Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Setomaale on tulemas uus perearst

Obinitsa naine Senni Tamm ütles pisarsilmil, et arsti juurde on raske saada. Foto: erakogu

Kui Setomaa valla Meremäe ja Obinitsa piirkonna perearst Katrin Rahusoov ligi aasta tagasi tegevuse lõpetas ja asemele kedagi teist ei leitud, kurtsid kohalikud LõunaLehele, et peavad hakkama arsti juures käima kuni 50 kilomeetri kaugusele. Nüüd on Meremäele tulemas uus perearst.

Terviseameti teada on kõikidele Meremäe-Obinitsa piirkonna inimestele üldarstiabi tagatud. „Kõik elanikud said vajaduse korral perearsti vahetada, mida meie info järgi on ka tehtud,” märkis terviseameti esindaja Simmo Saar.
Aastavahetusel tekitas Meremäe ja Obinitsa inimestes pahameelt asjaolu, et kõik pidid üleöö perearsti vahetama. Nüüd inimesi küsitledes selgus, et uued perearstid on leitud, kellel Missos, kellel Vastseliinas, kellel Lasval.
Üks parasjagu autoga sõidule sättinud Meremäe noorpaar ütles, et nemad käivad perearsti juures Lasval. Sinna on Meremäelt mööda maanteed üle 25 kilomeetri. Arst on küll kaugel, aga noorpaar on sellega ära harjunud ja suuremat probleemi see ei kujuta, sest nagunii on Võrru asja ja Lasva asub Võrru viiva maantee ääres.
Meremäe mees Arno Vares ütles, et tema ja ta pere uus arst on Vastseliinas. See pole Meremäelt eriti kaugel, ligi 15 kilomeetri kaugusel.
Samas pole kõigil olukord nii roosiline. Obinitsa naine Senni Tamm (71) ütles, et talle määrati perearst Värskasse. Ta elab üksi, autot pole ja Värskasse pole kuidagi võimalik saada. Buss läheb küll hommikul, aga tagasi ei saa millegagi. Tamm on käinud olude sunnil võõra perearsti juures Vastseliinas ja ta on seal vastu võetud. Samas tunnistab Tamm pisarsilmil, et normaalne see ei ole.
Praegune olukord, kus Meremäe ja Obinitsa piirkonnas kohalikku perearsti pole ongi kõige keerulisem vanematele inimestele, kel samas arsti juurde kõige rohkem asja. Nende jaoks paistab aga lootusekiir. Nimelt plaanib perearst Jana Merisalu hakata Meremäel inimesi vastu võtma. Varem tegutses ta Võrus.
Jana Merisalu ütles, et ta päris perearst pole, kuna tal pole nimistut – ta teeb omal soovil tööd vabakutselisena ja käib perearste asendamas. Meremäe-Obinitsa piirkonnast likvideeriti perearsti nimistu koos arsti lahkumise ja inimeste mujale suunamisega ära.
Meremäel tahab arstikabineti avada Terviseagentuur OÜ. Esialgu oli seatud tähtajaks 1. oktoober, aga Merisalu hinnangul oli see liiga optimistlik, asjad on veel pooleli ja pole terviseameti lubagi. „Praegu pole seal veel midagi,” rääkis Merisalu perearsti vastuvõtust Meremäel. Kui luba saadakse ja ruumid valmis, siis hakkab ta seal vastu võtma kaks korda nädalas.
Varem oli arstikabinet ka Obinitsas, aga see on kinni ja perearsti endistes ruumides tegutseb juuksur.

Kagu-Eesti perearstide keskmine vanus läheneb 60 eluaastale

Terviseameti poolt LõunaLehele avaldatud arvud näitavad, et Kagu-Eesti kolme maakonna perearstide keskmine vanus läheneb 60 eluaastale. Valdav osa nimistutest jääb alla 2000 inimese.
Põlva maakonnas on 17 nimistuga perearsti, maakonna perearstide keskmine vanus 56,4 eluaastat. Maakonna nimistute keskmine täitumus on 1566 inimest, üle 2000 inimesega on kaks nimistut.
Valga maakonnas on 13 nimistuga perearsti, maakonna perearstide keskmine vanus 57,7 eluaastat. Maakonna nimistute keskmine täitumus on 1853. Maakonnas on seitse nimistut, kus on üle 2000 patsiendi.
Võru maakonnas on 19 nimistuga perearsti, maakonna perearstide keskmine vanus 59,6 eluaastat. Nimistute keskmine suurus on 1615 isikut. Üle 2000 patsiendiga on viis nimistut.
Praegu on Põlva, Valga ja Võru nimistutel olemas perearst või ajutine asendaja. Hetkel ei ole terviseametile laekunud ühtegi perearstinimistust loobumise avaldust Põlvast, Valgast või Võrust.
Kuidas vältida olukorda, nagu juhtus Meremäel ja Obinitsas, kus perearst tegevuse lõpetas ja uut ei leitud, mistõttu inimesed jäid üleöö arstita? Terviseameti esindaja Simmo Saar kirjutas sellele küsimusele vastuseks, et keegi ei saa ühtegi perearsti kohustada üheski konkreetses piirkonnas tööle hakkama, mistõttu on perearste väljapoole Tallinna ja Tartut raske leida.
Saar lisas, et tervisekeskuste süsteemi ja inkubatsiooniprogrammi (uus arst töötab alguses vanaga koos) käivitumine annab lootust, et ehk soovivad perearstid tulevikus töötada ka väljaspool maakonna tõmbekeskusi. Võimalikke lahendusvariante on veel: üheks võiks olla näiteks eriarstide lihtsustatud ümberkoolitamine perearstideks. Praegu peab eriarst selleks, et perearstina töötada, läbima neli aastat kestva residentuuri. Seda hoolimata tõsiasjast, et eriarstina on ta enne juba läbinud viie aasta pikkuse residentuuri.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 03/10/2019 09:47:58

Lisa kommentaar