EEVÜ palvamaja Missos. Foto: erakogu

Eesti hernhuutlik vennasteliikumine tähistab tänavu oma 290 aasta juubeli, Eesti esimese üldlaulupeo aastal, 150 aasta eest, oli liikumine 140aastane.

Aastapäevi oleme tähistanud rahvusvaheliste kultuuriüritustena igal aastal. Kuna suvepuhkuste ajal on nädalavahetused paljude tähtpäevade ja pidudega seotud, otsustasime sel suvel vennasteliikumise juubeliaastat alustada esimese rahvusvahelise üritusega neljapäeval, 11. juulil.
Kordan Peeter Perensi mõtet, et Jumal kinkis hea ilma. Kogunes noorukeid, kelle südames oli kaunist südamevarandust. Nii kirjutasime kohalikul teadetetahvlil avaldatud kuulutusele: „Tähistame oma 290. aastat nii, et ka meil on laulupäev“.
Kui 1939. aastal vennasteühing registreeriti, olid valdavalt noore koguduse esimesteks kokkutuleku ruumideks mitmesugused küünid. Kogunejate südamed põlesid, et anda au Jumalale, jumalariigile, Eesti Vabariigile. Sellised üritused võimaldasid noortel kohtuda, koos laulda ja ka koostegevuseks tulevikus kavasid koostada.
Lõuna-Eestis kasvasid lasterohked perekonnad, kes ainult ei laulnud Aleksander L. Raudkepi ja Juhan Aaviku laulus „Hoia, Jumal, Eestit!” järgnevaid ridu, vaid teadsid, et see teeb Eesti riigi tugevaks, naabrite ees kartmatuks: „... Rahu, töö ja kainus olgu Eesti kroon, vennaarmu suurus tema võimu troon ... Puhasta meid kurjast, anna kasvamist. Aita võita vaevad, vägev Kaitseja! Jõudu andku taevad sulle, kodumaa!”
Laulupeo moto oli „Minu arm”. Vennaarmust rääkis see laul ja vennasteliikumise üks vaimulik mõiste on Uuest Testamendist „armu saama Jumala palge ees”. Niikaua kui see ei ole alanud südame sügavast sopist igaühel individuaalselt, jääme sellest armust ilma, mida rõhutas ka laulupidu.
Tänavu on tähistada veel mitmeid ümmargusi tähtpäevi. Vennastekoguduse kasvandik Johann Voldemar Jannsen sündis 200 aasta eest, õigeusu piiskop Paul Kulbusch (Platon) suri märtrina 100 aasta eest, esimene Eesti naisõpetaja luterlikus kirikus Laine Reseda Villenthal lahkus 10 aasta eest. Ajaloolised isikud on seotud ajalooliste kultuurisündmustega ega saa rahva mälust kaduda.
Võõrvõimu ajal töötasid vennasteliikumises ennastsalgavalt kaasa luterlikud õpetajad Bernhard Talvar, Arved Paul ja Armand Leimann. Viimase andmeil varustas näiteks Rõuge Jaanimäe vennasteühingu palvela EELK Rõuge kogudust 700 kirikuliikmega. Kirume võõrvõimu aegu, kuid see aeg oli soodus kirikuliikmete arvu kasvamiseks. Nüüd seisavad lukus need palvelad, mida on tutvustatud brošüüris „Teeliste kirikud“, ja keegi sulgeb palvelaid, mida võõrvõim ei teinud.
Juubeliaasta jätkub ja üritused toimuvad edasi. Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad!

 

Autor: Eesti Evangeeliumi Vennasteühing
Viimati muudetud: 08/08/2019 09:38:30