Väikepõllumehi nörritab Elektrilevi uus hinnastuspoliitika

Viljakuivati vajab suurt võrguvõimsust, aga töötab vaevalt kuu aega aastas. Foto: Ain Anepaio/Wikipeedia

Elektrilevi rakendab järgmisest aastast peakaitsme ampri püsitasu klientidele, kellel on väike elektritarbimine, kuid suur peakaitse. Paraku lööb see samm eriti valusalt väikepõllumehi või lihtsalt maal elavaid inimesi, kellel elektritarbimine on suur hooajaliselt.

Paljud elektritarbijad üle Eesti said hiljaaegu kirja Elektrilevilt, milles Eesti suurim võrguettevõtja teatas, et 2020. aasta algusest rakendatakse pakettidele Võrk 1 ja Võrk 2, kus peakaitsme suurus on 32–63 A, igakuine kuutasu alates 4,4 eurost.

Teisisõnu puudutab püsitasu kehtestamine neid elektritarbijaid, kellel on võrguettevõtja seisukohalt väike elektritarbimine, kuid suur peakaitse ehk võrguvõimsus.

Elektrilevi seisukohalt on see samm isegi mõistetav, kuna peakaitsme suuruse vastavusse viimine võimaldab elektrivõrku optimaalselt arendada, sest mida vähem on kasutuseta seisvat või liigse varuga võrku, seda parem.

Löögi all põllumehed

Paraku toob uus hinnastusmudel lisakulu väikepõllumeestele ja lihtsalt maal elavatele inimestele, kelle elektritarbimine on suurem hooajati, näiteks viljakuivatushooajal või kevadeti kasvuhoonete valgustamisel.

Üks neist on Võru vallas elav talunik Evar Saar, kellel on aastas vaid ühel kuul keskmisest hüppeliselt suurem elektritarbimine, nimelt augustis, mil ta paneb tööle viljakuivati. „Majapidamise igakuine elektritarbimine on 25–30 eurot kuus, mis pole tõesti suur, kuid augusti elektriarve on mul keskmiselt näiteks 300 eurot,“ tõi ta näite.

Elektrilevi ettepanek vähendada peaampri suurust ei tuleks Evar Saarel kõne alla, kuna vastasel juhul ei saaks ta käitada viljakuivatit. Vähe sellest, talumajapidamises on ka muud elektrilised töövahendid, mis vajavad vähemalt 25 A suurust peakaitset.

Eriti ajab Evar Saare harja punaseks teadmine, et ta ise on ostnud võrguettevõtjalt võimsust juurde.

„Kui üheksakümnendatel tehti meil uus alajaam ja kõigile tagati 16 amprit, siis ostsin neli amprit juurde. Toona, kui raha eriti ei liikunud, oli see päris suur väljaminek ja mõni aeg tagasi ostsin juurde veel 12 amprit. Nüüd aga karistab mind Elektrilevi selle eest kuutasu kehtestamisega,“ rääkis ta.

„Võib öelda, et n-ö tavalisi valijaid see muudatus ei puuduta, kuid järjekordse löögi saavad eelkõige väikepõllumehed, sest suurtel tootjatel, kellel oli peakaitsme suurus alates 64 amprist, oli ampri püsitasu juba praegu,“ ütles ta.
Üks teine, anonüümsust soovinud väikepõllumees nentis irooniliselt, et tegemist on järjekordse näitega riigi silmakirjalikkusest, kus ühelt poolt tahetakse kulutada miljoneid, et inimesed maale elama tuleksid ja teisalt muutub maal elamine järjest kulukamaks. „Mind otseselt see ei puudata, kuid need kellel on jäänud vanast ajast veskid jms seadmed, nendele on see jälle järjekordne lisakulu,“ ütles ta.

Elektrilevi: ahnusega pole siin tegemist


„Võrguteenuse osutamise kulud sõltuvad enamjaolt ühenduse olemasolust ja soovitud võrguvõimsuses. Võrgu kulud ei ole niivõrd sõltuvuses edastatavast elektrienergia mahust. Kui kliendiga on kokkulepitud näiteks 40amprine peakaitse, siis tuleb vastav võrguvõimsus kliendile tagada igal ajahetkel olenemata sellest, kas konkreetsel ajal võrgust elektrit kasutatakse või mitte. Võrguteenus on eelkõige valmisoleku teenus – võimalus igal ajal võrgust elektrit tarbida,“ selgitas Elektrilevi võrguteenuse arendusjuht Tõnu Roosve.

Roosve sõnul on Elektrilevi olukorras, kus selliste hooajaliste võrguteenuse kasutajate ja suure peakaitsme ehk võrguvõimsuse tagamiseks tehtud kulude katmine on toimunud teiste võrguteenuse tarbijate arvelt.

„See on teiste suhtes pigem ebaõiglane ja me soovime järk-järgult liikuda selle suunas, et võrk oleks ühest küljest optimaalselt kasutatud ja teisest küljest selle ülalpidamise kulud võrguteenuse tarbijate suhtes paremas proportsioonis,“ lisas ta.

Elektrilevi kehtestas 2018. aasta lõpus võrgutasud aastateks 2019–2020, millega keskmine võrgutasu hind langes ligi kaheksa protsenti.

„Kuna selline hinnastamislahendus, kus igakuisest võrgutasust on üks osa fikseeritud, on tegelikult keskmiselt hindu alla toonud ja seetõttu oleks seda vale käsitleda mingi täiendava tasuna Elektrilevi kontosse. Vastupidi, Elektrilevi saab võrgutasudest selle muudatuse tõttu hoopis vähem raha. Kuid tänu efektiivsele tegutsemisele saab Elektrilevi väiksema võrgutasu laekumise juures endiselt võrku hooldada ja pideva võrgu arendamisega võrku veelgi töökindlamaks muuta,“ ütles ta.


Hinnamuudatus puudutab 21 000 tarbijat

2020. aasta algusest kehtestab Elektrilevi fikseeritud kuutasu Võrk 1 ja Võrk 2 pakettide nendele tarbimiskohtadele, kus peakaitse on 32–63 A.

Selliseid tarbimiskohti, kus peakaitse on 32–63 A, on kokku 49 000. Nendest suuremal osal ehk 28 500 kliendil sisaldab võrgutasu juba praegu igakuist fikseeritud kuutasu komponenti.

Alates 2020. aasta algusest hakkab 21 000 kliendil igakuisest võrgutasust üks osa olema fikseeritud suuruses. Kõnealused 21 000 jagunevad enam-vähem pooleks linna ja maa piirkondade vahel: ligi 54 protsenti nendest elavad linnades/alevites.

Allikas: Elektrilevi

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 10/10/2019 09:32:55