Küsitlus

Kas Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemine on õige otsus?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Luubi alla võeti Kagu-Eesti rahvastiku vähenemine

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Meelis Põlda. Foto: Tõrva vallavalitsus

Neljapäeval, 14. augustil toimus Taageperas Kagu-Eesti ametnike välitööde raames rahvaseminar, mille fookuses oli piirkonna peamine väljakutse – rahvastiku vähenemine.

Rahvaseminari esimeses pooles tulid kuulamisele erinevad ettekanded, vaadati otsa Kagu-Eesti rahvastiku vähenemise prognoosile, arutleti selle üle kes ja miks Kagu-Eestis rändab ning räägiti tagasipöörduja ja lõimuja väljakutsetest. Rahvaseminari teine pool keskendus aktiivsetele aruteludele laudkondades, leidmaks vastuseid küsimustele, kas, miks ja kellele on rahvaarvu vähenemine probleem ning millistele väljakutsetele on realistlik otsida lahendusi.

Rahvaseminari moderaator Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe tõi oma avasõnades välja mitmeid põhjuseid, miks just taolised kohtumised kasulikud on. „Tihtilugu leitakse just siin lahendused muidu venima kippuvatele küsimustele. Kuulake, mõistke ja suhelge omavahel – see viib edasi,” ütles ta.

Seminarile osalejaid tervitas riigihalduse minister Jaak Aab, kelle sünnikodu asub just sealsamas Taagepera lähistel. „Rändesaldo on viimastel aastatel taas vähenenud ning tuleb mõelda, kuidas nende inimeste jaoks, kes tahaksid pöörduda tagasi oleks see võimalikult lihtne. Seda tuleb teha aga koos kohalike omavalitsustega, kaasates neid esimese partnerina, mõeldes üheskoos, mida saame neile inimestele pakkuda,” rääkis minister.

Meelis Põlda, Sotsiaalkindlustusameti analüüsi arendusjuht tutvustas statistilisi andmed mitmetel teemadel nagu rahvastik, sündimus, iive, ränne ja puuded, selgitades, mida tähendavad andmetabelitest välja joonduvad mustrid. 

„Konkreetselt sündimuse juurde liikudes vaatleme Kagu-Eestit detailsemalt, kuid tegelikkuses tuleb mõista, et see mõjutab Eestit tervikuna. Ühe maakonna probleem võib tekitada teises maakonnas muid liikumisi ning seetõttu peab ka siserändele tugevalt otsa vaatama,” selgitas Põlda. 

Näiteks tõi ta oma ettekandes välja võrdluse 2018. ja 1963. aasta sündimuse vahel. Kagu-Eesti sündimus on vähenenud märgatavalt – Valga maakonnas 55,8%, Võru maakonnas 58,2% ja Põlva maakonnas 59%.

Tõrva vallavanem Maido Ruusmann avas teema „Kes ja miks Kagu-Eestis rändab”, tuues välja nii statistilised näitajad kui ka elulisi näiteid kohalikelt elanikelt. 

„Tõrva valla põhjal näeme, et peamiselt lahkuvad meilt elanikud, kes on vanusevahemikus 20-40 eluaastat ning liigutakse Tartumaale ja Harjumaale, kuid vähesel määral ka mujale. Noored asuvad õppima erinevatesse õppeasutustesse ning suurel määral lahkutakse just nimelt sobiva töö puudumise tõttu,” ütles Ruusmann. 

Oma esitluses tõi Ruusmann välja ka Marketingi Instituudi poolt läbiviidud värske uuringu tulemusi, millega saadi kinnitust, et selleks, et elanikud pöörduksid tagasi, on oluline sobivate töökohtade olemasolu, transpordi küsimuste lahendamine (teede seisukord, kehvad bussiühendused suuremate keskustega) kui ka lasteaia- ja koolikohtade olemasolu. Lisaks toodi välja ka märksõnadena huvitegevus, kaubandus ja suhtumine.

Rahvuskaaslaste nõustaja Kaire Cocker Integratsiooni Sihtasutusest avas tagasipöördujate lood läbi spetsialisti pilgu. „Olen isegi üks nendest, kes kord läks, et näha ja kogeda maailma laiemalt, kuid suundusin siiski tagasi kodumaale,” sõnas ta. 

Oma esitluses tõi Cocker välja põhjuseid miks tagasipöördujad naasevad. Nende hinnangul on Eestis rohkem vabadust, just nimelt vabadust tegutsemiseks oma kogukonnas. Tagasi pöördutakse enim Soomest, Inglismaalt ja Saksamaalt, kuid tullakse ka Venemaalt, Ameerikast ja Rootsist ning mujaltki.

SA Võrumaa Arenduskeskuse projektispetsialist Aigi Young rääkis lähemalt tagasipöörduja väljakutsetest Kagu-Eestis. Varasemate esinejate poolt välja toodud suhtumise probleemi ilmestas ka Young oma näitega, mil ta Eestisse naastes pidi enesele üllatuslikul kombel vastama liiga tihti küsimustele, et miks ta tagasi tuli ja kas midagi läks valesti. 

Young lisas, et tagasipöördujate jaoks on üheks väljakutseks ka kohalikust süsteemist arusaamine ehk mõista, kuidas mina kui kodanik siia riiki sobitun, millised on minu õigused ja kohustused riigi ees.

Lõimuja väljakutsetest Kagu-Eestis rääkis Piret Hartmann, kes on kulutuuriministeeriumi lõimumise asekantsler. “Lõimumise eesmärgiks on panna inimesi, kelle kodu on Eestis, tundma end siin hästi, et nad saaksid panustada Eesti riiki. Lõimumine on ühiskonna ühine väljakutse, mis vajab paljude osapoolte panust. Eestis on 194 erinevat rahvust ning 1/3 meie rahvastikust on teistest rahvustest liikmed. Oleme senini teinud väga head tööd, kuid meil on aastakümneid kestvaid väljakutseid – vajame uusi koostöövorme, et leida nutikaid lahendusi,” ütles Hartmann.

Rahvaseminari teises pooles koonduti aktiivseks aruteluks gruppidena laudkondadesse. Teemaks oli rahvaarvu vähenemise probleem ja üheskoos püüti leida realistlikke lahendusi ja ettepanekuid meie piirkonna väljakutsetele, mida oleks ka võimalik teostada lähima kolme aasta jooksul.

Ettepanekutena toodi välja kaugtöö toetamist erinevate it-lahenduste ja süsteemide abil ning idee luua piirkonda kaugtöö toetamiseks pop-up kontorid. Lisaks kinnisvara soetamise toetused, kohanemisprogrammid võõrtööjõule ja ettevõtete arenguks vajalikud toetused, mis omakorda soodustaksid uute töökohtade teket piirkonnas. Samuti toodi välja noorte ettevõtlikkuse kasvatamist, et nad oskaksid tulevikus ka ise endale töökohti luua (start-up’id). Mainimata ei jäetud ka Kagu-Eesti looduskeskkonna kui väärtuse selgemat väljatoomist piirkonna maine kujundamisel. Kõige lõpus jäi aga tugevalt kõlama idee muuta Tartu pealinnaks ehk tuua eestvedamine ja asutused lõunasse.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 16/08/2019 09:34:01

Lisa kommentaar