Küsitlus

Kas mõni su lemmiktoode on hiljuti müügilt kadunud?

Ilm täna
Võru
13°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
12°
Võru
13°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
12°
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
12°
Tõrva
12°

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Hinnaline amet väärib hinnalist tööriista – Peeter Reemanni sepistatud kokanuga. Foto: Peeter Reemann

Kokkade põud sunnib Kagu-Eesti toitlustusettevõtteid lahtiolekuaega lühendama või koguni uksi sulgema. Miinimumpalga eest ei soovi keegi rasket kokatööd teha, aga ettevõtted ei suuda või ei soovi rohkem maksta.
„Hea klient. Piisava tööjõu puudumisel oleme sunnitud lühendama pubi lahtioleku aega kuni olukorra muutumiseni,” teatasid Kanepi lähedal Võru-Tartu maantee ääres paikneva pubi Temp ja Taar omanikud 5. septembril, pärast tulutuid koka- ja teenindajaotsinguid.
Pubi Temp ja Taar peremees Martti Kaleva ütles, et tal on võimalik kokale pakkuda piirkonna keskmisele (umbes viis eurot tunnis) lähedast palka.
„Meie oleme orienteeritud lõunasöökidele ja teeme ka catering’i. Meie praadide hinnatase lõpeb seal, kus suurlinnas algab,” põhjendas Kaleva. „Mõni on siin õppinud kokaameti selgeks ja läinud edasi kas laeva peale või üle lahe. Kui inimene tahab mitu korda rohkem teenida, siis peab ta kas vahetama eriala või vähemalt asukohta.”
„Kui kokka ei leia, tuleb ise teha,“ tõdes Martti Kaleva, kes on häda sunnil ka ise pubis ametis, kuid ainult oma pere tööjõuga pole võimalik enam kaua jätkata. Samas on Temp ja Taar tuntud maitsvate söökide poolest, millest järeldub, et senised söögimeistrid on andnud toitlustuskoha heaks endast parima.
Martti Kaleva ütles, et ta pole kaotanud lootust siiski kokk leida, kuigi töötukassa töökuulutuste seas märksõna „kokk“ all on üle saja tööpakkumise, Kagu-Eestiski terve hulk, sealhulgas nii Põlvas kui Võrus.
Huvilisi Kaleva sõnutsi on, kuid ühel on üks häda ja teisel teine. „Üks ei saa kohe tööle asuda, sest soovib kolm kuud töötuna arvel olla,” märkis ta. „Töötuna saab ta toetust poole palgast. Kui pakutav töötasu on samas suurusjärgus, kui sotsiaaltoetusi on võimalik saada, valib inimene loomulikult kodus olemise. See pole ainult toitlustusvaldkonna probleem. Tegelikult on inimesed ära rikkunud osalise ajaga töötamine. Alguses soovivad natuke tööl käia, 12–15 kalendripäeva tööl, ülejäänud vaba. Mõne kuu pärast tundub, et raha on vähe, ei maksta, aga tööl ei soovita ka rohkem käia.”


Kokapõud on üle-eestiline
Tööportaalis CV Keskus on toitlustusvaldkonnas 606 tööpakkumist üle Eesti. Kas on kokkade põud tingitud raskest tööst ja madalast palgast, uuris LõunaLeht toitlustusasutuse töötajatelt ja juhtidelt.
Tartu kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri eriala hiljaaegu lõpetanud ja Võrumaa kutsehariduskeskuses toitlustusteeninduse õpetaja Lilia Raik osales ka saatesarjas „Eesti parim pagar“. Temaga koos lõpetas kümmekond koolitatud pagarit, ometi on erialasel tööl neist vaid kaks. Üks määravamaid põhjusi, miks ei ole isu erialasele tööle minna, on raske töö ja madal palk. „Tööpäev algab varakult, see on väsitav, oled päev otsa jalgade peal. Suuremad ettevõtted maksavad selle eest palka neli-viis eurot tunnis.“
Silvi Pihlakas on aastaid Võrumaa kutsehariduskeskuses koolitanud kokki ja klienditeenindajaid, praegu tegutseb ta Võrus ühe ettevõtte suurköögis. Miks ei leia suurkööki tööjõudu?
„Noortele emadele ei sobi vahetustega tööaeg, sest lapsi ei saa ise lasteaeda viia ega sealt koju tuua,” tõi ta lisaks mittemotiveerivale töötasule välja ka muid põhjusi. „Suurköögitöö rutiin: 365 päeva ühesugused salatid, kartulipüree, ahjukartul jne ja ühesuguse retsepti järgi. Tihti on ka öötöö, 12 või 11-tunnised vahetused on inimestele liiga pikad. Ei loe, et on kohvipausid ja lõunapaus.“
„Meie piirkonnas õppinud kokad ei jää pidama ka sellepärast, et eriline toit (loominguline lähenemine) ei leia piisaval hulgal kliente. Tihti ka ettevõtted ei palka abitööjõudu, kes aitaks ettevalmistusi teha ja nõusid pesta, seega kokk ei saagi loominguliselt mõelda. Päevad on pikad, nädalavahetused ja riiklikud pühad tööl – kes tahab niisugust koormust?“ selgitas ta.


Kui maksta rohkem, leiab ka koka
Võru vallas tegutseva Sulbi kohviku peremees Indrek Noorsalu ütles oma tuttavatelt saadud info põhjal, et väiksemad ettevõtted maksavad kokale töötasuks vaevalt kolm-neli eurot tunnis. Pea miinimumpalga eest tuleb kokal aga rabada 12tunniste vahetuste kaupa.
„Inimest ei väärtustata. Kui palk oleks natukene suurem, oleks ka töötajaid,” tõdes Noorsalu. „Tegu on stressirohke tööga. Kui klienditeenindaja saab veel natuke puhkehetki, siis kokal on kogu aeg tööd. Mina väärtustan oma töötajaid nii suhtumise kui ka palga poolest. Kaadri leidmisega pole eriti probleeme olnud. Olen ise varem teenindajana töötanud ja tean väga hästi, kui raske see töö on. Vahel tuleb ka kakskümmend tundi jalge peal olla.“
Parema kokapalka maksmist toetab kohviku aktiivne müügitöö. „Meie tordid on väga müüv kaup, minipavlovad on märgitud ka Uma Meki märgitooteks. Sellel suvel tegime veel veganitele menüü. Kasutame esimesena Lõuna-Eestis vönerit (nisuliha ehk nisukebab), sellest teeme burgereid ja vrappi,“ selgitas Noorsalu.
Pärast telefonikõnet tuttavale kokale lisas ta, et veel on oluline toetav suhtumine koka pakutud uuendustesse ja tagasiside. „Kokk tahab saada ju tagasisidet, mida kliendid arvavad. Vahel piisab ka lihtsalt tänamisest hea toidu eest. Võib öelda ka lihtsalt aitäh!“ tõdes ta.
Nelja Põlva toitlustusasutust (Hull Lehm, Pargi baar, Jäägri pubi ja kohvik Aal) juhtiv Jaan Koort on nüüdseks kokad leidnud ja otsib veel vaid Pargi baari klienditeenindajat. „Kokkasid ma otsisin suvel, kui oli puhkuste aeg ja oli vaja abitööjõudu. Aga ei leidnud, pidime omal jõul hakkama saama,“ tunnistas ta otsingute keerukust. „Vahest seepärast ongi kokka raskem leida, kuna kokk vastutab toidu eest. Inimesed, kui tulevad, siis nad võivad ju tehagi tööd, aga nad ei taha vastutust.”
Koort ütles, et tema ettevõtetes tuleb osa koka palgast käibe pealt. „Samas ei saa prae hinda Põlvas panna võrdseks Tartu või Tallinna hindadega,” tõdes ta. „Kui minu juurde tuleb inimene palgasooviga 1500 eurot, siis ma pean käed üles tõstma ja tunnistama, et mul ei ole seda võimalust. Siis ma peaksin praehinnaks panema 15 eurot, aga Põlvas sel juhul hääletavad jalgadega, ei tule enam siia.“
Aga palk pole sugugi ainus põhjus, miks kokad töölt ära lähevad. „Aasta jooksul on meil kolm tütarlast dekreeti läinud. Nii et inimesed ei lähe selle pärast ära, et vähe palka makstakse, vaid loovad perekonna ja lähevad lapsehoolduspuhkusele,“ muheles Koort.
 

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 19/09/2019 09:50:34

Lisa kommentaar