Lehmalüpsjat on raske leida ka kõrget palka pakkudes. Foto: Ülle Harju

Põlva külje all Kiuma külas asuv Külmsoo talu pakub lüpsjale kuupalka 1600 eurot, ometigi pole veel sobivat töötajat leitud, kuigi huvilisi on.

„Täna kodanik tööle ei ilmunud, läksin siis ise tema asemel lüpsma,” rääkis eile Külmsoo talu peremees Ole Musting. Ta seletas, et muidu on talus väga stabiilsed töötajad, aga kuna ühel tekkisid isiklikud probleemid ja ta ei püsi enam tööl, tulebki leida uus lüpsja.
„Küll lõpuks leiame, aga kui nii järsku on vaja, siis on küll keeruline,” märkis Ole Musting, kelle sõnul on huvilisi siiski juba käinud ja tulemas. Ta murdis aga müüdi, et kui maksta väga kõrget palka, siis tagab see kindlasti väärt ja motiveeritud töötaja kiire leidmise.
„Lähiümbrusest pole lootust töötajat leida,” rääkis Musting, kelle talu jääb Põlva linnast viie-kuue ja Tännassilmast kolme kilomeetri kaugusele. „Kaugemalt pärit inimesed küsivad eluaset, aga seda pole kohe pakkuda. Meil on üks maja jagatud kaheks korteriks, aga selles on praegu elanikud sees. Kui üks korter nüüd kunagi vabaneb, siis saame sinna uue töötaja majutada.”
Peale elukohaprobleemide on Ole Mustingu sõnul veel palju põhjusi, miks inimesed hoolimata heast palgast siiski tööle ei hakka. „Niikaua kui on ilusad ilmad, „tubasele” tööle väga ei kiputa,” on ta tähele pannud. „Lüpsja töö pole iseenesest väga raske, aga loomakasvatusse on üldse keeruline töötajaid leida. Inimestel pole enam sidet loomadega. Ühel inimesel oli suur huvi tööle tulla, aga selgus, et ta pole varem loomadega töötanud ja kardab loomi. Suur loom, nagu veis või hobune, on hirmutav ja natuke peab siiski oskama looma „lugeda”.”
Paljud inimesed suhtuvad laudatöösse eelarvamusega. „Ütlevad, et „vanasti oli laudas niimoodi ...” ning et see tähendab kõva käsitsitööd ja kõrvuni sita sees müttamist, kuigi see ei vasta ammu enam tõele,” nentis Ole Musting. „Päris puhtalt muidugi seda tööd teha ei saa, aga pagar saab ka ju mingil määral jahuga kokku, trükkal trükivärviga ja pahteldaja pahtliga.”
Rahateemal on Mustingu sõnul hoopis mitmekihilisemad probleemid, kui tavakodanik ette kujutab. „Väga paljudel on kaelas kohtutäiturite nõuded, mis tuleb palgast maha arvutada,” märkis ta. „Inimene vaatab siis, et oi, palka peaaegu kätte ei saagi!”
Mõni inimene on algul väga motiveeritud töötama, kui tal sel hetkel midagi hinge taga pole, arved on aga vaja maksta ja lapsed koolitada. „Aga niipea kui jalule saadakse, hakkab heaolu kohe motivatsiooni ahendama,” on Ole Musting tähele pannud. „Siis tekivad „huvitavad” haiguspäevad, mõni kukub jooma ...”
Külmsoo talu peremees oli aga optimistlik ja kindel, et kui veel natuke otsida, küll sobiv töötaja välja ilmub. „Kui motivatsioon on tugev, ei pea olema loomakasvatusharidust, meil on siin teoloog ja jurist ka töötanud,” sõnas ta.
Eilse seisuga oli töötukassa kodulehel Kagu-Eestis lüpsjatele seitse tööpakkumist.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 26/09/2019 09:34:13