Küsitlus

Kas mõni su lemmiktoode on hiljuti müügilt kadunud?

Ilm täna
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
13°
Valga
12°
Räpina
12°
Tõrva
12°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
13°
Tõrva
13°
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
13°
Antsla
12°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
12°

Kangro preemia saaja Maarja Hollo: Kangro teostes võlub meeleolu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Maarja Hollo. Foto: FB

Võrumaa arenduskeskus annab 30. Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia Maarja Hollole (40) teose „Kõik, mis oli, on suurem ja suurem” eest. Võrumaalt pärit kirjamehe Bernard Kangro loomingut kümmekond aastat süvitsi uurinud autor esitab raamatusse koondatud artiklites oma tõlgenduse Bernard Kangro teostest. Oktoobris preemia kätte saav Maarja Hollo vastab LõunaLehe küsimustele Kangro loomingu ning selle mõtestamise kohta.

Millest saite tõuke Bernard Kangro elu ja loomingu uurimiseks?

Bernard Kangro loomingu juurde jõudmisel on võtmeroll olnud minu magistri- ja doktoritöö juhendajal Tiina Ann Kirsil. Magistritööd kirjutama hakates soovitas ta lugeda Kangro Joonatani-triloogiat ja seda töös käsitleda. Kuna ta ise oli neid kolme romaani – „Joonatan, kadunud veli“, „Öö astmes x“ ja „Puu saarel on alles“ – äsja lugenud ja neist suures vaimustuses, tekitas see ka minus huvi. Kangro teosed erinesid teiste eksiilkirjanike romaanidest, mida olin lugenud, eelkõige teostes valitseva meeleolu tõttu.

Mis on teie hinnangul Kangro elus ja loomingus kõige põnevamad leiud?

Kui Kangro loominguga tegelema asusin, olin ühtaegu nii lihtsas kui ka keerulises olukorras. Lihtsas seetõttu, et Kangro romaanidest ei olnud keegi põhjalikku uurimust veel kirjutanud. Samal ajal tegi see minu töö ka keeruliseks, sest nagu muudes valdkondades, ei looda ka kirjandusteaduses uut teadmist tühja koha pealt.
Doktoritööd kirjutades sain Kangro kirjadest teistele eksiilkirjanikele, aga ka tema kodumaale läkitatud kirjadest teada palju tema kui inimese kohta. Sama väärtuslikuks allikaks Kangro elu ja loomingu uurimisel on mulle olnud Kangro päevik, mis jõudis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuuriloolisse arhiivi 2011. aastal.
Loomingust rääkides väärivad kindlasti avastamist Kangro ilmumata luuletused 1920. aastate lõpust ja 1930. aastate algusest, mis näitavad Kangrot kui luuletajat veidi teises valguses, kui avaldatud tekstide põhjal välja paistab.

Kangro kui võrokõnõ – kuidas see väljendub?

Lauri Sommer, kes on Kangrost kui lõunaeestlasest kirjutanud essees „Lõuna-Eesti märgid Kangro loomingus“, toob esile tema teoste unenäolist võrumaist õhustikku. Lisaksin siia Kangro kodukandis kasutusel olnud sõnad, mida võib leida kirjaniku kodumaad meenutavatest luuletustest ja mida tõlkida on sama hästi kui võimatu.

Kui kaua raamatu koostamiseks aeg läks? Kes ja miks seda lugeda võiks?

Raamatu koostamine ei võtnud palju aega – mind aitas hea kolleeg Kanni Labi Eesti kultuuriloolisest arhiivist, talle suur tänu. Raamatut võiksid lugeda nii need, kes on Kangro teoseid lugenud, kui ka need, kes tema loomingust väga palju ei tea. Raamatusse koondatud artiklites esitan oma tõlgenduse Kangro teostest, mis on mõistagi vaid üks võimalik lugemisviis. Loodetavasti pakuvad minu käsitlused lugejale uusi vaatepunkte, kuidas Kangro teoseid mõista ja mõtestada.

Kuidas ise Võru ja Võrumaaga seotud olete? Mis on selle juures kõige tähtsam?

Võru on minu lapsepõlvelinn. Kasvasin siin üles ja käisin koolis. Võrumaal elasid minu emapoolsed (Maarja Hollo ema on Võru Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo – ÜH) vanavanemad. Kuuenda eluaastani kasvasin nende juures, seepärast on Võrumaa maastikud ja võru keel enesestmõistetavad osad minu enesetajus ja minapildis. Vanaemaga rääkisin alati võru keeles, see oli kuidagi väga loomulik. Siiani on meeles tema ütlemised, kui lapsepõlvele tagasi vaatan.

-------------------------


Kangro preemia väärtustab Võrumaa kirjanike loomingut

Kangro preemiat antakse Võrumaal välja 1990. aastast, et teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. Esimese preemia laureaat oli Võrumaal Vana-Antsla vallas sündinud luuletaja, proosakirjanik ja kirjandusteadlane Bernard Kangro (18.09.1910 – 25.03.1994) ise. Kangro kirjanduspreemia väljaandmise võttis mullu seoses maavalitsuste kaotamisega üle SA Võrumaa Arenduskeskus. Kangro preemiaga kaasneb ka rahaline kingitus 500 eurot.

Artiklikogumik „Kõik, mis oli, on suurem ja suurem. Artikleid eksiilist, traumast ja mälust“

... sisaldab kümne aasta jooksul (2008–2018) ilmunud artikleid kirjandusteostes kujutatud eksiilidest, traumaatilistest kogemustest ja mäletamisest. Kogumiku avaartikkel käsitleb kirjaniku ja eksiili suhteid August Mälgu 1947. aastal ilmunud romaanis „Kodumaata“ ja Isaac Bashevis Singeri 1981. aastal ilmunud autobiograafilises teoses „Eksinud Ameerikasse“. Kogumiku ülejäänud artiklid on pühendatud 1944. aasta sügisel kodumaalt põgenenud ja Rootsi elama asunud kirjaniku Bernard Kangro (1910–1994) loomingule. 1930. aastatel avaldas Kangro kolm luulekogu, eksiilis lisandus neile veel neliteist.
Lisaks sellele ilmus Kangrolt kuusteist romaani, näidendeid, novelle, esseistikat, kriitikat ja ülevaateid. Samuti väärib esiletoomist Kangro roll kirjanduselu aktiivse eestvedajana eksiilis, kus ta andis välja ajakirja Tulimuld ja juhtis Eesti Kirjanike Kooperatiivi tööd.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 19/09/2019 09:47:30

Lisa kommentaar