine võtab aega paarkümmend minutit. Tormi ajal sai haigla selle generaatori tööle 50 minutit pärast voolukatkestust. Generaatori abil hakkasid tööle pumbajaam ja katlamaja, vesi oli ära vaid korraks.
Intensiivraviosakonnas, EMOs ja sünnitusosakonnas voolukatkestust ei olnud, sest seal on uued generaatorid, mis hakkasid kohe automaatselt tööle. Intensiivraviosakonnas säras pärisvalgus, kuid tavaosakondades ja treppidel oli tagatud rohekas evakuatsioonivalgus.
„Tehniliste näitajate poolest pidanuks EMO uue generaatori paagis jaguma kütust kuueks tunniks, kuid tegelikult sai kütus otsa kolme ja poole tunniga. Siis oli EMO korraks mingi aeg pime, kuni kütust juurde valati. Õnneks oli haiglal endal väike tagavara ja igaks juhuks tõi Arvi Vask (Lõuna-Eesti haigla juhataja – LL) Elvast veel ühe kanistritäie juurde. Keegi ju ei teadnud, mis edasi saab,” rääkis haigla kommunikatsioonijuht Ave Abel. „Õnneks olid kiirabiautodel paagid täis,” lisas Aart.
Kütusemure tekitas tormi ajal selgunud asjaolu, et ilma vooluta ei tööta ükski Kagu-Eesti tankla. Võru haiglale teadaolevalt asub lähim ka voolukatkestuse korral töötav bensiinijaam Tartust välja Jõgeva poole, Circle K Kvissentali jaam.

Kõik said abi, kedagi ära ei saadetud
Haiglatöötajad lükkasid ümber samuti pärast tormi meedias levinud valeinfo, nagu oleks haigla tormi tõttu patsientide vastuvõtmisest keeldunud.
„Andsime häirekeskusele teada, et juhul kui teistes keskustes on haiglates elekter olemas, siis need haiged, kes vajavad suuremaid uuringuid, viidaks sinna, kus on vool. Sest näiteks kompuuter generaatorivoolu peal ei tööta,” selgitas Aart.
„Kõik teised haiged võeti Võrus vastu. Ei teagi, kustkohast see jutt lahti läks, et me haigeid vastu ei võta. Mitmed traumahaiged pöördusid, oli tormis vigasaanuid. Ja haiglasse tuli ka paar inimest, kes olid kodus hapniku – või ventilaatorravil. Ventilaatorravi on see, kui masin inimese eest hingab. Masinal on paaritunnine aku, mitte rohkem. Need inimesed tulid haiglasse abi saama ja said abi. Kedagi ära ei saadetud,” selgitas ta.

Kõige suurem oli sideprobleem
Ei olnud teada, kui kaua katkestus kestab, ja infovahetus oli takistatud ka häirekeskusega, arstid ei saanud omavahel ühendust. Haigla valvearstide telefonioperaator on Telia ja Telia side pidas vastu vaevalise tunni. Lauatelefonid on riigi infosüsteemide ameti kaudu. Ja need ka ei töötanud.
„Nüüd juba otsustasime, et valvearstide telefonidele võtame kaks operaatorit: tuleb kaks SIM-kaarti ja valisime teiseks operaatoriks Elisa. Mitmel meil olid isiklikud telefonid Elisas, ainult tänu sellele saime kuidagi suheldud,” rääkis Aart.
„Eks ta oli üks suur õppus ka meile, kuid tulime toime. Oleme toimetuleku nimel aastaid töötanud, sest haigla peab ette mõtlema ja ei saa mitte toime tulla. Me ise oleme siin kõik maainimesed ja maainimese mõtlemisega ja maainimene peab ise hakkama saama,” võttis ta teema kokku.

 

Autor: Tiiu Ritari
Viimati muudetud: 14/11/2019 09:13:51