Põlva haigla. Foto: Ülle Harju

Põlva haigla nõukogu arutas möödunud reedel sünnitusosakonna saatust, kuid otsust ei sündinud, kuigi riigi- ja vallavõim ning kogukond ootavad pikisilmi vastust, kas ja millistel tingimustel soostuks nõukogus ohje hoidev Tartu ülikooli kliinikum osakonda säilitama.

„Nõukogu otsustas, et lisaraha taotlemise otsuse tegemiseks on vaja koostada detailne ülevaade osakonna töökorraldusest ja võimalikest investeeringutest, arvestades patsientide hulka, personali töökoormust ja kvaliteedinõudeid,” ütles Põlva haigla nõukogu esimees, SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse liige ja haldusjuht Marek Seer.
Ta selgitas, et selleks palub nõukogu haigla juhatuselt ja sünnitusosakonna juhatajalt vastavasisulist ülevaadet ning eksperdiarvamust Eesti Naistearstide Seltsilt ja Eesti Perinatoloogia Seltsilt (perinatoloogia on arstiteaduse haru, mille uurimisobjektiks ema ja lapse tervis enne sündi, sünnituse ajal ning pärast seda – VSL). „Kuni lisainfo selginemiseni töötab Põlva haigla eelmisel aastal tehtud nõukogu otsuse järgi, mis tähendab teenuste ümberkorraldamist alates 1. jaanuarist 2020,” lisas Marek Seer.
Miks on vaja uut ülevaadet teha, kui haigla juba tegi vastava ülevaate koos rahalise kalkulatsiooniga vaevalt mõni kuu tagasi, selle kohta ei õnnestunud Marek Seerilt eile vastust saada. Nimetatud kalkulatsiooni põhjal tegi Põlva vallavolikogu 16. augustil otsuse pöörduda riigikogu sotsiaalkomisjoni ning sotsiaalministri poole palvega aidata kaasa Põlva haigla sünnitusosakonna tegevuse jätkumisele. Selle kalkulatsiooni järgi soovib Tartu ülikooli kliinikum sünnitusosakonna säilitamiseks kokku 1,725 miljonit eurot viieks aastaks.
„Olen lootusrikas,” kommenteeris Põlva vallavolikogu esimees Lennart Liba, kellele tõid nõukogusse kuuluvad vallavolikogu liikmed sõnumi, et haigla teeb kuu lõpuks otsuse, kas esitada sotsiaalministeeriumile rahataotlus või sünnitusosakond siiski sulgeda.
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et juhul kui Põlva haigla nõukogu peaks esitama lisarahataotluse koos sisuliste analüüside ja ettepanekutega vajalike tegevuste kohta, siis on ministeerium valmis seda arutama. „Eesti tervishoiusüsteemis on kõik haiglad eraõiguslikud ning saavad juriidilises mõttes vaid ise langetada oma struktuuri puudutavaid otsuseid,” rõhutas ta.
Põlva haigla jaoks tuleva aasta riigieelarvest raha juurde küsida ministeerium ise aga praegu enam ei saa. Rahandusministeeriumi avalike suhete nõunik Ott Heinapuu kinnitas LõunaLehele, et lisamaks eraldi summa just Põlva haigla sünnitusosakonna toetuseks, oleks pidanud haigla tegema vastava taotluse sotsiaalministeeriumile juba märtsi keskpaigaks. Praeguseks on jäänud lisaraha saamiseks kaks võimalust: kas ministeerium tõstab oma eelarve sees raha ümber või siis teeb riigikogu mõne saadiku ettepanekul sellise erandliku otsuse eelarve lugemise käigus.

Kogukond ootab imet
„Tunnustame Põlva haigla juhtkonna otsust olukorda ja jätkamisvõimalusi lõpuks sisuliselt analüüsida,” kommenteeris teemat liikumise „Põlva sünnitusosakonna kaitseks“ üks eestvedajaid Mari-Liisa Parder. „Loodame, et tegemist on tegeliku sammuga väikeaktsionäri huvisid ja kogukonna vajadusi arvestavas suunas, mitte pelgalt viimasel minutil tehtud deklaratiivse žestiga. Põlva volikogu on selgelt kujundanud seisukoha osakonna jätkamiseks viieks aastaks koos lubadusega panustada ka rahaliselt ja riikki on oma tuge avaldanud, Põlva sünnitusosakonna vajalikkusest räägib kogukonna tugev toetus osakonnale ja sündide arvu jätkuv kasv: ilma augustikuise kunstliku sünnituspausita oleks tänavu Põlvas sündinud laste arv tõenäoliselt juba 200 piiri ületamas.”
Lisaks pakkus Mari-Liisa Parder, et eksperdiarvamuse annaksid ka Eesti Ämmaemandate Ühing ning Eesti Lastearstide Selts.
„Positiivne on see, et otsitakse lahendusi ja analüüsitakse olukorda, sest osakonda saab kinni panna ainult ühe korra,” sõnas sünnitusosakonna eest seisev riigikogu liige põlvakas Tarmo Tamm. „See pole ainult Põlva teema vaid puudutab kõiki maakonnahaiglaid. Rahastamises tuleb midagi ümber vaadata, sest juhtumipõhise rahastamisega ei tule maakonnahaiglad välja. Hiiumaal rakendatakse juba teist rahastamismudelit, kus haigekassa ostab teenust. Kui me kaotame maakonnakeskustest järjest teenuseid, siis pole mõtet korraldada ka üritusi, et tulge maale elama.”

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 03/10/2019 09:50:56