Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Maakondade arenduskeskused – kas maavalitsuste aseaine või midagi muud?

Põlva-, Võru- ja Valgamaa arenduskeskused tegutsevad ka valdkondades, mis hiljuti oli veel maavalitsuste pärusmaa, ehk ettevõtlusest välissuheteni. Maakonniti on erinev ka töötajate arv ning mõnede ametnike tööpiirkond on mitmes maakonnas.

SA Võrumaa Arenduskeskuse koduleht näitas veel nädala alguses, et neil töötab 22 inimest, kellest nelja ametinimetusena on märgitud ettevõtluskonsultant, kaks tegeleb heaolu-, kaks viisaküsimustega ja kaks inimest arendusfestivaliga ning sihtasutuses on juhatuse liige ja tegevjuht.
Töötajate arvukus on tekitanud inimestes küsimusi, mõnigi on arenduskeskust nimetanud väikeseks maavalitsuseks või koguni jututoaks.
„Arenduskeskusele tulid läinud aasta alguses üle nii maakonna omavalitsuste liidu kui arenguagentuuri ülesanded ning riigi poolt omavalitsuste ühiselt täitmiseks antud ülesanded: maakonna arendus- ja kultuuritegevus, rahvatervise ja turvalisuse maakondlik koordineerimine,” selgitas juhatuse liige Tiit Toots. Ta lisas, et omavalitsuste liidu palgal on projektipõhiselt osakoormusega loometalgutega seotud inimesed.
Toots koordineerib koostööd omavalitsuste, riigi ja koostööpartneritega ning täidab esindusfunktsioone. Tegevjuht vastutab keskuse igapäevatöö sisulise korraldamise, lepingute koostamise, juriidilise ja tehnilise teenindamise eest ning juhib koostöö- ja arendusprojekte.
„Varem oli nii arenguagentuuril kui ka omavalitsuste liidul juht, nüüd on need arenduskeskuse all,” lisas ta.
Neljast ettevõtluskonsultandist üks on täiskoormusega, kaks osakoormusega ja üks on seotud ettevõtjate nõustamisega Setomaal.
„Viimase töötasu tuleb Setomaa arenguprogrammist projektipõhiselt ehk temaga on leping sõlmitud projekti ajaks. Turismikoordinaator on samuti projektipõhiselt tööl,” selgitas Toots.
Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja on Põlvamaa arenduskeskuse palgal, tema tegevus katab Kagu-Eestit.
Põlva ja Võru maakonna elanikke teenindava viisakoordinaatori tööks on Vene föderatsiooni tasuta viisade väljastamiseks nimekirjade koostamine, dokumentide vastuvõtt ja nende edastamine konsulaarosakonda. Viisakompensatsioonide menetleja tööks on Vene föderatsiooni tasuliste viisade kompensatsiooni taotluste vastuvõtt, menetlemine ja toetuse väljamaksmise korraldamine. Mõlema töö tellib riik ja riik ka maksab.
Viimasel ajal on küsimusi tekitanud kaks ametikohta: heaolu arendusnõunik ja heaoluspetsialist ehk varasema nimega rahvatervise ja -turvalisuse spetsialist.
„Heaolu arendusnõunik on tööl poole koormusega ja tegutseb rohkem strateegilisel tasemel sotsiaal-, rahvastiku- ja rahvatervise valdkonnas, kus veab arendustegevust maakonnas ja toob siia lisateadmisi ja -ressursse nii riiklike kui ka rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu,” märkis Toots. Ta lisas, et inimeste heaolu puudutav on võetud prioriteetseks arendusvaldkonnaks arvestades piirkonna nigelaid rahvastikunäitajaid.
Heaoluspetsialisti töö on operatiivsem: seminaride ja infopäevade korraldamine, rahvatervise teemaliste võrgustike haldamine, info vahendamine, maakondliku koostöö toetamine siseturvalisuse teemadel jne.
Arenduskeskuse palgal on 18 inimest, kellel on 16,5 täiskohaga töötaja töökoormus, millest omakorda 3,7 on seotud projektidega.
„Praegu oleme kodulehel kontaktide all toonud välja kõigi arenduskeskusega seotud inimeste – ka nende, kes meie palgal ei ole – andmed. Arusaamatuste vältimiseks märgime kodulehele kõigi töötajate tööalase seotuse arenduskeskusega ja koormuse,” lubas Toots.


Põlva- ja Valgamaal ametnikke vähem

SA Põlvamaa Arenduskeskuses töötab 11 inimest. Juhataja Lennart Liba sõnul on asutus töötajatega komplekteeritud ja kõik spetsialistid on omal alal tublid.
Kui enamik teab, millega tegeleb kultuuri-, ettevõtlus- jt spetsialistid, siis ennetustöö ja avalike suhete spetsialisti töövaldkonnaga ei ole kõik kursis.
„Ennetustöö spetsialist tegeleb ennetusprojektidega, riskirühmadega, lastega ning teeb koostööd politsei ja päästeametiga,” märkis juhataja.
Avalike suhete spetsialist peab Liba sõnul hoolitsema selle eest, et maakonna kuvand oleks hästi nähtav, samuti lävima omavalitsuste avalike suhete spetsialistiga.
„Tema tööks on ka maakonna välissuhted, nagu suhted omavalitsuste sõpruspiirkondadega väljaspool Eestit,” märkis Liba ja tõi töö näiteks tänavused kultuurisuhted sakslastega, mida kureeris avalike suhete spetsialist.
Liba sõnul koondab arenduskeskus kolme valla ettevõtmised enda alla ja aitab neil erinevaid teemasid lahendada. „Meie roll on ka maakonna terviklikkuse säilitamine,” lisas ta.
SA Valgamaa Arenguagentuuris töötab 13 inimest, neist 10 täiskohaga.
„Kui tööülesandeid lisandub, värbame spetsialiste juurde,” ütles Anneli Kattai, agentuuri juhataja.
MTÜde konsultandi ja maakonna rahvatervise ja siseturvalisuse võrgustiku koordinaatori töö teeb ära üks töötaja. „Tööd on palju rohkem, kuid piiratud ressursside tõttu katab üks inimene mõlemad valdkonnad,” täpsustas Kattai.
Otepääl kui Lõuna-Eesti suurimas turismi sihtkohas töötab kaks turismiinfokeskuse konsultanti, üks Tõrvas.
„Maakonnas on piisavalt palju ettevõtteid, sellepärast on meil selles valdkonnas kaks spetsialisti,” lisas Kattai.

KOMMENTAAR

Piret Rammul, Kanepi vallavanem:

Arenduskeskus liidab maakonna pildi üheks tervikuks, kuna seal tegeletakse piiriüleselt. Samuti aitab keskus kaasa Põlvamaa kolme omavalitsuse koostööle.
Arenduskeskuse roll on enam märgatav kultuuri valdkonnas, sest kultuuriüritusi on kõige rohkem, teised tegevused, nagu ettevõtluse spetsialisti töö, ei paista omavalitsusele nii palju silma.
Põlvamaa omavalitsuste liit on jäänuk ajast, kui maakonnas oli rohkem omavalitsusi. Liidus on praegu vaid tegevjuht, kelle tööks on jooksvate küsimustega tegelemine, omavalitsusi esindab liidu juhatuse esimees.

Kaido Tamberg, Otepää vallavanem:

Valgamaa arenguagentuuri kasulikkus omavalitsustele on siiani olnud meie arengukavade ühendajana. Arenguagentuur ei ole siiski väike maavalitsus, kuigi agentuuris tegeletakse probleemidega, millega omal ajal ka maavalitsus tegeles, nagu ettevõtlus ja ühistegevus, ning ka nemad täidavad riigilt saadud ülesandeid.
Arenguagentuuri rahastab ka riik EASi kaudu. Vallad oskavad oma raha lugeda ehk käituvad rahastamisel ökonoomselt.
Järjest rohkem anname Valgamaa omavalitsuste liidu, kus on palgal üks inimene, funktsioone arenguagentuurile ja ühel hetkel lõpetab liit töö.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 22/08/2019 18:22:49

Lisa kommentaar