Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Vald pääses korruptsioonisüüdistusest, aga mitte üle 200 000-eurosest nõudest

Vastseliina hooldekodu. Foto: Ülle Harju

Möödunud nädalal kiitis Võru vallavolikogu heaks revisjoniakti, mis kummutas Vastseliina hooldekodu korruptiivse võõrandamise kahtlused, kuid vallaga kemplev ehitusfirma ei jäta võitlust ning lubab lähipäevil asuda vallalt enam kui 200 000 eurot välja nõudma.
„Hooldekodu võõrandamise teemaga on ühel pool, endine Vastseliina vald ei teinud midagi valesti,” kommenteeris Võru vallavanem Kalmer Puusepp. „Hooldekodu töötab hästi, lõpetame tasapisi oma raha eest ehitusfirma poolt tegemata jäetud töid,” kinnitas hooldekodu juht Terje Otsatalu, kelle sõnul elab majas juba pea sada klienti, kümme vaba kohta veel on.
„Asi pole sugugi lõppenud, lähiajal anname kohtusse OÜ Vaks, kes meilt ehitustööd tellis, aga nende eest ära ei maksnud,” kinnitas OÜ Mace Ehitus juht Erich Andressoo, kes 2018. aasta algul end hooldekodusse lukustas, kui vallale kuuluv kommunaalettevõte keeldus kehva või tegemata töö eest tasumast.
Hoonesse kolida sooviv OÜ Vastseliina Hooldekodu kaebas Mace Ehituse kohtusse ja kohtu käsul pidi ehitusfirma hoone vabastama. Kohtuvaidlus hoone valdamise üle sai punkti tänavu 24. septembril Tartu ringkonnakohtus kompromissiga, mis tähendas, et ehitusfirma lepib sellega, et hooldekodu oma ruumid kätte sai.
Praegu koostab Mace Ehitus rahanõuet, misjärel asub kohus vaagima, kui palju või kas üldse Vaks ehitusettevõttele võlgu on. 1,5 aasta taguse rehkenduse järgi nõudis ehitaja lepinguliste tööde eest 71 779,20 eurot, lisatööde eest 92 774,40 eurot, 9 853,63 eurot kommunaalkulusid pluss viivised. „Eksperdihinnangu järgi on lisatöid tehtud vaid ühe ruumi elektrivarustuse juures,” hindas Vaksi juht Erki Palm nõudeid alusetuteks („Kohtu abil barrikaadist vabanenud hooldekodu loodab peatsele valmimisele”, LL 31.05.2018)
Pärast hooldekodust väljatõstmist kukkus Mace Ehituse kvartalikäive enam kui 100 000 eurolt pea olematusse. Pärast kohtukompromissi arhiveeris ettevõte oma majandustegevuse ja jäi alltöövõtjatele võlgu vähemalt 48 000 eurot. („Vallaga vaidlev ehitusfirma on suurtes võlgades”, LL 1.02.2018)
Mitmed võlad on ettevõttelt kohtu kaudu välja mõistetud, nende seas ligi 7000 eurot pluss ligi 4000 eurot viivist ASile Ramirent Baltic. Kas see võlg on ära makstud? „Muidugi mitte!” vastas Erich Andressoo. „Kui saame raha kätte, siis maksame kõigile ära.”
Võlad ei takista aga Andressool edasi ehitusteenust pakkumast. 28. märtsil lõi ta uue ettevõtte OÜ Mace PJ, mille tegevus on endise firmaga sisuliselt sama.
Vallaametnikud pääsesid puhtalt
Võru vald korraldas revisjoni, et lükata ümber kahtlustused, nagu oleks endine Vastseliina vald sahkerdanud hooldekodu enne valdade liitumist omadele.
Nimelt esitas tänavu kevadel seesama Mace Ehitus kaitsepolitseiametile avalduse, kahtlustades korruptsiooni selles, et vald müüs OÜ Vastseliina Hooldekodu ilma avaliku enampakkumiseta selle endisele juhatajale Terje Otsatalule. „Ettevõte müüdi 2556 euroga, ehkki minu hinnangul võis selle väärtus olla kümme korda suurem,” rääkis Mace Ehituse esindaja Ake Andressoo toona Ärilehele. Lisaks pidas ettevõtja ebaseaduslikuks, et Vastseliina vald andis hooldekoduks renoveeritud koolihoone otsustuskorras 17 aastaks just OÜ Vastseliina Hooldekodu kasutada, ehkki oleks pidanud üle 300 000 euro maksumusega hooldeteenuse puhul korraldama riigihanke.
Riigiprokuratuur loobus korruptsioonikaebuse uurimisest, kuna Mace Ehitus polnud ses asjas kannatanu (Mace Ehitus nõuab ju hoopis Vaksi käest väidetavat võlga – ÜH) ja tehingute üle otsustajad – Vastseliina vallavolikogu liikmed – ei saanud neist ise kasu.
Võru vallavolikogu revisjonikomisjon analüüsis dokumente aastast 2015, kui Vastseliina vald otsustas endisesse internaadihoonesse hooldekodu rajada. Selgus, et algne mõte oli anda hooldekodu pidamine ASile Lõuna-Eesti Hooldekeskus, mida siis juhtis Vambola Sipelgas, kes on praegu soodustuskelmuse kahtlusega kriminaaluurimise all. Prokuratuur kahtlustab Sipelgat sellesama Mace Ehituse abiga riigilt raha väljapetmises.
Kaup jäi aga katki, sest hiljem Lõuna-Eesti hooldekeskuse juhiks saanud Ülo Tulik teatas, et ettevõte loobub hooldekodu rajamisest. Vald maksis ettevõttele hooldekodu ehitusprojekti eest 11 000 eurot, ohverdades rahvamaja klaveri remondiraha, sest ettevõte taganes lubadusest, et annab projekti vallale tasuta.
Vallavolikogu otsustas võõrandada hoone otsustuskorras tasuta Vaksile ja võtta hooldekodu rajamiseks 650 000 eurot laenu. Pärast seda tekkis aga Lõuna-Eesti hooldekeskusel uuesti asja vastu huvi: osta OÜ Vastseliina Hooldekodu ja võtta hoone 20 aastaks rendile.
Kuna aga lubadustega trikitamine jätkus (kord lubas ettevõte hooldekodusse osta uue, siis tuua vana mööbli, hakkas ootamatult hoonet enda omandisse taotlema jne), jõudis vald järeldusele, et tingimustes kokkuleppele jõuda on keeruline.
2017. aasta juunis esitas hooldekodu juht Terje Otsatalu ise taotluse OÜ Vastseliina Hooldekodu ostmiseks, põhjendades seda unistusega teha oma hooldekodu.
„Istungite protokollidest nähtub, et volikogul tuli lahendada küsimus, kelle kasuks ja kas üldse otsustada,” seisab Võru valla revisjoniaktis. Hooldekodu ehituslaenu lubasid mõlemad tagasi maksta, tähelepanu vääris teenuse osutamise hind – Otsatalu pakkus mõnevõrra odavamat teenust.
2017. aasta septembris langes otsus Terje Otsatalu kasuks. Enne seda võttis Vastseliina vald OÜst Vastseliina Hooldekodu välja 9804,08 eurot dividende.
„Tulenevalt Vastseliina vallavolikogu poolt kinnitatud „Vallavara valitsemise kord“ § 24 lg 1 p-st 6 oli volikogul õigus võõrandada valla osalusega äriühingu osa ilma enampakkumist korraldamata kaalutletud otsuse alusel,” leidis revisjonikomisjon. Komisjon pidas õiguspäraseks ka Võidu tn 32 kinnistule hoonestusõiguse seadmist OÜ Vastseliina Hooldekodu kasuks, sest OÜ võõrandati alles pärast nimetatud tehingut.
Kuigi revisjonikomisjon leidis, et vald ei saanud kahju – laen lubatakse ju tagasi maksta –, jääb õhku küsimus, kuidas suhtuda haridus- ja teadusministeeriumi 39 000eurosesse nõudesse, mida Võru vald ministeeriumile osa kaupa ära maksab. Nõue tekkis sellest, et ministeerium oli hooldekodukinnistu Vastseliina vallale tasuta ära andnud. Vastavas lepingus sisaldus kohustus, et kinnistu võõrandamise või 10 aasta jooksul sellele hoonestusõiguse seadmise korral tuleb kinnistu omandajal hüvitada riigile 65% vara harilikust väärtusest.
Revisjonikomisjon möönis, et seadusest tulenevalt ei olnud Vastseliina vallal keeldu tasuta omandatud kinnistut müüa või seada kinnistule hoonestusõigust. Sellega kaasnenud rahaline nõue jäi aga hetkel valla, mitte OÜ Vastseliina Hooldekodu kraesse. Aga pärast hoonestusõiguse lõppemist tekib võimalus see raha tagasi saada.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 17/10/2019 08:43:49

Lisa kommentaar