Küsitlus

Kui palju on plaanis kulutada raha jõulukinkidele?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Pensionär sõdib firmaga mahavõetud metsa pärast

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Maie Saal näitab, kust tema mälu järgi peaks piir jooksma. Foto: Ülle Harju

Rõuge vallas Luutsniku kandis puhkes metsas tüli: üks metsaomanik süüdistab teist üle piiri metsalõikamises ja, nagu pahatihti, kallasid õli tulle piirikivide puudumine ja maa-ameti vigane kaardiserver.

„18 kändu lugesin ära, umbes kümme tihu puitu,” hindas Rõuge vallas Luutsniku lähedal Mustahamba külas elav Maie Saal (67) endale tekitatud kahju. „Hea, et naaber üldse märkas ja mulle ütles, et metsa maha võetakse, muidu ma polekski saanud teada, mis ettevõte seal tegutses.”
Maie Saal sai naabrilt kõne 25. juulil, vaatama läks järgmisel hommikul. Silmas ja hindas, et harvester on trüginud tema metsa.
„Kui ütlesin, et mis teete, siin on üle piiri lõigatud, siis mees ütles, et tema on ainult vedaja ja ei tea midagi,” seletas Maie Saal. „Helistasin siis tööde teostajale Murati Puidule, sealt sain nii sõimata, et ... Uhh ... „Mida te üldse õiendate, teil pole mingit õigust!” Kui ütlesin, et piirinaabriga peaks ju metsalõikuse kokku leppima ja piiril puud ära märkima, siis öeldi, et pole vaja mingit kokkulepet, seadus on selline!”
Talle anti siiski raietööde teostaja Steven Kuhi telefoninumber, kes protesti peale ka kohale tuli. „Ütles, et kes ees, see mees – lõikab piiri puhtaks!” lõikasid Maiele tema öeldud sõnad hinge. Jagelemisel oli siiski mõningane tulemus. „See hunnik jäeti mulle ja öeldi, et siin on kolm tihu,” näitas Maie Saal küttepuuvirnale. „Kõik rämps on jäetud mulle piiri peale, pole isegi seda ära koristatud. Elujõus kuuske on vigastatud!”

Kust siis piir jookseb?
Maiel on selge ettekujutus, kust tema meelest piir jookseb: ta seisis kraavipervel kohale, kus tema mälu järgi piirikivi asus, ja viipas sirgelt taamal sirguva kõrge männi peale. „Vahepeal oli veel üks selline jämedam piirikuusk,” seletas ta. „Vanaisa mets algas vana hobusetee kõrvalt, tee läks perve alt.”
Õnnetuseks on just selles kohas kaks piirikivi puudu – need läksid kaotsi mõni aasta tagasi Rõuge-Luutsniku maantee äärde eurokraavide kaevamise käigus. Maie tunnistas, et jättis ise olulise asja tegemata: „Oleksin pidanud teedevalitsusest (maanteeametist – ÜH) nõudma, et nad piirikivid vanasse kohta tagasi paneksid,” nentis ta.
Maie Saal kutsus kohale ka politsei, kuid väljasõit läks tühja. Ta ei jõudnud kokkulepitud ajaks koju, sest arsti juures läks plaanitust kauem aega. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ragne Keisk ütles, et seetõttu juhtumi üksikasju veel selgitatakse. „Mõistmaks, kust proua mets algab või lõpeb, saavad pooled abi küsida ka omavalitsuse maakorraldajalt, kes saab kohapeal käia ning maaomanikule tema kinnistu piirid ette näidata,” lisas ta. „Lisaks annab maaomanikel endilgi üksjagu ära teha, alustades endale kuuluva maa või metsa piirimärkide ja piirisihtidega tähistamisest. Samavõrd suurt tähelepanu peavad aga üles näitama ka raietöid tegevad ettevõtted ning puid langetama veendunult vaid selleks ettenähtud kohtades.”
„Olen ka erametsakeskuse liige, küsisin sealt nõu, ütlesid, et helistagu ma telefonil 1313,” seletas Maie Saal edasi. „Helistasin, inspektor käis ja ütles, et langi vastas on küps mets, keskkonnakahju pole tekitatud. Tegelikult peaks keegi inimesi aitama: käima ja kontrollima, kas on metsa õigesti lõigatud.”
Maie Saal tunnistas, et metsalõikamine on tema jaoks tundlik teema. „„Ema müüs krooniajal kaks koormat palki, lisaks tegin veel tuulemurdu, aga ema suri ära ja seniajani on raha saamata,” nentis ta. „Pärast ema surma müüdi kõrvalkinnistu ära, harvester läks sisse ja vaatasin, et minu metsa on „kõht” sisse lõigatud. Aga suurte ettevõtetega pole mõtet võidelda, küla peal on ka juba öeldud, et ime, et sul veel maja pole põlema pandud ...”

Metsalõikaja: piir on kontrollitud!
Naaberkinnistul metsatöid teostanud Steven Kuhi selgitas, et läks tõesti kogemata metsa lõigates üle piiri. „See on keeruline koht, sest piirikive pole alles,” ütles ta. „Aga kui vaidlus tekkis, siis kutsusime maamõõtja, tema võttis kaugemal alles olevatelt piirikividelt koordinaadid, ja et piir on seal sirgjoon, siis võttis ta piiri välja. Neli peenikest leppa läks tõesti Maie Saali metsast, aga andsime talle topeltpuud vastu. Tema aga hakkas vastu vaidlema ja karjus, et maamõõtja tuleb lahti lasta. Ise on neli aastat sama maaomaniku põldu tasuta kasutanud! Maaomaniku kõnesid ta vastu ei võta ning blokib numbri ära. Kui omanik helistab teiselt numbrilt, siis blokib selle ka ära!”
Maie Saal ütles, et naabermetsatüki omaniku esindaja, omaaegse Tartu soojakuninga Tiit Veeberi pojapoeg Kevin Veeber helistas talle 27. juulil. „Teadsin kogu aeg, et maa on soomlase oma, nüüd tuli välja, et hoopis Tartu mees, kes ütles, et hoopis mulle peaks trahvi tegema – ma olevat ilma luba küsimata tema põldusid kasutanud!” imestas Maie Saal. „No keegi peaks ju ikka mind ka teavitama, kui maal uus omanik on!”

Metsaportaali ei saa usaldada
Steven Kuhi nentis, et põrkub metsatöid tehes tihti piiriprobleemidega. „Täna käisin metsas, piiripostid olid hoopis teises kohas, kui kaardiserver näitas!” märkis ta. „Kaart ja reaalsus ei vasta sageli tegelikkusele, maa-amet on selle segaduse tekitanud.” Steven Kuhi kinnitas, et seetõttu oleks rumal lõigata metsa kaardiserveris nähtavate piirikoordinaatide järgi – pärast võib naabritega paksu pahandust tulla.
Rõuge valla maaspetsialist Heidi Normann möönis, et metsapiiritülisid tuleb vallas ikka ette. „Kui läheb vaidluseks, tuleb kutsuda maamõõtja kohale, ta paneb piiri paika,” soovitas maaspetsialist. „Inimeste teadmised piiri asukohast võivad olla ühteviisi, tegelik piiri aga olla natuke teistviisi.”
Maie Saal ütles, et kindluse saamiseks laseb ta maamõõtjal oma kinnistu üle mõõta ning selle põhjal otsustab, kas kolme tihumeetri jagu küttepuid korvab tekitatud kahju või mitte.

Maa-amet: metsaraie piirides püsimise eest vastutab maaomanik

Kommenteerib maa-ameti katastri registriosakonna peaspetsialist Meelika Rohtla:

Selle eest, et raie oleks tehtud temale kuuluva kinnistu piirides, vastutab eelkõige maaomanik, kes peab teadma katastriüksuse piire ja tagama piirimärgistuse säilimise. Maamõõtja vastutab tema poolt teostatud mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest. Katastripidaja vastutab katastrikande vastavuse eest registreerimiseks esitatud algandmetele.
Maie Saali katastriüksus registreeriti maaregistris 02.10.1998. Katastriüksuse mõõdistas AS Kobras oktoobris 1996, kasutades aerofotogeodeetilist mõõdistusviisi. Kõrvalasuv katastriüksus registreeriti maaregistris 07.04.2000. Katastriüksus on vormistatud plaani- ja kaardimaterjali alusel.
Rõhutame, et geoportaalis kajastatav piiriandmete kiht näitab eelkõige katastriüksuste naabrussuhteid sellises täpsuses, nagu maamõõtja on need katastriüksuse moodustamise ajal katastripidajale esitanud.
Katastriüksuse asukohas on kasutatavate aluskaartide mõõtkava 1 : 10 000, mis tähendab, et üks millimeeter katastriplaanil ja aluskaardil vastab kümnele meetrile maastikul ehk piirimärgi asukoht katastrikaardil on määratud täpsusega +/- 10 meetrit. Täpse katastriüksuse asukoha elektroonilisel katastrikaardil tagab üksnes kehtivas riiklikus koordinaatide süsteemis L-EST tehtud katastrimõõdistamine.
Soovitame maaomanikel piiride kindlakstegemiseks, hävinud piirimärkide taastamiseks ja vajaduse korral piiride vastavusse viimiseks maakasutusele pöörduda maamõõtja poole.
Kui pärast piiride maastikul kindlakstegemist, nõuetekohaste piirimärkide paigaldamist ja uute andmete maakatastris registreerimist selgub, et metsaraie tulemusena on kahju tekitatud, on võimalik esitada politseile avaldus metsavarguse kohta. Uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu saab esitada ka tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/08/2019 11:15:25

Lisa kommentaar